2-08-82268/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 20. jaanuar 2009.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-82268 Tsiviilasi Aktsiaseltsi H V hagi P KORTERIÜHISTU vastu 6755 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS H V (registrikood xxx, aadress xxx) Hageja volitatud esindaja: Kadri Erm (isikukood xxx, aadress xxx) Kostja: P KÜ (registrikood xxx, asukoht xxx) Asja lahendamise viis Kohtuistungit pidamata

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt P KORTERIÜHISTU-lt hageja Aktsiaseltsi H V kasuks 6755 (kuus tuhat seitsesada viiskümmend viis) krooni.

Menetluskulude jaotus 3. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-08-82268 jätta täies ulatuses P KORTERIÜHISTU-l kanda.

4. Välja mõista P KORTERIÜHISTU-lt menetluskulud summas 450 (nelisada viiskümmend) krooni B I G P AS-i kasuks.

Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates taotleda Maakohtult kajas menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasudes Viru Maakohtu tagatiste arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pank või nr 221013921094 Hansapank viitenumbrile 3100057484 kautsjoni 1 000 krooni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse.

2 Asjaolud ja menetluse käik

Viru Maakohtu menetluses Aktsiaseltsi H V hagi P KORTERIÜHISTU vastu 6755 krooni nõudes. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirjad koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama. Kohtumaterjalid on 15.12.2008.a isiklikult kätte saanud kostja seaduslik esindaja juhatuse liige L V

Kostja esindajat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist.

Kohtule esitatud hagiavalduses esitas hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks juhul, kui esinevad TsMS § 407 lg 1 sätestatud asjaolud.

Kohtu õiguslik põhjendus

Kohus tutvunud hageja taotlusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele kogu haginõuete ulatuses.

TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki.

Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks.

Hageja ja kostja vahel puuduvad lepingulised suhted, seega nende poolt tekkinud vaidlust tuleb lahendada võlaõigusseaduse (VÕS) lepinguväliste suhete reguleerivate sätete järgi. Hagejal on õigus nõuda kahju hüvitamist VÕS §-de 492, 1043, 1045 lg 1 p 5 alusel.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja.

3 TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja kandis antud tsiviilasjas menetluskulusid summas 450 krooni – hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 450 krooni.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2, 1741, 407 lg 1, 415, 441 lg 1, 442, 444 lg 4, 468 lg 1 p 2.

Fred Fisker Kohtunik