2-08-66240/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1(2)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Otsuse tegemise aeg ja koht 06.01.2009.a., Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-66240 Tsiviilasi, hageja nõue AS E hagi S B vastu 5031.16 krooni nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik

Hageja AS E (reg kood xxx, asukoht xxx); Hageja esindaja E Erlach (ik xxx, Lindorff Eesti AS, xxx); Kostja S B (ik xxx, elukoht xxx). Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt S B hageja AS E kasuks võlgnevus 5031.16 krooni.

3. Menetluskulud jätta kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt S B hageja AS E kasuks menetluskulud summas 1250.00 krooni.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. TsMS § 420 lg 1 kohaselt hageja, kelle kohalolekul on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.

Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 02.04.2006.a. hageja ja kostja vahel liitumisleping, mille alusel osutas hageja kostjale sideteenust ning 02.04.2006.a. E Esindused AS ja kostja vahel järelmaksuga müügileping, mille alusel E Esindused AS müüs kostjale mobiiltelefoni. E Esindused AS loovutas 30.06.2006.a. nõude hagejale. Kostja kohustus tasuma hagejale vastavalt hageja poolt igakuiselt esitatud arvetele. Kostja oma kohustust nõuetekohaselt täitnud ei ole ning võlgneb hagejale põhivõlgnevuse 2516,08 krooni, viivised 2040,08 krooni ja kulutuste hüvitamise nõude summas 475,00 krooni, kokku 5031,26 krooni.

Menetluse käik Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kätteantuks TsMS § 313 lg 1 alusel. Kostjale on materjalid koos kirjaliku vastuse nõudega edastatud 05.12.2008.a., milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole.

Kohtu põhjendused

2(2) TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning taganeda lepingust ja öelda lepingu üles, p

6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks 5031,16 krooni.

Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, muu hulgas esindaja ja kättetoimetamise kulud, kui hageja esitab kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja. Kohus leiab, et kuivõrd hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, taotlusest ilmneb, et see on ammendav, saab menetluskulude summaarse kindlaksmääramise lahendada ilma hagejale täiendavat tähtaega andmata. Kohus leiab, et täidetud on TsMS 1741 lg 3 nõue. Kooskõlas TsMS § 138 lg 1, lg 2, § 144 lg 1 ja 2, § 162 lg 1, lg 2 ja § 1741 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskuludena riigilõiv 250.00 krooni ja õigusabikulu summas 1000.00 krooni, kokku 1250.00 krooni.

Kohus selgitab, et kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg lg

1 sätestab, et kajalt ja menetluse taastamise avalduselt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. TsMS § 149 lg 2 kohaselt kajalt kautsjon makstakse eelnevalt kohtu, kellelt menetlustoimingu tegemist soovitakse, selleks ettenähtud kontole. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, lg 5 järgi kaja täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjon tagastatakse ka juhul, kui avaldus jäetakse menetlusse võtmata, samuti siis, kui avaldus või hagi jäetakse läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

Liili Lauri Kohtunik