2-08-80255/2 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Tsiviilasi nr.2-08-80255

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL ( t a g a s e l j a o t s u s )

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aivar Pellja Otsuse tegemise aeg ja koht

23. jaanuaril 2009.a.; Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-80255 Tsiviilasi AS X hagi S. V. vastu võlgnevuse 3 892,13 krooni nõudes.

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS X (reg.kood xxxxxxxx, asukoht : xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ); Esindaja:

M. L.

(e-post: xxxxx.xxxxxxxxx@xxx.xx) Kostja: S. V. (is.kood xxxxxxxxxxx; eluk. x/xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.xxxxxxx xxxxxxxxxxxx-xxxx) Menetlusvorm Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.

RESOLUTSIOON Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §113, §101 lg.1 pp.1,3,4 ja , §396 ning TsMS §162, §173, § 174’, §407, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus o t s u s t a s :

Rahuldada AS X hagi S. V. vastu täies ulatuses. Välja mõista S. V. (is.kood xxxxxxxxxxx) laenulepingu järgi võlgnevus summas kolm tuhat kaheksasada üheksakümmend kaks (3 892) krooni 13 senti ja menetluskuluna riigilõiv 250 krooni; AS X (reg.kood xxxxxxxx) kasuks.

2 (4)

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (23.01.2009.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale.

Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 07.09.2007.a. sõlmiti poolte vahel Magnet krediitkaardi leping nr xxxxxxxxxx, mille alusel hageja väljastas kostjale Magnet krediitkaardi krediidi kasutuslimiidiga summas 3 500 krooni. Pooled leppisid kokku kohustusliku tagasimakse, kui kaardivaldaja ületab limiiti. Intressimääraks leppisid pooled kokku 16% aastas ja intressi maksmise tähtpäevaks iga kalendrikuu 10. päeva. Laenulepingu eritingimuste kohaselt oli viivise määraks 23% aastas. Kostja ei täitnud lepinguga võetud kohutusi ja 10.06.2008.a. tekkis kostjal intressija limiidiületamise võlad Hageja kinnitab, et kostja pole võlgnevust tasunud, mistõttu palub kostjalt välja mõista lepingu järgi võlguolevad summad kogumahus 3 892,13 krooni, sealhulgas : laenu(krediidi)võlgnevus summas 3 540,80 krooni, intressivõlgnevus summas 316,88 krooni ja viivis laenu põhiosalt summas 34,45 krooni.

Menetluse käik 01.12.2008.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.15-17, tõlge 19-22/. Kostjale on hagiavaldus lisadega edastatud 08.12.2008.a. /tl.23/. Kuni käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

Kohtu otsuse põhjendused

3 (4) Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.4 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele.

Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl 4-10/ on tõendatud, et 07.09.2007.a. sõlmiti poolte vahel Magnet krediitkaardi leping nr xxxxxxxxxx, mille alusel hageja väljastas kostjale Magnet krediitkaardi krediidi kasutuslimiidiga summas 3 500 krooni, laenuintressiga 16% aastas. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid.

Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Kostja kohustus laenu ja intressid tasuma limiidi ületamisel kohustuslike maksetena iga kalendrikuu 10. kuupäeval. Asja materjalidega /tl.4-10/ on tõendatud, et kostja pole hagejale intresse ja püsimakseid nõuetekohaselt tasunud. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale tagastamata krediidina

3 540,80 krooni. VÕS §397 ja §401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingus sätestatud määrast ja –tingimustest (16% aastas, tasumisega igakuuliselt 15.kuupäevaks ), saades intressivõla suuruseks 316,88 krooni. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepinguga on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks iga viivitatud päeva eest 23% aastas. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast, saades seisuga 19.11.2008.a. viivise suuruseks 34,45 krooni.. VÕS §101 lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista krediidilepingujärgne võlgnevus kogusummas 3 892,13 krooni.

Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174’ lg. 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

4 (4) Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna asjas tasutud riigilõiv summas 250 krooni.

Aivar Pellja kohtunik 23.01.2009.a.