2-08-73509/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-73509

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2009. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses

Tsiviilasja number

2-08-73509

Tsiviilasi

Tartu linn hagi U.N. vastu 65 782,75 krooni ja viiviste

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

65 782,75 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja Tartu linn (Raekoda, 50089 Tartu);

-

hageja esindaja Tartu Elamuhalduse AS (registrikood

10833824; asukoht Soola 3, 51014 Tartu), esindaja Riina

Rebane;

-

kostja U.N.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista U.N. Tartu linna kasuks 79 652 (seitsekümmend üheksa tuhat kuussada

viiskümmend kaks) krooni ja 40 (nelikümmend) senti, millest põhivõlgnevus on 65 782

(kuuskümmend viis tuhat seitsesada kaheksakümmend kaks) krooni ja 75

(seitsekümmend viis) senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 13 869 (kolmteist tuhat

kaheksasada kuuskümmend üheksa) krooni ja 65 (kuuskümmend viis) senti.

3. Välja mõista U.N. Tartu linna kasuks menetluskulud 8 750 (kaheksa tuhat seitsesada

viiskümmend) krooni.

4. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile

ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib

kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250

krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.

HAGEJA NÕUE

4. novembril 2008. a esitas Tartu linn Tartu Maakohtusse hagi U.N. vastu eluruumi üüri ja

kõrvalkulude võlgnevuse summas 65 782,75 krooni ja viivise summas 13 869,65 krooni

väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt asus kostja sotsiaaleluruumi aadressil X 7-1 Tartus elama 3. mail 1999. a

sõlmitud üürilepingu alusel. Viimati kasutas kostja nimetatud eluruumi 23. mail 2005. a sõlmitud

sotsiaaleluruumi üürilepingu nr 1830 alusel. Leping lõpetati 30. aprillil 2008. a. Kostja vabastas

eluruumi 22. juulil 2008. a. Vaatamata eluruumi ning hooldus- ja kommunaalteenuste tegelikule

kasutamisele, ei tasunud kostja üüri ja kõrvalkulude eest vastavalt üürilepingus kokkulepitud

tingimustele. Sellest tulenevalt tekkis kostjal võlgnevus. 5. oktoobril 2006. a sõlmisid pooled

võlatunnistus-kokkuleppe, mille kohaselt kohustus kostja likvideerima hageja ees võlakohustuse

hiljemalt 5. detsembriks 2009. a, tasudes 502,60 krooni igakuiste maksetena iga kuu 30.-ndaks

kuupäevaks. Lisaks igakuisele maksele tuli kostjal tasuda täies mahus igakuiselt esitatavad üüri- ja

kõrvalkulude arved. Kostja kokkulepet ei täitnud. Hagi esitamise seisuga on kostjal tasumata

perioodi 1. jaanuarist 2007. a kuni 22. juuli 2008. a üüri ja kõrvalkulude eest 65 782,75 krooni,

millele on lisandunud viivis summas 13 869,65 krooni. Kokku võlgneb kostja hagejale 79 652,40

krooni.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 79 652,40 krooni, millest üüri ning kõrvalkulude

võlgnevus on 65 782,75 krooni ja viivis 13 869,65 krooni. Samuti palub hageja mõista kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulud nimekirja alusel. Muud menetluskulud jätta kostja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444 lõikele 4 võib

tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

Hageja on hagiavalduse punktis 5 esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks (tl 5).

Kohus

tegi

kostjale

ülesandeks

hiljemalt

neljateistkümne

(14)

päeva

jooksul

hagi

kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited

hagile ja esitada neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt

vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus.

Asja materjalidest nähtub, et U.N. sai menetlusdokumendid (hagimaterjalid ja kohtu teate) isiklikult

allkirja vastu üleandmisega kätte 1. detsembril 2008. a (tl 32), jättes samas määratud tähtajaks

kohtule kirjalikult vastamata.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule)

kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selles eest tasu (üüri). Vastavalt VÕS

§ 292 lõikele 1 peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid

(kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või

kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 294 esimene lause

sätestab, et kui üür on arvestatud teatud ajavahemiku järgi, tuleb üüri ja kõrvalkulusid maksta pärast

iga vastava ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. VÕS § 30

lõike 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse

iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Vastavalt VÕS

§ 82 lõikele 1 kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte

olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tulenevalt VÕS § 108 lõikest 1 kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga

on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud 3. mai 1999. a

üürilepinguga (tl 7-9), sotsiaaleluruumi üürilepingu nr 1454 ja selle lisaga nr 2 (tl 9-12),

sotsiaaleluruumi üürilepingu nr 1830 ja selle lisaga nr 2 (tl 13-16), väljavõttega hooldus- ja

kommunaalteenuste arvestusest (tl 18) ning võlatunnistus-kokkuleppega (tl 19-20).

Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 30 lg 1, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1,

§ 271, § 292 lg 1 ja § 294 rahuldab kohus tagaseljaotsusega Tartu linna hagi U.N. vastu 79 652,40

krooni (võlgnevuse 65 782,75 krooni ja viivise 13 869,65 krooni) nõudes.

Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatule täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lõike 1

kohaselt

enne

käesoleva

seaduse

jõustumist

alustatud

menetluse

puhul

kohaldatakse

menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatut.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) kuni 31. detsembrini 2008. a kehtinud redaktsiooni § 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab

hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas

menetluskulud kostja. TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses

kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 1741

lõike 3 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõivu 3 750 krooni ja hageja esindaja kulud 5 000 krooni, kokku 8 750 krooni.

Kohtunik