3-07-2260/52 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2009, Tallinn Haldusasja number 3-07-2260 Haldusasi Navaka Tolliteenused AS kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse (PMTK) 23.10.2007 kontrollakti nr 12-3/667 ning 31.10.2007 maksuotsuse nr 12-5/684 tühistamiseks ja toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Navaka Tolliteenused AS, esindaja adv. Aleksei Ratnikov Vastustaja – Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus, esindaja Sven Veltmann Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 10.06.2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Navaka Tolliteenused AS apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine

19. jaanuari 2009 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Halduskohtu 10.06.2008 kohtuotsus muutmata ja Navaka Tolliteenused AS apellatsioonkaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest 21. jaanuaril 2009.

ASJAOLUD

1. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse (PMTK) 23.10.2007 kontrollaktiga nr 12-3/667 tuvastati, et Navaka Tolliteenused AS-l kui tollideklarandil on tekkinud maksuvõlg summas 1 691 758 krooni seoses täiendava tollimaksu ja käibemaksu tasumise vajadusega (uue tolliväärtuse määramine).

2. PMTK 31.10.2007 maksuotsusega nr 12-5/684 määrati solidaarselt Navaka Tolliteenused AS-le ja OÜ-le Kefalia täiendavalt tasumisele kuuluvaks maksusummaks 1 626 849 krooni (tollimaks 411 942 krooni ja käibemaks 1 214 907 krooni). Maksuotsuse kohaselt importis Kefalia OÜ ajavahemikul 01.12.2004 kuni 31.01.2005 Venemaa päritoluga polüetüleeni

3-07-2260 2(7) kaubakoodiga 3901 2090 90. Tollivormistuse käigus vormistati tollideklaratsioonid, millel kauba suhtes vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri rakendamiseks esitatud tollideklaratsioonidel oli kauba saajaks märgitud Kefalia OÜ ja deklarandiks Navaka Tolliteenused AS. Kontrollitaval perioodil on OÜ Kefalia importinud vabasse ringlusse tolliprotseduuri kohaldamisega 538 000 kg polüetüleeni väärtusega 984 648 krooni, ühiku hinnaga 1,80 kuni 1,87 kr/kg. Asycuda andmebaasi kohaselt on eelnimetatud imporditud polüetüleen deklareeritud üle 7 korra madalama hinnaga, kui teiste importijate poolt deklareeritud polüetüleen (13,61 – 14,08 kr/kg). Maksuhaldur tegi järelepärimiste teel Vene ja Läti tollilt saadud dokumentide alusel kindlaks, et Venemaa päritoluga polüetüleen oli kvaliteetne ning kauba ühiku hind kuni Euroopa Ühenduse piirini oli tunduvalt kõrgem, kui Eestis deklareeritud (müügiahela alguses sõlmitud raamlepingu ühiku hind oli 12,84 – 15,25 kr/kg). Kefalia OÜ on müünud kauba vahetult peale importi Eestis edasi hinnaga 13,88 – 16,77 kr/kg. PMTK määras eelnevast tulenevalt kaubale uue tolliväärtuse juhindudes ühenduse tolliseadustiku (ÜTS) III peatükis (artiklid 28-36) toodud kohustuslikust tolliväärtuse määramise regulatsioonist ja rakendades sarnase kauba tehinguväärtust (ÜTS artikli

30 lg 2 p b). PMTK arvestas Navaka Tolliteenused AS esindajate poolt menetluse käigus esitatud vastuväiteid Asycuda väljatrükist toodud kõrgeima hinna suhtes ja määras OÜ Kefalia poolt imporditud polüetüleeni ühikuhinnaks 13,61 kr/kg, mis on minimaalne sel perioodil Venemaalt imporditud sarnase kauba hind.

3. Navaka Tolliteenused AS esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse 23.10.2007 kontrollakti ja 31.10.2007 maksuotsuse tühistamiseks ning õigusvastaseks tunnistamiseks. Põhjendused:

1) Kaebaja sai vastustaja 28.09.2007 teate tolliväärtuse vaidlustamise kohta kätte 01.10.2007. Kaebajale anti enne kontrollakti koostamist oma seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks ebamõistlikult lühikene aeg, mille jooksul tal polnud võimalik kõiki asjaga seotud dokumente kokku koguda ja põhjendatud seisukohta võtta. Dokumendid olid OÜ Kefalia kasutuses, keda kaebaja agendina tolliga suhtlemisel esindas ning kelle korraldusel ja nimel deklaratsioone täitis. Vastustaja ei rahuldanud kaebaja taotlust pikendada vastamise tähtaega kuni 09.11.2007. Vaatamata kaebaja taotlusele tegi vastustaja 23.10.2007 kontrollakti nr 12-3/667. 31.10.2007 tegi vastustaja maksuotsuse nr 12-5/684. Maksuotsus tugines 23.10.2007 kontrollaktile. Seega rikuti kaebaja õigust ärakuulamisele (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1). Samuti ei saanud kaebaja vajalikul määral tutvuda vastustaja poolt kogutud tõendite ja toimikuga (HMS § 37 lg 1).

2) Kontrollakt on vastavalt HMS § 52 lg 1 p-le 2 ja lg-le 2 eelhaldusakt, mille kohta kohaldatakse haldusakti sätteid. Tegemist on eelhaldusaktiga, kuna see loob vajalikud eeldused lõpliku haldusakti (so maksuotsuse) andmiseks ja teeb selle andmise vältimatuks. Seega on kontrollakti puhul täidetud kõik eelhaldusakti tingimused. Kaebaja taotleb kontrollakti tühistamist, kuna sellega määrati kaebaja suhtes kindlaks täitmisele kuuluv kohustus. Maksuotsus ei erine sisuliselt kontrollaktist. Põhjendatud huvi kontrollakti õigusvastasuse tuvastamiseks seisneb soovis vältida maksuotsuse andmist.

3) Kontrollaktis ja maksuotsuses on kaubakoodiga 3901 2090 90 kauba kogus 538 000 kg (polüetüleen graanulites). Tegelikult imporditi polüetüleeni tihedusega 0,92 g/cm3, kaubakoodiga 3901 2090 90 koguses 250 000 kg, ning polüetüleeni tihedusega 0,96 g/cm3, kaubakoodiga 3901 1090 00 koguses 288 000 kg. Vastustaja ei ole sellele faktile kontrollaktis ega maksuotsuses tähelepanu pööranud. Raudteesaatelehtedelt nähtub, et Venemaalt kuni Lätini on kaubale märgitud üks kaubakood, Lätis seevastu on kaubakoodi ebaseaduslikult muudetud. Seega on vastustaja jätnud enne maksuotsuse tegemist olulised asjaolud väljaselgitamata.

3-07-2260 3(7) 4) Kaebaja ei ole nõus, et vastustaja kasutab maksuotsuses määratud ühikuhinda 13,61 kr/kg (Asycuda andmebaasi ühikuhind, mis vastab kaubale kaubakoodiga 3901 2090 90) kaubale koguses 288 000 kg, mis tegelikult vastab kaubakoodile 3901 1090 00. Vastustaja on maksuotsuse koostamisel lähtunud valedest algandmetest ning on seetõttu jõudnud valedele ja põhjendamatutele järeldustele. Sellest tulenevalt ei vasta maksuotsus seadusele.

4. PMTK palus jätta kaebuse rahuldamata ja maksuotsuse muutmata. Põhjendused:

1) Täiendava maksukohustuse määramise aluseks oli asjaolu, et maksuhaldur vaidlustas ühenduse tolliseadustiku rakendussätete (ÜTSRS) art-le 181a tuginedes kaebaja poolt deklareeritud kauba tolliväärtuse ning määras uue tolliväärtuse, lähtuvalt maksuhalduri andmebaasis olevast samal perioodil sarnast kaupa importinud teiste äriühingute poolt määratud tolliväärtusest. Kaebaja oli deklareerinud kauba mitu korda odavama hinnaga, kui oli sama kauba müünud tootja. Maksuhaldur kontrollis kaebaja poolt perioodil 01.11.2004-31.12.2004 deklareeritud kauba vabasse ringlusesse lubamise protseduurile suunatud kaupa. Kauba saajaks oli OÜ Kefalia. ÜTS art 201 lg-st 3 tulenevalt on võlgnikuks deklarant (Navaka Tolliteenused AS), kaudse esindamise korral isik, kelle eest tollideklaratsioon esitatakse (OÜ Kefalia). OÜ Kefalia ei ole maksuotsust vaidlustanud. Lähtuvalt asjaolust, et kaebaja näol on tegemist tollimaakleriga ehk oma ala asjatundjaga, oleks kaebaja pidanud juba tolliväärtuse vaidlustamise kirja kättesaamisel 01.10.2007 teadma, et esitatud kirjale järgneb täiendava maksukohustuse määramine, v.a juhul, kui kaebaja suudab põhjendada imporditud kaubale määratud liiga madalat hinda.

2) Lähtuvalt ÜTS art 221 lg-st 3 ei teavitata võlgnikut tollimaksu summast pärast seda, kui tollivõla tekkimise kuupäevast on möödunud 3 aastat. Seega möödus esimese deklaratsiooni puhul tollimaksu summa teatamise aeg 01.11.2007. Kaebaja on korduvalt taotlenud seisukohtade esitamise tähtaja pikendamist, soovides uueks seisukohtade esitamise tähtajaks 09.11.2007. Tulenevalt maksuotsuse lisast 1 muutunuks maksuhalduril täiendava maksusumma määramine nii võimatuks kahe kaebaja poolt esitatud deklaratsiooni osas (01.11.2004 ja 03.11.2004 esitatud deklaratsioonid). Tulenevalt kaalutlusest, et maksukohustuslasel oli võimalus vastuväidete esitamiseks 30 päeva ning vastuväidete esitamise tähtaja pikendamine ei oleks võimaldanud saavutada haldusakti eesmärki, jättis maksuhaldur rahuldamata kaebaja taotlused vastuväidete esitamise tähtaja pikendamiseks (MKS § 13 lg 1 ja lg 2 p 4). Tuginedes ÜTS art 220 lg-le 2 ning MKS § 13 lg 2 p-le 4 on vastustaja seisukohal, et faktiliste asjaolude tuvastamisel tuleb teha järelarvestuskanne (tegemist on maksuhalduri kohustuse, mitte kaalutusõigusega) ka juhul, kui selle tegemine ei võimalda tagada MKS § 13 lg-s 1 toodut.

3) Kontrollakt ei ole haldusega eelhaldusakt (HMS § 51 lg 1 ja § 52 lg 1 p 2).

4) Maksuhaldur ei ole jätnud tähelepanuta asjaolu, et tegelikult imporditi kaupa kahe erineva kaubakoodiga. Maksuhaldur lähtus kaebaja enda poolt deklareeritud kaubakoodist, kuivõrd kõik kontrollitaval perioodil esitatud deklaratsioonid olid esitatud kaubakoodiga 3901 2090 90. Reeglina peab toll lähtuma deklarandi poolt kaubale määratud kaubakoodist (tolliseaduse (TS) § 25 lg-d 1 ja 2), mida ka tehti, ja kuna käesoleval juhul oli tegemist juba vabasse ringlusse lubatud kaubaga, siis puudus maksuhalduril võimalus kaubast proove võtta ja uut kaubakoodi määrata. Kaubakoodi vaidlustamine ja tolliväärtuse vaidlustamine on põhimõtteliselt erinevad menetlused. Kaubakoodi muutmine Läti tollilaos võib vastata väärteo tunnustele ja maksuhaldur on vastava informatsiooni uurimist läbiviivatele organitele edastanud. Maksuotsuse koostanud ametnikel endil puudub pädevus väärteomenetlust läbi viia ning vastavaid asjaolusid ja koosseise tuvastada.

3-07-2260 4(7) 5) Nii kaubakoodi 3901 1090 kui kaubakoodi 3901 2090 puhul rakendub kaubale ühesugune tollimaks 6,5% ja sellest tulenevalt ei teki erinevusi maksusummades isegi siis, kui lähtuda erinevatest kaubakoodidest. Kontrollimisel aluseks võetud ja samas kaebaja poolt deklareeritud kaubakoodi korral on Asycudast tulenev sarnase kauba hind madalam kui kaubakoodi 3901 1090

00 korral. Viimatinimetatud kaubakoodi korral on minimaalne hind 15,17 kr/kg, käesoleval juhul rakendatud kaubakoodi korral 13,61 kr/kg. Seega on maksuhaldur lähtunud maksumaksjale soodsamast ühikuhinnast. Maksuhaldur on maksuotsuses võtnud aluseks minimaalse sarnase kauba hinna.

5. Tallinna Halduskohtu 10.06.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Põhjendused:

1) Maksuhalduri poolt kaebaja maksude tasumise õigsuse kontrollimise kohta koostatud kontrollakt ei ole haldusakt, sest see ei tekita kaebajale õigusi ega kohustusi. Kuigi kontrollaktis tuuakse mh välja ka maksumaksja poolt tasumisele kuuluv maksusumma, ei ole see maksumaksja suhtes siduv. Maksuhaldur määrab tasumisele kuuluva maksusumma maksumaksja jaoks siduvalt kindlaks alles maksuotsuses. Kontrollakt ei tekita, muuda ega lõpeta kaebaja suhtes mingeid õigusi ega kohustusi. Kontrollakt on maksuhalduri menetlustoiming. Seega on kaebaja väited, mis puudutavad HMS sätetele tuginedes kontrollakti kui eelhaldusakti formaalset õiguspärasust, asjassepuutumatud. Kuna kontrollakti näol ei ole tegemist haldusaktiga, ei saa sellise akti osas esitada tühistamiskaebust (HKMS § 6 lg 2 p 1) ning kontrollakti tühistamisnõue on sel põhjusel alusetu.

2) Vastavalt HKMS § 7 lg-le 1 võib kaebuse toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Sellist põhjendatud huvi ei ole kaebaja välja toonud. Kaebuse eesmärgi saavutamiseks piisab kaebajal tema õigusi rikkuva haldusakti (maksuotsuse) vaidlustamisest. Kaebaja on vaidlustanud 31.10.2007 maksuotsuse. Et kontrollakti andmisele eelnenud toimingud on vaidluse alla seatud ka maksuotsuse õiguspärasuse üle käivas vaidluses, saab kohus nende toimingute õiguspärasuse suhtes võtta seisukoha kohtuotsuse motiivides ja maksuotsuse õiguspärasuse üle otsustades. Toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks eraldi nõudena puudub kaebajal põhjendatud huvi, kuna kaebuse ilmne ja ühene eesmärk on maksuotsuse tühistamise nõue. Kaebus nende nõuete osas jääb seega rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 3).

3) Maksumenetluses tuleb maksukohustuslasele anda võimalus oma seisukohtade esitamiseks enne teda koormava maksuotsuse andmist (MKS § 13 lg 1). Lõige 2 teeb sellest põhimõttest erandi ja sätestab mh, et ärakuulamisõigust ei pea tagama, kui arvamuse või vastuväidete esitamise võimaldamisega kaasnev teavitamine ei võimalda saavutada haldusakti eesmärki (p 4). Maksuhaldur on selgitanud, et kaebajale ei võimaldatud tähtaja pikendamist oma arvamuse andmiseks nii pikalt kui ta soovis seetõttu, et maksumenetlusega viivitamisel oleks maksunõue aegunud ning avalik huvi (suures summas maksuvõla sissenõudmine) oleks jäänud kaitseta. MKS § 45 kohaselt kohaldatakse maksumenetluses HMS-s sätestatut, kui MKS-s, maksuseaduses või tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti. Seega kehtib ka maksumenetluses põhimõte, et haldusakti tühistamiseks ei piisa vaid menetlusja vormivigadest menetluses (HMS § 58). Ehkki kaebajale antud aeg oma vastuväidete esitamiseks oli lühem kui võib-olla teiste sarnaste asjade menetlemise puhul, oli kaebajale siiski vastustaja poolt antud nii võimalus asja materjalidega tutvumiseks kui ka oma seisukohtade esitamiseks. Lisaks omab tähtsust, et maksuhaldur andis maksuotsuse tingimuslikult tähtajaga 2 kuud, andes kaebajale nii täiendava aja oma seisukohtade ja tõendite esitamiseks (MKS § 93 lg 1). Vaatamata maksuotsuses antud lisatähtajale ei esitanud kaebaja maksuotsusele sisulisi vastuväiteid ega uusi tõendeid. Seega ei ole kaebaja õigust ärakuulamisele rikutud määral, mis saaks kaasa tuua haldusakti

3-07-2260 5(7) õigusvastasuse. Kaebaja ärakuulamisõiguse täielikule realiseerimisele vastandus konkreetsel juhul kaalukam avalik huvi haldusakti õigeaegsele andmisele. Kaebajale suhteliselt lühikese vastamistähtaja andmine ei saanud mõjutada asja otsustamist, kuna ka kohtuvaidluse kestel ei ole kaebaja välja toonud mõjusaid sisulisi argumente, mis tooksid kaasa haldusakti materiaalse õigusvastasuse ja selle tühistamise. Seetõttu ei kuulu haldusakt tühistamisele formaalsetel põhjustel.

4) Vastustaja määras juurdetasumisele maksu ÜTS art 30 lg 2 p b alusel ehk sarnase kauba tehinguväärtuse alusel. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kogu Eestisse toodud kaup oli polüetüleen graanulites. Vaidlus puudub ka selles, et tegelikkuses imporditi polüetüleeni tihedusega 0,92 g/cm3 250 000 kg (kaubakood 3901 2090 90) ja polüetüleeni tihedusega 0,96 g/cm3 288 000 kg (kaubakood 3901 1090 00). Väär on aga kaebaja poolt tehtud järeldus, et tulenevalt kahte liiki polüetüleenist pidanuks lõpp-järelmis olema teistsugune juurdemääratud maksusumma. Mõlema kaubakoodi puhul rakendub kaubale ühesugune tollimaks 6,5% ja sellest tulenevalt ei teki erinevusi maksusummades isegi siis, kui lähtuda erinevatest kaubakoodidest. Lisaks on vastustaja näidanud, et kontrollimisel aluseks võetud ja samas kaebaja poolt deklareeritud kaubakoodi korral on Asycudast tulenev sarnase kauba hind madalam kui kaubakoodi 3901 1090 00 korral. Viimatinimetatud kaubakoodi korral on minimaalne hind 15,17 kr/kg, käesoleval juhul rakendatud kaubakoodi korral 13,61 kr/kg. Seega on maksuhaldur lähtunud maksumaksjale soodsamast ühikuhinnast. Konkreetsel juhul ei oma maksustamise seisukohast tähtsust, kas imporditud polüetüleen oli tihedusega 0,92 või 0,96 g/cm3 – tegemist oli sarnase kaubaga ÜTS art 30 lg 2 p b tähenduses ning lisaks on vastustaja lähtunud kaebajale kõige soodsamast ühikuhinnast. Kaebaja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid nn sarnase hinna määramise metoodikale. Õiged on ka vastustaja väited selles, maksuhaldur lähtus kaebaja enda poolt deklareeritud kaubakoodidest. TS § 25 lg 1 kohaselt määrab deklarant vastavalt õigusaktidele kauba tariifse klassifikatsiooni ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui deklarandi poolt määratud kauba tariifne klassifikatsioon ei vasta kaubale, määrab toll kauba tariifse klassifikatsiooni vastavalt Eesti tollitariifistikule 10 päeva jooksul. Kuna käesoleval juhul oli tegemist juba vabasse ringlusse lubatud kaubaga, siis puudus maksuhalduril võimalus kaubast proove võtta ja uut kaubakoodi määrata. Seega ei ole võimalik tagantjärgi üheselt kindlaks teha õiget kaubakoodi, kuid vaidlus kaubas – polüetüleen tihedusega 0,92 või 0,96 g/cm3 kohta – ja selle kauba keskmises tehinguväärtuses vastavalt Asycuda andmebaasile, puudub.

5) Maksuotsus on oma lõppjäreldustes õige ja tühistamisele ei kuulu. ÜTS art 201 lg 3 kohaselt on võlgnik deklarant. Kaudse esindamise korral on isik, kelle eest tollideklaratsioon esitatakse, samuti võlgnik. Vastavalt art-le 213 kui ühest tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest vastutab mitu isikut, vastutavad nad selle eest solidaarselt. MKS § 95 lg 3 sätestab, et kui maksusumma tasumise eest vastutab solidaarselt mitu maksukohustuslast, on maksuhalduril õigus teha neile ühine maksuotsus. Toodud sätete alusel oli vastustaja õigustatud tegema kaebajale kui deklarandile maksuotsuse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONKAEBUSE MENETLUSES

6. Navaka Tolliteenused AS apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ning tühistada 23.10.2007 kontrollakt ja 31.10.2007 maksuotsus, samuti tuvastada nende õigusvastasus. Menetluskulud palutakse jätta vastustaja kanda. Põhjendused:

1) Kaebajale anti omapoolsete seisukohtade esitamiseks üksnes 10 päeva, mis oli ilmselgelt ebapiisav. Makushaldur on oluliselt rikkunud menetlusnorme ka sellega, et kaebaja ei saanud vajalikul määral tutvuda menetluses kogutud dokumentidega.

3-07-2260 6(7)

2) Eestisse toodud kauba puhul deklareeritud kood ei vasta tegelikkusele. See asjaolu tekitab põhjendatud kahtluse, kas vastustaja on hinna määramisel lähtunud õigest kaubakoodist. Vastustaja ei ole tõendanud, et Asycuda andmebaasis märgitud kaubakoodid vastavad õigetele kaupadele. Vastustaja poolt indikatiivhinnaks võetud hinna tuletamine ei pruugi olla õige, kuna kõnealuse kauba sissetoomisel muudeti selle koodi. Juba muudetud koodiga kaup transporditi Eestisse ja realiseeriti. Vastustaja ei alustanud kaubakoodi muutmise osas vastavat menetlust ega märkinud seda otsuse ja sellele eelnevate aktide andmisel. Vastustaja ei ole tõendanud, et otsuse aluseks olnud indikatiivhinnad tulenevad õigete koodidega määratud kauba hinnast või võivad samamoodi tuleneda muudetud koodidega ehk tegelikkuses vale kauba hindadest.

3) Kohtu seisukoht, et vastustaja koostas kaebajale soodsama lahenduse, ei ole veenev ega põhjendatud. Soodsama lahenduse koostamine ei vabasta vastustajat kohustusest toimida seaduse järgi. Kohtu järeldus, et polüetüleen tihedusega 0,92 g/cm3 (kaubakood 3901 2090 90) ja polüetüleen tihedusega 0,96 g/cm3 (kaubakood 3901 1090 00) on sarnane kaup, ei ole õige, põhjendatud ega tõendatud. Kui tegemist oleks olnud sarnase kaubaga, siis peaks Asycuda andmebaasis olema vastav viide, kuid seda ei ole. Oma otsusega seadis kohus sisuliselt Asycuda andmebaasi õigsuse kahtluse alla.

7. PMTK palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Põhjendused:

1) Käesolevaks hetkeks puuduvad tõendid selle kohta, et Lätis muudeti väidetavalt kaubakoodi. Kuid isegi juhul, kui see leiaks kinnitust, siis maksustamise seisukohalt ei esineks erinevusi. Maksuhalduril on võimalik lähtuda vaid koodist, mida deklarant on kasutanud kaupu vabasse ringlusesse deklareerides.

2) Kui kaebaja soovib tugineda väidetele, et maksuotsuses toodud nn sarnase hinna määramine on ebaselge, mittearusaadav või ebaõige, tuleb väite esitajal esitada selline arvutuskäik, mis väljendab väite esitaja hinnangul maksuotsuses toodud info pinnalt õigeid väärtuseid. Kohtus ei ole võimalik analüüsida väiteid nn sarnase hinna määramise osas, mille kohta ei ole kaebaja esitanud omapoolset arvestuse metoodikat.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks pikemalt peatuda juba halduskohtu otsuses käsitletud väidetel menetlusnormide rikkumise kohta maksu määramise menetluses. Kaebajal oli omapoolsete seisukohtade esitamiseks ja dokumentidega tutvumiseks aega perioodil 01.10.2007

– 29.10.2007. Kaebaja pole täpsustanud, kuidas väidetavalt ebapiisav aeg seletuste andmiseks ja dokumentidega tutvumiseks on mõjutanud maksuotsuse lõppjäreldust. Kaebaja poolt viidatud Riigikohtu 29.05.2006 otsus haldusasjas nr 3-3-1-23-06 käsitleb ärakuulamisõiguse rikkumist menetluse puhul, mille tulemusena annab avalik võim kaalutlusotsuse. Käesolevas asjas vaidlustatud maksuotsus ei ole kaalutlusotsus vaid rangelt siduva normi kohaldamine maksuhalduri poolt, millisel juhul kohtu kontrolliruum on tunduvalt ulatuslikum. Sellisel juhul saab haldusakti kontrollides kindlaks teha, kas väidetav menetlusnormi rikkumine võis lõplikku otsust mõjutada või mitte – kui ärakuulamisõiguse andmisel või dokumentidega tutvumisel oleks kaebajal olnud alust maksuotsuse lõppjäreldust mõjutada ja haldusakt on materiaalselt

3-07-2260 7(7) õigusvastane, tuleb see tühistada. Siinjuures ei peeta silmas kaebaja poolt esile toodud asjaolu, et vastuse esitamiseks ja dokumentidega tutvumiseks võimaldatud aja pikendamise korral vastavalt kaebaja soovile oleks osa praegu maksuotsuses kajastatud maksusummast aegunud. Silmas peetakse eelkõige vigu või puudujääke haldusakti faktilises põhjenduses.

10. Väide, et maksuhaldur pole tuvastanud maksuotsuse tegemiseks olulisi asjaolusid, jättes tähelepanuta, et kaup ei vastanud tegelikult deklareeritud kaubakoodidele, ei too samuti kaasa maksuotsuse tühistamist. Ringkonnakohtu hinnangul on olulised asjaolud tuvastatud. Toll on lähtunud maksuotsuse koostamisel kaebaja poolt deklareeritud kaubakoodist. Maksuotsuse tühistamiseks võiks viga kaubakoodis anda aluse juhul, kui esinevad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et toll jättis vaatamata olemasolevale teabele kauba tariifse klassifikatsiooni muutmise vajadusest deklarandile teatamata ning kaubale õige kaubakoodi kohaldamise korral maksuotsusega määratud maksusumma väheneks. Kuna käesoleval juhul nähtub vastustaja poolt esitatud andmetest, et kaebaja poolt väidetud kaubakoodiga kaubaga sarnase kauba ühiku tehinguväärtus on kõrgem, kui praegu maksuotsuses arvestatud kaubaga sarnase kauba ühiku tehinguväärtus, ei saaks maksuotsusega seadusjärgsest väiksema maksusumma määramine kaebaja õigusi rikkuda. Kui akt on küll õigusvastane, kuid selle õigusvastasus ei riku kaebaja õigusi, ei anna HKMS alust akti tühistamiseks. Seepärast ei oma praegu tähtsust asjaolu, kas toll rikkus menetlusnorme, kui jättis tollideklaratsioonides kaubakoodi muutmiseks menetluse läbi viimata. Kaebuse lahendamiseks ei ole selle asjaolu väljaselgitamine vajalik ning ringkonnakohus ei peatu küsimusel, kas ebaõige kaubakoodi olemasolu tollideklaratsioonides on tõendatud ja kas toll oleks pidanud sellest teadlik olema. Mis puudutab kaebaja väidet, et erineva tihedusega polüetüleeni ei saa käsitleda sarnase kaubana, siis ei ole kaebaja ka apellatsioonkaebuses esitanud põhjendusi, miks kohtu vastupidine seisukoht vale on. Kaubakood ei ole selliseks asjaoluks, mis ÜTSRS art-s 142 d toodud sarnase kauba mõiste kohaselt välistaks erineva tihedusega polüetüleeni käsitlemise ühesugust otstarvet täitva ja kaubanduslikult asendatava kaubana.

11. Kaebaja leiab, et kuna käesolevas menetluses on selgunud, et Asycuda süsteemis ei pruugi olla kajastatud kaubad õigete kaubakoodidega, peab toll tõendama, et tollivõla määramisel aluseks võetud tehinguväärtused põhinevad õigete kaubakoodidega deklareeritud kauba hinnal. Ringkonnakohtu hinnangul pole selle asjaolu tõendamine käesoleva vaidluse seisukohalt vajalik, sest arvesse on võetud antud kaubakoodiga kauba madalaim hind. Kui ka oleks tegemist ebaõige kaubakoodi omistamisega deklareeritud kaubale, oleks hinnalt järgmine tehinguväärtus igal juhul kõrgem ning selle tehinguväärtuse aluseks võtmine põhjustaks maksusumma suurenemise. Nagu eelpool märgitud, ei saa seadusega ettenähtust väiksema maksusumma määramine kaebaja õigusi rikkuda ega tuua kaasa maksuotsuse tühistamist. Siinkohal võib veel viidata asjaolule, et Kefalia OÜ on müünud kauba vahetult peale importi Eestis edasi hinnaga 13,88 – 16,77 kr/kg. Seega on kaubale tolli poolt määratud hind madalam kui edasimüügi hind, mis omakorda kinnitab kaudselt, et toll ei ole hinna määramisel eksinud.

12. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Menetluskulude hüvitamist ei ole menetlusosalised taotlenud ning menetluskulud jäävad seega nende endi kanda.

Kohtunikud

Silvia Truman

Kaire Pikamäe

Viive Ligi