3-08-2479/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Määruse tegemise aeg ja koht 23.jaanuaril 2009.a. Tallinnas Haldusasja number 3-08-2479

Haldusasi Mittetulundusühingu „Vene Kool Eestis“ kaebus õiguskantsleri kohustamiseks vastama kaebaja 17.09.2008.a avaldusele või võtma see avaldus menetlusse

RESOLUTSIOON Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul.

Kohtule esitatud kaebuses palub kaebaja MTÜ „Vene Kool Eestis“ kohustada õiguskantslerit läbi vaatama kaebaja 17.09.2008.a. esitatud avaldus, milles ta palus kontrollida Tartu Linnavolikogu 8.11.2007.a. määruse nr 71 „Hoolekogu liikmete valimise kord“ § 7 lg 1 ja § 8 lg 1 vastavust põhikoolija gümnaasiumiseaduse § 41 lg 1-3, 52, 8 ja põhiseaduse(PS) §-de 4, 10 ja 11 suhtes. Õiguskantsleri kantselei 23.09.2008.a. kirjaga nr 14-1/081523/00806612 „Selgitus avalduse menetlusse võtmata jätmise kohta“ jäeti kaebaja avaldus läbi vaatamata, kuna selle lahendamine ei kuulu õiguskantsleri pädevusse ning avaldajal on võimalus kasutada muid meetmeid oma eesmärkide realiseerimiseks. Kirja allkirjastas õiguskantsleri kantselei direktor õiguskantsleri volitusel. Kaebaja arvates on õiguskantsler õiguskantsleri seaduse(ÕKS) § 25 kohaselt kohustatud vastama avaldusele isiklikult, eriti juhul, kui ta jätab avalduse läbi vaatamata, ning tal puudub õigus oma õiguste ja kohustuste edasivolitamiseks. Õiguskantsleri asendamise kord on sätestatud ÕKS §-s 37, mille kohaselt asendamiseks omavad õigust ainult kaks õiguskantsleri asetäitja-nõunikku. Seega on tõsine oht, et õiguskantsler pole avaldusega üldse tutvunud. 16.12.2008.a. määrusega jättis kohus kaebuse käiguta, et täpsustada kaebuse lubatavust ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 29.12.2008.a., mida pikendas kuni 20.01. 2009.a. Puuduste määrusega palus kohus kaebajal: 1)täpsustada, millisele õiguslikule alusele tuginedes on õiguskantsler isiklikult kohustatud vastama, kui avalduse lahendamine ei kuulu õiguskantsleri pädevusse ning milliseid kaebaja subjektiivseid õiguseid on rikutud sellega, et avaldusele vastas õiguskantsleri kantselei direktor õiguskantsleri volitusel, 2)täpsustada, millisel õiguslikul alusel ta leiab, et on õigustatud halduskohtule esitama kaebust, kohustamaks õiguskantslerit avaldusele vastama, ja seda olukorras, kus kaebaja pole pöördunud halduskohtu poole oma rikutud subjektiivsete õiguste kaitseks, 3)taotleda kaebetähtaja ennistamist ja esitada tähtaja möödalaskmise põhjused, kuna on tõenäoline, et kohustamiskaebuse esitamise 30-päevast tähtaega on rikutud.

19.01.2009.a. kohtusse saabunud kaebuse täpsustuses jääb kaebaja oma varasemate seisukohtade juurde. Samuti pole kaebaja taotlenud kaebetähtaja ennistamist, hoolimata sellest, et kaebus esitati kaebetähtaega rikkudes ning nimetatud puudusele juhtis kohus kaebaja tähelepanu puuduste kõrvaldamise määruse punktis 3. Halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) § 4 kohaselt saab halduskohtule esitada kaebuse avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku haldusakti või toimingu peale, millega rikutakse kaebaja subjektiivseid õigusi või piiratakse vabadusi. Seega eeldab kaebusega halduskohtusse pöördumine, et asjas üheks pooleks on haldusorgan. ÕKS § 1 lg 1 ja HKMS § 4 koostoimest tuleneb, et õiguskantsler pole oma põhiseadusest tulenevaid järelevalve funktsioone täites haldusorgan haldusmenetluse seaduse ja HKMS mõistes. ÕKS § 1 lg 1 sätestab, et õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Tulenevalt PS ja ÕKS piiritletud funktsioonidest on õiguskantsler oma tegevuses sõltumatu järelevalveorgan. Selle all tuleb mõista õiguskantsleri kui järelevalveorgani võimalust anda oma funktsioonide teostamisel õiguslik seisukoht sõltumatult nii kohtu-, täitevkui ka seadusandlikust võimust. Eeltoodu alusel ei saa kohtu kaudu õiguskantslerit kohustada oma funktsioone täitma, kuna ta on seaduse järgi sõltumatu ametiisik. Kohtusse pöördumise õigus on üksikisikule tagatud üksnes õiguskantsleri poolt menetluse läbiviimisega seotud rikkumiste peale või haldusorgani tegevuse peale, mille õigusvastast tegevust õiguskantsler kontrollis. Praegusel juhul sellise juhtumiga tegemist ei ole. Kaebaja pole välja toonud, millisel õiguslikul alusel ta leiab, et on õigustatud halduskohtule esitama kaebust õiguskantsleri kohustamiseks olukorras, kus kaebaja pole pöördunud halduskohtu poole konkreetse kaebusega kaebaja rikutud subjektiivsete õiguste kaitseks. Eeltoodust lähtuvalt kuulub kaebus läbivaatamatult tagastamisele kuna kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse(HKMS § 11 lg 4), kaebetähtaega on rikutud (HKMS § 11 lg 1 p 1) ning puudused on jäetud kõrvaldamata(HKMS § 11 lg 3).

Kohtunik: D.Maastik