2-08-67719/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 21.01.2009, Tallinn Tsiviilasja number 2-08 -67719 Tsiviilasi Keila valla avaldus S P´ilt laste M P´i ja N P´i äravõtmiseks vanema õiguste äravõtmiseta

Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Keila vald (xxx), esindaja L Raja; Puudutatud isik: S P (ik xxx, elukoht Xxx); Puudutatud isik: M P (ik xxx, elukoht Xxx); Puudutatud isik: N P (ik xxx, elukoht Xxx). Alaealiste M P´i ja N P´i esindaja vandeadvokaadi vanemabi H -Lumelille Tomberg (Advokaadibüroo Tibar&Partnerid, xxx).

Resolutsioon.

Avaldus rahuldada.

Võtta S P`i kasvatuselt ära tema alaealine poeg M P vanema õiguste äravõtmiseta.

M Pi elu jääb korraldama eestkosteasutus Keila vald.

Võtta vastu loobumine ja lõpetada menetlus esitatud avalduses võtta S P`i kasvatuselt ära tema alaealine laps N P vanema õiguste äravõtmiseta.

Asja menetluse käigus muutis avalduse esitaja oma nõuet ning palus ära võtta vaid poeg M S P kasvatuselt jättes esialgu N ema elukohta. Kohus käsitleb nimetatut kui avaldajal oma nõudest osalist loobumist TsMS § 429 lg 1 mõttes.

Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et avaldus on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada lapse äravõtmise osas vanema õiguste äravõtmiseta.

Kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 2 kohaselt vanema õiguste määramise lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine, vaatab kohus läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi

TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 53 lg

1 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Kohus juhindub asja läbivaatamisel ka lastekaitseseaduse § - dest 27, 28, 31, sotsiaalhoolekandeseaduse § 25 ning lapse õiguste kaitse konventsiooni artiklist 9, 19.

Vaidlust ei ole asjaolu üle, et 04.05.1997 sündinud M Pi ema on S P, isa kohta vastav kanne puudub. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Avalduse kohaselt mõjutab lapse ema ebaadekvaatne käitumine last ning võib asetada lapse tingimustesse, mis ohustab tema eakohast arengut, see omakorda kahjustab last. Kohus on ära kuulanud nii avaldaja kui puudutatud isiku S P esitatud avalduse asjaolude osas. S P avaldas ärakuulamisel arvamust, et ta ei soovi oma last ise kasvatada ning nõustus esitatud avalduse asjaoludega, ta ei suuda saavutada konntrolli poja üle, et tagada talle vastav kasvukeskkond. S P kinnitas, et saab pojaga telefoni teel piisavalt suhelda ning kohtub temaga koolivaheaegadel. Kohus, arvestab eestkosteasutuse arvamusega, lapse esindaja seisukohaga ja tsiviilasja materjalidega, olles ära kuulanud S P ning leiab, et poeg M äravõtmine vanema õiguste äravõtmiseta on piisavalt tõendatud ja põhjendatud.

Vastavalt PkS § 50 lg-le 1 on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. PkS §

50 lg 2 kohustab vanemat oma lapse õigusi ja huve kaitsma. PkS § 53 lg 1 lubab kohtul eestkosteasutuse nõudel otsustada võtta lapse vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde, käesolevas vaidluses on tõendamist leidnud seaduses märgitud alus. Lastekaitseseaduse §-i 32 kohaselt vajab laps viivitamata abi, kui ta on tingimustes, mis ohustavad tema elu ja tervist. Hädaohus laps paigutatakse viivitamatult ohututesse tingimustesse ohu möödumiseni või hooldusküsimuse otsustamiseni, selleks tema vanemate või hooldajate nõusolekut küsimata. Lapse eraldamine perekonnast võib LkS § 27 kohaselt toimuda juhul, kui lahutamine on lapse huvides või kui laps on hädaohus ja lahutamine vältimatu või kui seda nõuab seadus või jõustunud kohtuotsus. S P ei ole suuteline oma last M kohaselt kasvatama ning eelnevalt emale osutatud sotsiaalabi ja korduvalt antud võimalused ei ole ennast õigustanud ega lapse huvides tulemusi andnud. Keila Sotsiaalkeskuse ja MTÜ Töötahe 14.10.2008 koostatud seisukoha kohaselt jääb S P puudu oskustest lastega usaldavast ning sõbralikust suhtlemisest, olukorda adekvaatselt hinnata, tal on raske M tegevuste ja ettevõtmiste üle kontrolli saavutada.

Esitatud tõendite kohaselt on võimalik hinnata, et tekkinud olukord ei ole ajutine vaid püsiv ja seega on tõendatud PkS § - st 53 lg 1 toodud alus lapse äravõtmiseks vanemalt vanema õiguste äravõtmiseta. Kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus ( PkS § 53 lg 3). Antud juhul jääb lapse elu korraldama elukohajärgne eestkosteasutus Keila vald.

Liili Lauri Kohtunik