2-08-80952/6 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Anu Sepp

Otsuse tegemise aeg ja koht 21.01.2009, Rapla

Tsiviilasja number 2-08-80952

Tsiviilasi M J hagi R P vastu elatise väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja M J ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxx xx-x), kostja R P ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxx xx-xx)

Kohtuistungi toimumise aeg 16.01.2009

Resolutsioon Välja mõista R P elatis 2500.- krooni alates 01.12.2008 kuni tütre K, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni.

Menetluskulud jätta R P kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Poolte kooselust on sündinud tütar K xx.xx.xxxx. Laps elab hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Hageja on hetkel töötu. Kulutused lapsele on 6034.-kr kuus. Kostja on toetanud lapse ülalpidamist 1000.- kr kuus. See summa on ebapiisav ja kostja maksab elatist ebaregulaarselt.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista elatise 3000.- kr, kohtuistungil aga 2500.- kr.

Kostja vastuväited Kostja on nõus tasuma elatist 2500.- kr kuus, kuna tema sissetulek ei võimalda rohkem maksta. Tema ülalpidamisel on ka teine laps.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

Perekonnaseaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kohus leiab, arvestades lapse vajadusi ja vanemate varalist seisundit, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis 2500.- kr kuus hageja kasuks. Perekonnaseaduse järgi on 2009.a 2175.- kr ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Hageja nõustus vähendama elatise suurust 2500.- kr kuus, arvestades kostja maksevõimet. Seega ei pea hageja tõendama lapse peale tehtavaid kulutusi, kuna ta taotleb kostjalt elatise väljamõistmist miinimummääras, millele lisandub tulumaks. Kostja on töövõimeline. Kostja ülalpidamisel on veel teine alaealine laps. Kostjal tuleb tagada oma lapse minimaalsete vajaduste rahuldamine vastavalt perekonnaseadusega kehtestatud määrades.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohtunik: