2-08-992/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-08-992

Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

20. veebraurist 2009.a.

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht

20 02.2009.a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-08-992 Tsiviilasi D D´i hagi A R (R) vastu vanema kande vaidlustamiseks ning kostja isaks tunnistamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja D D (elukoht xxx, isikukood xxx) ning tema lepinguline esindaja D Lipatov; Kostja A R (elukoht xxx, isikukood xxx) ning tema esindaja riigiõigusabi korras vandeadvokaat Tiina Mare Hiob. Kohtuistungi toimumise aeg

14. jaanuar 2009.a.

RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata D D´i hagi A R (R) vastu vanema kande vaidlustamiseks.

Menetluskulude jaotus Jätta asja menetluskulud hageja enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtusse kohtuotsuse teatavaks tegemisest 20.02.2009.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtule 11.01.2008.a. esitatud hagiavalduse kohaselt oli hageja ema OT(O D , ik. xxx vabaabielus kostja A R (R) ja elas tema korteris aastatel 1975 – 1976.a. xxx.a. sündis selle kooselu ajal poeg D T , praegune hageja D D. Ema sõnade järgi oli lapse sünnitunnistusele kantud lapse isana A R. Raseduse ajal ja umbes pool aastat peale sünnitust OT kostjaga ei suhelnud. Alates 1976.a. kuni 1977.a. hakkasid hageja ema ja kostja taas kohtuma ja elasid mingi aja hageja vanaema (emaema) juures xxx. Nende suhted lõppesid 1977.a. lõpus täielikult. OT tutvus 1978.a. Š D´iga ning 1979.a. nad abiellusid. Š D´i ja O D ühisavalduse alusel oli Š D kantud hageja sünniakti isana. Hageja ja Š D´i vahelise jutuajamisest 2007.a. suvel sai hageja teada, et Š D ei ole tema bioloogiline isa. O D kinnitas öeldut, samuti tema õde M L . Hageja sünni ajal ei olnud tema ema Š D´iga tuttav. Lapse võimaliku eostamise ajal oli Š D NSV Liidu relvajõududes läbimas armeetetust. 2007.a. novembris otsis hageja kostja üles ja rääkis temaga telefoni teel. Kostjale meenusid suhted O T a´ga, kuid ta keeldus kategooriliselt tunnistamast ametlikult isadust hageja suhtes. Eeltoodut aluseks võttes ja juhindudes Perekonnaseaduse sätteist palub hageja kohtul tunnistada D D´i sünniaktis isa kohta tehtud kanne ebaõigeks ning tunnistada kostja A R D D´i isaks.

Kostja vastuväited hagile Kostja A R hagi ei tunnista ja vaidleb sellele täielikult vastu. 28.06.2008.a. toimunud kohtuistungil selgitas kostja, et põlvnemist ei saa tuvastada käesolevas menetluses ega enne, kui sünniakti kanne lapse isa kohta on iseseisvas kohtumenetluses tunnistatud kehtetuks. Põlvnemise tuvastamiseks peab sünniaktil vanema kande kohal valitsema koht, kuhu on võimalik uus kanne teha. Samuti selgitas kostja, et kui hageja vanemad on ühise avalduse alusel vormistanud D D´i sünniaktis kande lapse isa kohta, peab hageja taotlema ka oma vanemate kaasamist käesolevasse kohtuvaidlusesse, kuna antud vaidlus puudutab otseselt O D ja Š D´i isikuõigusi. Ds D ei ole oma kirjalikus seisukohavõtus nõus kostja ettepanekuga vaidlustada iseseisvas menetluses vanemakannet, sest väidetavalt puudub tema arvates selleks vajadus. Hageja hinnangul on asjas tähtsust omavaks tõendiks eksperdiarvamus ja hageja soovib asjas DNA-ekspertiisi läbiviimist, kuna kõik ülejäänu vaid venitab protsessi. A R selgitab kohtule, et Riigikohtu lahendites 3-2-3-20-96 ja 3-2-3-33-96 on selgitatud, et põlvnemise tuvastamise asjades eelnevat vanema kande vaidlustamise põhimõtet. Hageja on esitanud oma sünniakti koopia, millest nähtub, et OT soovil on lapse isanimeks A V p. Isa andmed on lapse sünniakti kantud ja lapse perekonnanimi T muutunud PSA Mustamäe XXX.a. lapsendamise akti alusel. Lapsendaja Š D on abielus lapse emaga ja nad kannavad ühist perekonnanime. Kande aluseks on Bakuu linna, Oktjabrskji rajooni PSA XXX abieluakt XXX. D D on ise esitanud maakohtule kirjaliku tõendi selle kohta, et Š D lapsendas ta XXX.a. lapsendamise akti alusel. Lapsendamise kande kehtetuks tunnistamine on võimalik ainult perekonnaseaduses sätestatud alustel ja järgmistel asjaoludel: Perekonnaseaduse § 87 lg. 1 kohaselt võib lapsendamise kehtetuks tunnistada üksnes siis, kui ilmneb, et rikutud on käesoleva seaduse §

74 – 76 ja 78 – 82 sätestatud tingimusi, samuti siis, kui lapsendamine on näilik. Perekonnaseaduse § 124 lg. 1 kohaselt lapsendamise kehtetuks tunnistamise kohtuotsuse alusel taastab perekonnaseisuasutus lapse sünniaktis kõik andmed, mis olid sünniaktis enne lapsendamist. Seega on lapsendamise tühistamine võimalik ainult lapsendamist kehtetuks tunnistava kohtuotsuse alusel. Hageja ei ole esitanud kohtule andmeid selle kohta,. et XXX.a. toimunud lapsendamine on kehtetuks tunnistatud. Lapsendamise kehtetuks tunnistamiseks perekonnaseaduses sätestatud alused puuduvad. Vastavalt perekonnaseaduse mõttele ja Riigikohtu lahendites väljendatud seisukohtadele ei ole vanema kande vaidlustamist (käesolevas asjas lapsendamise kehtetuks tunnistamist) võimalik. Lapsendatu (hageja) ei ole õigustatud isik vaidlustamaks 28 aasta eest vormistatud lapsendamise akti, kui lapsendaja ja eestkosteasutus ei ole seda varasemalt teinud. Kostja kordab, et lapsendamine puudutab otseselt D D´i vanemate O D ja Š D´i huve ja õigusi. Hageja ei saa esitada põlvnemise tuvastamise nõuet A R (R) vastu, puudutamata O ja Š D´i soovil ühise avalduse alusel XXX.a. vormistatud lapsendamise akti XXX. Hageja soov määrata asjas DNA ekspertiis tuleb jätta rahuldamata. Hagi nõue on eeltoodut aluseks võttes kostja arvates sisutu. Kostja palub kohtul võtta seisukoht, kes hagejale on tegelikult kohtukulusid põhjustanud ning keeldub õigeks võtmast hageja väidet selles, et kostja on talle need põhjustanud. Kostja palub kohtul jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud mõista välja vastavalt seadusele.

Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi rahuldamiseks puudub kohtul õiguslik alus, ja seda alljärgnevatel põhjendustel. Perekonnaseaduse § 43 lg. 1 kohaselt kui emal, kes ei ole abielus, sünnib laps ja lapse põlvnemine lapse isast ei ole kindlaks tehtud või tuvastatud käesoleva seaduse §-des 41 ja 42 sätestatud korras, siis lapse sünniakti kannet isa kohta ei tehta. Ema nõudel kantakse sünniakti isa perekonnanimena ema perekonnanimi, isa eesnimena aga nimi ema ütluse kohaselt. Perekonnaseaduse § 44 lg. 1 kohaselt võib kohus tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt vanema kohta tehtud kannet võib kohtus vaidlustada:

1) isik, kes on lapse sünniakti kantud lapse isa või emana;

2) isik, kes nõuab enda vanemaks tunnistamist, juhul kui sünniakti on vanemana kantud teine isik ning 3) lapse eestkostja või täisealiseks saanud laps. Hageja on sündinud xxx.a. Praegu kehtiv Perekonanseadus kuulutati välja Vabariigi Presidendi otsusega 02.11.1994.a. ning seadus jõustus 01.01.1995.a. Ajal, mil hageja sündis, kehtis Eesti NSV Abieluja perekonnakoodeks ning selle §-i 60 kohaselt, kui emal, kes ei ole abielus, sünnib laps ning kui ei ole vanemate ühist avaldust või kohtuotsust isaduse tuvastamise kohta, tehakse kanne lapse isa kohta sünniaktide raamatusse ema perekonnanime järgi, isa eesja isanimi kantakse sisse ema ütluse järgi.

XXX.a. on koostatud lapsendamise akt XXX, mille kohaselt on lapsendajaks Š D, kes on abielus lapse emaga ja nad kannavad ühist perekonnanime D – alus Bakuu linn, Oktjabrskji raj. PSA abielu akt XXX.a. XXX70. ENVS Abielu – ja perekonnakoodeksi § 113 lg. 1 kohaselt toimub lapsendamine rajooni (linna) töörahva saadikute nõukogu täitevkomitee otsusega last lapsendada sooviva kodaniku palvel. Hageja kohtuistungil ja ka hagis avaldatud seisukoht selles, et lapsendamise küsimuse otsustab kohus, on kohtu arvates ekslik põhjusel, et hageja suhtes leidis lapsendamine aset juba XXX.a., mil kehtis ENSV Abieluja perekonnakoodeks ning hageja lapsendamine on toimunud seaduses sätestatud korras.

Hageja lapsendamist ei ole tühistatud, sest hageja ei ole asjas esitanud kohtule andmeid selle kohta, et XXX.a. toimunud lapsendamine on kehtetuks tunnistatud. Hageja lapsendatuna ei ole õigustatud isik, et vaidlustada 28 aastat tagasi koostatud lapsendamise akti, kui lapsendaja ning eestkosteasutus pole seda senini teinud. Hageja ole kohtule teadaolevalt ka üritanud enda lapsendamist Š D´i poolt XXX.a. vaidlustada. Hagejal puudub eeltoodut aluseks võttes õiguslik alus esitada põlvnemise tuvastamise nõuet kostja vastu, riivamata oma ema O Da ja tema lapsendaja Š D´i õigusi ja seaduslikke huve.

Samuti puudub kohtul õiguslik alus tunnistada kostja hageja isaks. Kõike ülaltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hageja on kohtule esitanud õiguslikult põhjendamatu hagi ning selle rahuldamiseks puudub kohtul seaduslik alus. Asja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri)

20.02.2009.a. Ärakiri õige. Kohtunik