3-09-89/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-09-89

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2009. a Tallinn Haldusasja number 3-09-89 Haldusasi H.M.΄i kaebus Põllumajandusministeeriumi 08.12.2008. a kirja nr 10.3-3/9317-1 õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja: H.M. RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu H.M.΄i kaebusest loobumine.

2. Jätta kaebus läbi vaatamata.

3. Jätta rahuldamata H.M.΄i taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks halduskohtumenetluses.

4. Jätta kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda.

5. Sekretäril saata käesolev määrus kaebuse esitajale.

Edasikaebamise kord Määruse punkti 3 peale on kaebuse esitajal õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse saamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu. Muus osas on määruse peale kaebuse esitajal õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul määruse saamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu.

1. 13. jaanuaril 2009. a esitas H.M. Tallinna Halduskohtule kaebuse Põllumajandusministeeriumi 08.12.2008. a kirja nr 10.3-3/9317-1 õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kaebusele lisatud materjalidest nähtuvalt pöördus MTÜ Pärnumaa Rannakalurite Esinduse (edaspidi MTÜ) juhataja H.M. 10.11.2008. a Põllumajandusministeeriumi poole avaldusega saada Kalandusturu korraldamise seaduse alusel vähese tähtsusega riigiabi summas

370 000 krooni. Vastuseks teatas Põllumajandusministeeriumi 08.12.2008. a kirjaga nr 10.3-3/9317-1, et 2008. aasta riigieelarves ei ole ette nähtud rahalisi vahendeid hüvitamaks kalandustoodete tootjatele loodusõnnetuse või ebasoodsate ilmastikutingimuste tagajärjel tekkinud kahju, mistõttu ei ole

Põllumajandusministeeriumil võimalik MTÜ-le riigiabi anda. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Põllumajandusministeeriumi kiri on õigusvastane, kuivõrd rikub kaebuse esitaja õigust järgida mittetulundusühingu põhikirjas sätestatud õigusi ja vabadusi, mis viib ühingu pankrotti. Kaebuse kohaselt jäi kaebuse esitajal kui kaluril 2005. aastal ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu saamata suur osa tulust ning ka perioodil 2006-2008 oli ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud kaebuse esitajale raske majanduslik olukord. Kaebuse väitel oli sellest teadlik ka Põllumajandusministeerium, kuid probleemi lahendamiseks vahendeid riigieelarvesse ei lisatud.

2. 19. jaanuaril 2009. a esitas H.M. Tallinna Halduskohtule kaebusest loobumise avalduse. Esitatud avalduses puudus märge, et kaebuse esitaja on teadlik loobumise tagajärgedest. Kohus selgitas kaebuse esitajale 22. jaanuaril 2009. a telefoni teel loobumise tagajärgi. Kaebuse esitaja kinnitas, et on teadlik kaebusest loobumise tagajärgedest.

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 21 lg 1 kohaselt on kaebuse esitajal õigus kaebusest loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni. HkMS § 24 lg

1 punktist 2 tuleneb, et kohus lõpetab menetluse, kui võtab kaebusest loobumise vastu. Kohus ei ole käesoleval juhul tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid kaebusest loobumise vastuvõtmisest keeldumise.

4. Käesolevaks hetkeks ei ole kohus kaebuse osas ettevalmistavaid toiminguid teostanud ega kaebust menetlusse võtnud, kuivõrd kaebus ja sellest loobumise avaldus on esitatud sedavõrd väikese ajavahega (7 päeva). Menetlusseadustiku loogikast tulenevalt ei saa lõpetada menetlust kaebuse osas, mida kohus määrusega menetlusse võtnud ei ole. Kohus leiab, et käesoleval juhul puudub vajadus esmalt otsustada kaebuse menetlusse võtmine ja seejärel menetluse lõpetamine. Seda eelkõige argumendil, et kaebuses esinevad olulised menetlusse võtmist takistavad puudused, samas on kaebuse esitaja väljendanud tahet esitatud kaebust mitte menetleda esitades selle kinnituseks kohtule kaebusest loobumise avalduse. Kuivõrd HkMS ei reguleeri olukorda, kus kaebust ei ole veel selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks käiguta jäetud ega ka mitte menetlusse võetud ning kaebuse esitaja on esitanud kohtule kaebusest loobumise avalduse, siis tuleb aluseks võtta HkMS § 5 lg 1 koosmõjus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 punktiga 2.

5. HkMS § 5 lg 1 kohaselt juhindub halduskohus käesoleva seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilasjade hagimenetlusele kohaldatavatest sätetest, kui seadusega ei ole ette nähtud hagita menetluse sätete kohaldamine. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. HkMS § 23 lg 5 kohaselt (sama on sätestatud ka TsMS § 426 lg 1) kaebuse läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et kaebust ei ole kohtu menetluses olnud ja kaebuse esitaja võib sama kaebusega uuesti halduskohtu poole pöörduda.

6. Koos kaebusega on esitatud riigi õigusabi taotlus isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigipoolse menetlusabi andmise tingimused on sätestatud TsMS §-s 181, mille lõike 1 kohaselt antakse menetlusabi, kui 1) menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja 2) on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas, ja 3) menetluses osalemine ilmselt ei ole pahatahtlik. Seejuures ei ole riigi õigusabi andmise ainsad kriteeriumid juriidilise hariduse puudumine ja füüsilise isiku majanduslikust seisundist tulenev suutmatus tasuda asjatundliku õigusteenuse eest, vaid kohus peab hindama, kas riigi poolt antava õigusabi saamiseks esineb vajadus. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja kohtule esitanud kaebusest loobumise avalduse, kohus on selle vastu võtnud ning kaebuse menetlemist selle tagajärjena ei toimu. Seetõttu on langenud ära vajadus kaebuse esitaja esindamiseks halduskohtumenetluses käesolevas haldusasjas, milleks riigi õigusabi taotletakse. Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus kaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata, kuivõrd riigi õigusabi saamiseks puudub vajadus.

7. Tulenevalt HkMS § 92 lõikest 4 kannab kaebuse esitaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Kuivõrd kaebusest loobumise avalduse esitamise hetkeks ei olnud kaebust menetlusse võetud ning ka ükski teine potentsiaalne menetlusosaline ei ole käesolevas haldusasjas toiminguid teinud, siis haldusasjas ei saa olla menetluskulusid tekkinud kellelgi peale kaebuse esitaja enese. Järelikult ei saa olla haldusasjas menetluskulusid, mida kaebuse esitajalt välja mõista. Kaebuse esitaja kanda jäävad tema enda menetluskulud.

8. HkMS § 84 lg 5 punkti 2 kohaselt, kui tasutud riigilõivu suurus on enam kui kakssada krooni, tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui kaebuse esitaja loobub kaebusest. Käesoleval juhul on kaebuselt tasutud riigilõivu 250 krooni, seega enam kui kakssada krooni. Eeltoodust lähtuvalt on riigilõivu tasunud isikul õigus esitada riigilõivu võtnud asutusele taotlus riigilõivu tagastamiseks koos riigilõivu tasumist tõendava originaaldokumendiga kahe aasta jooksul riigilõivu tasumise aasta lõpust arvates kooskõlas rahandusministri 29. detsembri 2006. a määruses nr 68 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“ (edaspidi Kord) sätestatuga. Korra § 10 teise lause kohaselt ei esitata originaaldokumenti juhul, kui riigilõivu võtnud asutusel on võimalik kontrollida riigilõivu laekumist elektroonilisel teel. Kohus selgitab, et vastavalt Korra §-le 6 on riigilõivu võtjaks riigivõi kohaliku omavalitsuse üksuse asutus või vallavõi linnasekretär, kes seaduse kohaselt on kohustatud toimingu tegema, seega antud juhul tuleb riigilõivu tagastamise taotlus esitada Tallinna Halduskohtule.

Lea Kuuse Kohtunik