2-08-73566/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisega

Otsuse tegemise aeg ja koht 20. jaanuar 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-08-73566 Aktiva Finants OÜ versus Merike Toompuu Hagi ese võlg koos kõrvalnõuetega Hagi hind 1 654.80 krooni Asja lahendamine kirjalikus menetluses

Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Hageja Aktiva Finants OÜ (registrikood 10746479; aadress Jõe tn 3, 10151, Tallinn) Hageja esindaja Tarvo Ilves (Julianus Inkasso OÜ Jõe tn 3, 10151, Tallinn) Kostja Merike Toompuu (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxxx xx-x, xxxxxx, xxxxxxx)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis 1. Rahuldada hagi võlas 1654.80 krooni ja kõrvalnõuetes 583.73 krooni ning välja mõista Merike Toompuult Aktiva Finants OÜ kasuks 2 238 (kaks tuhat kakssada kolmkümmend kaheksa) krooni 53 senti. Muud otsustused 2. Seoses menetluskulude ja otsuses täitmisega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda ja välja mõista Merike Toompuult 1 000 (üks tuhat) krooni menetluskulu Aktiva Finants OÜ kasuks. 2.2 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas 3. Selgitada: TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Hageja faktiväited ja nõuded Hageja ja kostja on sõlminud 10. mail 2007 järelmaksugraafiku, mille alusel kohustus kostja ostetud kaupade eest tasuma 3 569.40 krooni. Kostja ei ole täitnud graafikust tulenevaid

2 kohustusi tähtaegselt. Kostja võlgnevus on 2 238.53 krooni, millest põhivõlgnevus 1 654.80 krooni ning kõrvalnõuded 583.73 krooni. 2. Menetluse käik Kostja on kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud. 3. Kohtu põhjendused 3.1. Menetluse käigust tulenevad asjaolud Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud kohtuotsuse tegemiseks seoses hagi õigeksvõtuga. Seoses hagi õigeksvõtva kohtuotsusega jätab kohus TsMS § 444 lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 3, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kui kostja võtab hagi õigeks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1). Seoses hagi õigeksvõtuga, tuleb TsMS § 440 lg 1 kohaselt teha asjas hagi õigeksvõtul põhinev otsus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise. 3.2. Õiguslik põhjendus Hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1, milles on sätestatud, et kui võlgnik rikub rahalist kohustust võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus tunnistab hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1). 3.3. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja hagis esitatud taotlus menetluskuludes on käsitletav menetluskulude nimekirjana. Hageja on kantud menetluskuludes osundanud tasutud riigilõivule 250 krooni ja lepingulise esindaja kuludele 1 500 krooni. Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 175 lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04. detsembri 2008 määrusega nr 308 on kehtestatud varalise nõudega tsiviilasjas on lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt maksimaalseks sissenõutavaks määraks hagihinna kuni 10 000 krooni puhul on 5 000 krooni. Nähtuvalt tsiviilasjast on hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi piirdunud hagiavalduse koostamise ja selle kohtusse esitamisega Arvestada tuleb ka asjaoluga, et tegemist on lihtsa võlanõudega ning hageja taotletud õigusabi kulu (1 500 krooni) on peaaegu võrdne hagihinnaga (1 654.80 krooni). Kohus peab tulenevalt asja keerukusest ja eeldatavale asja menetlemiseks kulutatud ajale põhjendatud õigusabi kuluks 750 krooni. Pealegi ei ole hageja sisuliselt põhistanud õigusabi kulu, piirdudes formaalselt osundamisega 06. aprilli 2006 lepingule. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 1 000 (750+250) krooni.

Toomas Lillsaar

Kohtunik