2-09-937/2 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-09-937

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Määruse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2009.a. Kuressaare kohtumaja

Tsiviilasja number 2-09-937 Tsiviilasi M M hagi J L vastu elatise vähendamiseks Menetlustoiming Hagi menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad hageja M M ( );

esindaja Reimo Mets (Advokaadibüroo Veso & Partnerid, Rävala pst 8 Tallinn 10143);

kostja J L (

RESOLUTSIOON

1. Jätta M M hagi J L vastu elatise vähendamiseks menetlusse võtmata ja tagastada hagiavaldus ning selle lisad hagejale koos käesoleva määrusega.

2. Määruse ärakiri saata hagejale koos hagiavaldusega ja selle lisadega.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud 02.01.2009.a. esitas hageja M M kohtule hagi J L vastu elatise vähendamiseks. 23.12.2008.a. kinnitas kohus tsiviilasjas nr 2-08-58637 J L hagis M M vastu lapse ülalpidamiseks elatise nõudes poolte vahel sõlmitud kompromissi. Kompromissi tingimuste kohaselt tunnistas kostja hageja nõuet poolte ühise lapse M M ( ülalpidamiseks vajaliku elatise maksmiseks summas 2800 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni alates septembrist 2008.a. Kompromisslepingu määruse peale edasikaebamise õigusest pooled loobusid, määrus jõustus selle kättetoimetamisest. Hageja esindaja kinnitas kohtule kompromisslepingu kättesaamist 02.01.2009 aastal.

2-09-937

2 Hagis märgib M M, et vaatamata hiljutisele kokkuleppele ei ole ta suuteline tasuma nõutud elatist ja seetõttu on sunnitud pöörduma kohtu poole nõudega elatise vähendamiseks. Hageja kinnitab, et soovib oma isakohustusi täita täieõiguslikult, kuid tulenevalt hetke majanduslikust olukorrast ei jää tal muud väljapääsu kui paluda elatise vähendamist. Hageja on teinud kulutusi lapsele otse: sisustades tema vaba aega ja tehes sellega seonduvalt kulutusi lapsele, tasunud vastavalt võimalustele elatist lapse emale ning andnud toetust lapsele ka otse sularahas. Hageja on nõus tasuma kostjale elatist mitte rohkem kui 2200 krooni kuus.

Kostja lähtub antud summa arvestamisel järgmistest asjaoludest ja faktidest: 1. Hageja elukaaslane sünnitas 06.12.2008 aastal poja O M ( Sellest tulenevalt on Hagejal tekkinud kohustus ülal pidada ka oma teist last. PerekS § 61 lg 5 järgi võib kohus elatise suurust vähendada alla PerekS § 61 lg 4 nimetatud suuruse ka juhul, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Käesoleval juhul on Hageja seisukohal, et ei suuda kanda rohkem Kostja kasuks väljamõistetud elatist kui 2200 krooni kalendrikuus, mis on rohkem kui hetkel kehtiv Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud elatise minimaalmäär 2175 krooni.

2. Hageja vastu esitatud hagiavalduses tsiviilasjas nr 2-08-58673 tõi Kostja välja kulutused lapsele. Hageja on seisukohal, et väljatoodud kulutused ei vastanud tõele, need olid ülepaisutatud ja nende kulutuste sisu ei olnud kooskõlas nende eesmärgiga.

Hageja leiab, et esitatud nimekiri kulutusest lapsele on osalt pillava iseloomuga nt parfüüm, ajakiri Stiina, mitmed ostud, mis on teostatud Soome Vabariigis jms. Lisaks kulutuste pillavale iseloomule on suur osa kulutusi ülepaisutatud ega vasta tegelikkusele või lapse reaalsele vajadusele. Hageja kahtles teatud kuluartiklite vajaduses igakuiselt ja vaidles neile vastu nt hügieenitarbed, kommunaalkulutused, kulutused riietele, jalatsitele, koolile, ihuhooldusele või transpordile jms. Hageja vaidles juba tookordses vastuses hagile antud kulutuste suurusele ja otstarbekusele vastu. Hageja oli seisukohal, et lapsele ei ostetud hagis näidatud ulatuses loetletud vahendeid.

3. Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud uurimistööst „Laste ülalpidamiskulude kohta“ nähtub, et kuni 14-aastase terve maalapse kulutused ülalpidamiseks on keskmiselt 2131 krooni kalendrikuu kohta. Uurimuses välja toodud numbrid erinevate kululiikide kohta, mis Hageja on oma hagis välja toonud erinevad tunduvalt sellest mida uurimus näitab. Uurimus näitab, et kõikides rubriikides on maal elavale lapsele tehtavad kulutused märksa väiksemad kui hagis toodud. Nt toidukulutused kuus 485 kodus söömisel, millele võib lisanduda 180 krooni väljas söömise puhul, transpordi kulud maal 63 krooni, koolikulutused 140 krooni, vabaaeg, harrastused 290 krooni, garderoobi kulutused 215 krooni, reisimine 170 krooni, tervisekulutused 35 krooni, hügieen 50 krooni. Seega on Hageja seisukohal, et lapsele vajaminev elatis summas 2200 krooni on piisav.

Hageja igakuine sissetulek on oluliselt muutunud peale üldist ehitusbuumi lõppemist ja majanduslik olukord tänasel hetkel ehitusvaldkonnas ei anna selleks alust eeldada peatset palgakasvu. Hageja palk on alates juulist 2008 a olnud pidevas languses, sest ehitustööd on kas peatatud rahapuudusel või muutunud pea olematuks. Sellest tulenevalt on hageja sissetulek viimasel 4 kuul moodustanud netona 10129 krooni. Hageja viibis detsembris ka nn isapuhkusel ja on esitanud avalduse minna korralisele puhkusele, mis tähendab Hageja sissetuleku langust jaanuari kuus veelgi, sest ei ole viibinud tööl. Hageja ei ole võimeline seoses majandusliku olukorra langusega ja sündinud pojale vajaminevate kulutuste kandmise tõttu tasuma kompromisslepingus kokkulepitud elatist suuruses 2800 krooni kuus. Hageja taotleb kohtult elatise vähendamist summani 2200 krooni kuus.

2-09-937

3 Lisaks eelnevale on Hagejal muud igakuised kohustusi pangalaenude, pere toetamise ja eluasemekulutuste näol.

Hagejale kuulub Kuressaare linnas korter , kuid mille ostuks on võetud laenu summas 72 266 Eurot, millest igakuine laenu tagasimakse on ca 7000 krooni. Korteriomand on koormatud hüpoteeklepinguga. Registriosa IV jakku on kummagi registriosale seatud AS Hansapank kasuks hüpoteek summas 1 500 000 krooni väärtuses. Lisaks laenukohustusele on Hagejal kohustus ka tasuda antud korteri eest kommunaalteenuseid keskmiselt 800-1000 krooni kalendrikuus, millele lisanduvad ka kindlustusmaksed igakuiselt 113 krooni.

Korterit ei ole tänasel hetkel võimalik müüa, kuna sellele ei leidu ostjat. Hageja on proovinud leida võimaliku ostjat antud korterile, kuid see ei ole kandnud vilja eelkõige asjaolust, et korteri ostuks ei anna pangad soovijatele laenu. Hageja otsib hetkel võimalusi alternatiivselt korteri üürile andmiseks. Hageja elukoht L on Hageja elukaaslase M J nimel, mis on samuti seotud laenukohustusega ja mille eest tasub Hageja igakuiselt elukaaslase kontole või otse Korteriühistule K 1 rahalisi vahendeid eluaseme kulutuste katteks. Nt november kommunaalteenuste maksumus kokku oli 1374,51 krooni. Hageja poolsed toetused uuele elukaaslasele on olnud samuti igakuised ja Hageja tõendab pangaülekannetega. Hageja elukaaslasel on samuti kohutused pankade ees laenukohustuste kandmisel. Lähtudes Hageja ja tema elukaaslase vahelistest suhetest on tegemist leibkonnaga, kes kannavad koos kulutusi ja teenivad koos sissetulekut.

Hageja ja tema praeguse elukaaslase elukoht aadressil K 1-1 L alevik, S vald Ha on koormatud hüpoteek lepinguga AS Hansapank kasuks, summas 428 000 ja 392 000 krooni, kokku 820 000 krooni. Laenulepinguline tagasimakse igakuiselt moodustab kokku ca 6000 krooni kalendrikuus. Lisaks laenukohustuse tagasimaksele tuleb maksta igakuiselt ka kohustusliku kindlustuse tasu 152 krooni kuus.

Lisaks laenu ja hüpoteeklepingule on ( elukoha soetamiseks seatud laenutagatiseks veel ka Hageja elukaaslase ema A J korter asukohaga J tee 14-6 S alevik, . Hüpoteek summas 395 000 krooni. Hageja elukaaslane on hetkel rasedusja sünnituspuhkusel, mis lõpeb 15.02.2009 aastal. Peale seda jääb Hageja elukaaslane lapsehoolduspuhkusele (säilitades sissetuleku emapalga näol 10 200 krooni kuus). Hageja elukaaslane ja Kostja emapalgad on samaväärsed, kuid erinevalt Hageja elukaaslasest, puudub Kostjal pangalaenu maksmise kohustus. Hageja ja tema elukaaslase sissetulekud ühes kalendrikuus on 10129 krooni + 10200 krooni = 20 329 krooni. Hageja ja tema elukaaslase väljaminekud ühes kalendrikuus moodustavad: Pangalaenu tagasimakse alevik 6000 krooni KÜ K 1 kommunaalteenuste maksed 1300-1500 krooni kuus AS Elion arved ca 200 krooni kuus. AS Starman arve 100 krooni kuus. Krediitkaardimaksekohustus igakuiselt 600 krooni Kodukindlustuse OK1014793597 osamakse 113 krooni kuus. Kodukindlustuse lepingud Hageja elukaaslase poolt kokku 152 krooni kuus Pangalaenu tagasimakse V Kuressaare, Saaremaa 7000 krooni kuus Kommunaalteenuste kulutused V Kuressaare Saaremaa maksed 1000 krooni kuus Elatis J Lle 2800 krooni kuus Kulutused kokku 19465 krooni. Sellele lisandub veel Toiduraha 3000-5000 krooni kuus + muud väljaminekud vabaaeg, transport jms.

2-09-937

4 Hagejale ja tema elukaaslasele jääb elamiseks raha järgi 864 krooni, seda ilma toiduraha jms kulutuste tegemisteta. Hageja oli suuteline tasuma detsembrikuu eest kulusid seetõttu, et võttis välja oma puhkuse, mille eest sai täiendavalt 8156 krooni ning mistõttu moodustus tema detsembrikuu teenistuseks 14599 krooni. Pooltel jäi sellest tulenevalt elamiseks raha 5334 krooni. Lisaks on Hageja suutnud eelmiste perioodi suurema sissetuleku tõttu koguda ka sääste, mis aga paraku vähenevad väga kiiresti eelkõige teise lapse sünniga seotud kulutuste kandmisel. Hageja ei pea võrdse kohtlemise printsiipi õiglaseks, et ühe lapse elukvaliteet on parem kui teise.

Hageja taotleb kohtult, et väljamõistetud elatist tuleb vähendada, kuni Hageja majanduslik olukord on paranenud. Hageja ja tema elukaaslast on käesoleval hetkel toetanud elukaaslase ja tema enda vanemad, lisaks on soetatud krediitkaart. Hageja ja tema sissetulekuid arvestades on aga ilmselge, et Hageja ei ole suuteline järgmisest kuust enam kandma elatise maksmise kohustust nõutud summas. Vaatamata Hageja ja tema elukaaslase rahalistele sissetulekutele on Hagejal ja tema elukaaslasel palju kohustusi. Kohustused suurenesid ka seoses poja sünniga, sest tarvilik oli muretseda lapse sündimisega seoses lapse häll, beebitarvikud, mähkmed, lapsevanker, madrats, vann, mähkimislaud, kummut, kreemid, lutid, pudelid jms (lisatud kulutõendavad tšekid). Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et kulutused ei ole kantud kõik detsembrikuus vaid nende kulutuste kandmine on hajutatud pikema perioodi vältel, kuna Hagejal ja tema elukaaslasel ei oleks olnud vahendeid sellise summa ühekordseks väljakäimiseks. Suurimad kulutused on sellele vaatamata tehtud siiski lähikuudes novembris ja detsembris nt lapse sündimisega seoses kantud kulutus perepalati majutuse eest AS Ida Tallinna Keskhaigla poolt 7 päeva eest summas 3500 krooni. Oma kulutuste kandmiseks on Hageja elukaaslane sõlminud ka krediitkaardi kasutamise lepingu AS Hansapangaga, kuna nägi ette, et seoses lapsele tehtavate kulutustega on tarvilik lisafinantseeringute vajadus. Krediitkaardiga on soetatud mitmeid tarvilikke vahendeid lapsega (O M) seonduvalt.

Hageja nimel olev maatulundusmaa katastritunnusega 0XXXXXXXXXXX ei too Hagejale sisse mingeid täiendavaid tulusid, vaid vastupidi tekitab talle kulusid juurde seoses kvartaalse maamaksuga. Hageja peab oluliseks märkida ka asjaolu, et Hageja ema on sõlminud Hansa Elukindlustuses Lastekindlustuslepingu, mille kohaselt panustavad lapse M M kasvatamisse lapse vanavanemad. Lastekindlustuslepingu lõppemisel on lapsel võimalus kasutada sinna kogunenud summasid oma äranägemise järgi.

Kostja majanduslik olukord on võrreldes Hagejaga tunduvalt parem. Kostja enda sissetulek on igakuiselt emapalga näol netona 10 124 krooni. Kostja elab Kuressaarest väljas maal, kus ta kulutused on väiksemad, kui seda on linnas elaval vanemal. Kostja elab koos elukaaslasega V V. Kostja elukaaslase V V nimele on registreeritud ettevõte OÜ mille omanik on 100%-lt V V. OÜ 2007 aasta majandusaasta aruande kohaselt teenis ettevõte 2007 aastal kasumit 354 642 krooni ja jaotas kasumit netosummas 158 000 krooni (ühe kalendrikuu kohta arvestatuna 13166,66 krooni). Lisaks sellele kuulub V V nimele ka kinnistu aadressiga K vald, Saaremaa. Kinnistu registriosa väljatrükist nähtuvalt ei ole kinnistu koormatud IV jaos hüpoteekidega. Kinnistu on kaasomandis Kostja elukaaslase laste O ja J V´ga. Hageja ei ole teadlik kas lisaks dividenditulule saab Kostja elukaaslane ka muud tulu. Lähtudes eelnevast on ilmselge, et Kostja majanduslik olukord on parem, kui seda on Hagejal ja tema elukaaslasel, kellel on pankade ees laenukohustused ja kelle varad on osaliselt koormatud hüpoteeklepingutega.

Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-7-06 märkinud: On õige, et PkS § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kuid see säte ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas. Võib ilmneda asjaolu, et ühe vanema varaline seisund on parem kui teisel. Perekonnaseaduse § 61 lg 2 järgi määratakse elatis kindlaks

2-09-937

5 igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Ka elatise suurendamisel peab kohus kindlaks tegema mõlema vanema varalise seisundi ja seda on kohtud ka teinud, leides, et kostja varaline seisund võimaldab last suuremas ulatuses ülal pidada. Kohtul on õigus ja ka kohustus lähtuda elatise väljamõistmisel mõlema vanema varalisest seisundist ja kohustatud isiku parema varalise seisundi korral välja mõista elatis suuremas ulatuses, kui suudab lapse ülalpidamiseks vahendeid anda teine vanem.

Hageja sissetulekud on võrreldes eelmise aasta algusega tunduvalt vähenenud ja seda järjepidevalt. Hageja ei suuda lubada endale tänasel hetkel sama elustandardit ja kvaliteeti, mida ta oli võimeline lubama endale eelmisel aastal sama perioodil.

Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-21-07 punktis 15 väljendanud: ...vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Õige ei ole eelistada vanemast lahus elavaid lapsi vanemaga koos elavatele lastele ega rahuldada vanemast lahus elavate laste vajadusi vanemaga koos elavate laste vajaduste arvel. Lapsi tuleb kohelda võrdselt. Nimetatut kinnitab ka PKS § 61 lg 5, mille järgi võib kohus elatise suurust vähendada alla kehtestatud elatise miinimummäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Ka miinimummäärast suurema elatise väljamõistmisel tuleb siiski arvestada asjaoluga, et kohustatud isiku teised ülalpeetavad lapsed ei osutuks vähem kindlustatuks.

Hageja leiab, et väljamõistetud elatise suurust tuleb vähendada, et vältida olukorda, kus Hageja ei ole suuteline ülal pidama temaga koos elavat last, maksma elatist ja elatama ka iseennast ning oma elukaaslast. Elatise väljamõistmise suurus peab olema vastavuses ka eesmärgiga, mitte viia elatist kohustatud poolt pankroti, vaid tagada lapse huvidest lähtuvalt elatise maksmise järjepidevus. Hageja leiab, et eelnevast lähtuvalt on märksa olulisem maksta elatist mingil perioodil väiksemas summas, kui üldse mitte maksta. Hageja teeb kõik selleks et mitte muutuda maksejõuetuks elatise maksekohustusest tulenevalt. Seetõttu tuleb väljamõistetud elatise suurust muuta, et tagada elatise maksmise järjepidevus, kuni ajani, mil Hageja majanduslik olukord on paranenud. Hageja eesmärk ei ole mitte saada vabastust elatise maksmisest, vaid Hageja soovib elatise suurust vähendada, kuna ei näe majanduslikust olukorrast tulenevalt võimalusi suuremaks elatise maksmiseks kui 2200 krooni kalendrikuus. Arvestades eelnevat ja Hageja majanduslikku olukorda on Hageja suuteline igakuiselt tasuma Kostjale elatist maksimaalselt 2200 krooni. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes PerekS § 61 lg 2, 3, 4, 5 ja 6 palub hageja: 1. Vähendada elatise maksmise kohustust kuni 2200 kroonini kalendrikuus; 2. menetluskulud jätta Kostja kanda.

Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 371 lg 2 p 1 alusel võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

23.12.2008.a. kinnitas kohus tsiviilasjas nr 2-08-58637 J L hagis M M vastu lapse ülalpidamiseks elatise nõudes poolte vahel sõlmitud kompromissi. Kompromissi tingimuste kohaselt tunnistas kostja hageja nõuet poolte ühise lapse M M ( ülalpidamiseks vajaliku elatise maksmiseks summas 2800 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni alates septembrist 2008.a. Kompromisslepingu määruse peale edasikaebamise õigusest pooled loobusid, määrus jõustus selle kättetoimetamisest. Hageja esindaja kinnitas kohtule kompromisslepingu kättesaamist 02.01.2009 aastal.

02.01.2009.a. esitas hageja M M kohtule hagi J L vastu elatise vähendamiseks.

2-09-937

6 Hagis märgib kostja, et vaatamata hiljutisele kokkuleppele ei ole ta suuteline tasuma nõutud elatist ja seetõttu on sunnitud pöörduma kohtu poole nõudega elatise vähendamiseks. Hageja kinnitab, et soovib oma isakohustusi täita täieõiguslikult, kuid tulenevalt hetke majanduslikust olukorrast ei jää tal muud väljapääsu kui paluda elatise vähendamist. Hageja on nõus tasuma kostjale elatist mitte rohkem kui 2200 krooni kuus. Hageja põhjendab elatise vähendamist muu hulgas järgmiste asjaoludega: 1) tema elukaaslane sünnitas a. poja O M. 2) Kostja J L on tsiviilasjas nr 2-08-58673 kulutusi nende ühisele lapsele ülepaisutanud, need ei vasta tõele ja kulutuste sisu ei olnud kooskõlas nende eesmärgiga. 3) Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud uurimistööst „Laste ülalpidamiskulude kohta“ nähtub, et kuni 14-aastase terve maal maalapse kulutused ülalpidamiseks on keskmiselt 2131 krooni kalendrikuu kohta. Hageja seisukohal, et lapsele vajaminev elatis summas 2200 krooni on piisav. 4) Hageja igakuine sissetulek on oluliselt muutunud peale üldist ehitusbuumi lõppemist ja majanduslik olukord tänasel hetkel ehitusvaldkonnas ei anna selleks alust eeldada peatset palgakasvu. Hageja palk on alates juulist 2008 a olnud pidevas languses, sest ehitustööd on kas peatatud rahapuudusel või muutunud pea olematuks. Sellest tulenevalt on hageja sissetulek viimasel 4 kuul moodustanud netona 10 129 krooni. Hageja viibis detsembris ka nn isapuhkusel ja on esitanud avalduse minna korralisele puhkusele, mis tähendab Hageja sissetuleku langust jaanuari kuus veelgi, sest ei ole viibinud tööl. 5) Hagejal muud igakuised kohustusi pangalaenude, pere toetamise ja eluasemekulutuste näol. Hagejale kuulub Kuressaare linnas korter , kuid mille ostuks on võetud laenu summas 72 266 Eurot, millest igakuine laenu tagasimakse on ca 7000 krooni. Korteri eest tasub hageja kommunaalteenuseid keskmiselt 800-1000 krooni kalendrikuus, millele lisanduvad ka kindlustusmaksed igakuiselt 113 krooni. Korterit ei ole tänasel hetkel võimalik müüa, kuna sellele ei leidu ostjat. Hageja otsib hetkel võimalusi alternatiivselt korteri üürile andmiseks. Hageja elukoht on Hageja elukaaslase M J nimel, mis on samuti seotud laenukohustusega ja mille eest tasub Hageja igakuiselt elukaaslase kontole või otse Korteriühistule 1 rahalisi vahendeid eluaseme kulutuste katteks. Nt november kommunaalteenuste maksumus kokku oli 1374,51 krooni. Hageja poolsed toetused uuele elukaaslasele on olnud samuti igakuised ja Hageja tõendab pangaülekannetega. Hageja elukaaslasel on samuti kohutused pankade ees laenukohustuste kandmisel. Lähtudes Hageja ja tema elukaaslase vahelistest suhetest on tegemist leibkonnaga, kes kannavad koos kulutusi ja teenivad koos sissetulekut. Laenulepinguline tagasimakse igakuiselt moodustab kokku ca 6000 krooni kalendrikuus. Lisaks laenukohustuse tagasimaksele tuleb maksta igakuiselt ka kohustusliku kindlustuse tasu 152 krooni kuus. 6) Hageja elukaaslane ja Kostja emapalgad on samaväärsed, kuid erinevalt Hageja elukaaslasest, puudub Kostjal pangalaenu maksmise kohustus. Hageja ja tema elukaaslase sissetulekud ühes kalendrikuus on 10129 krooni + 10200 krooni = 20 329 krooni.

Hageja ja tema elukaaslase väljaminekud ühes kalendrikuus moodustavad: KÜ K 1 kommunaalteenuste maksed 1300-1500 krooni kuus AS Elion arved ca 200 krooni kuus. AS Starman arve 100 krooni kuus. Krediitkaardimaksekohustus igakuiselt 600 krooni Kodukindlustuse OK1014793597 osamakse 113 krooni kuus. Kodukindlustuse lepingud Kuressaare, Saaremaa 7000 krooni kuus Kommunaalteenuste kulutused Kuressaare Saaremaa maksed 1000 krooni kuus Elatis J Lle 2800 krooni kuus Kulutused kokku 19465 krooni. Sellele lisandub veel Toiduraha 3000-5000 krooni kuus + muud väljaminekud vabaaeg, transport jms.

2-09-937

7 7) Kostja majanduslik olukord on võrreldes Hagejaga tunduvalt parem. Kostja enda sissetulek on igakuiselt emapalga näol netona 10 124 krooni. Kostja elab Kuressaarest väljas maal, kus ta kulutused on väiksemad, kui seda on linnas elaval vanemal. Kostja elab koos elukaaslasega V V. Kostja elukaaslase V V nimele on registreeritud ettevõte OÜ Es mille omanik on 100%-lt V V. OÜ 2007 aasta majandusaasta aruande kohaselt teenis ettevõte 2007 aastal kasumit 354 642 krooni ja jaotas kasumit netosummas 158 000 krooni (ühe kalendrikuu kohta arvestatuna 13166,66 krooni). Lisaks sellele kuulub V V nimele ka kinnistu aadressiga K vald, Saaremaa. Kinnistu registriosa väljatrükist nähtuvalt ei ole kinnistu koormatud IV jaos hüpoteekidega. Kinnistu on kaasomandis Kostja elukaaslase laste O ja J V´ga. Hageja ei ole teadlik kas lisaks dividenditulule saab Kostja elukaaslane ka muud tulu. Lähtudes eelnevast on ilmselge, et Kostja majanduslik olukord on parem, kui seda on Hagejal ja tema elukaaslasel, kellel on pankade ees laenukohustused ja kelle varad on osaliselt koormatud hüpoteeklepingutega.

8) Hageja sissetulekud on võrreldes eelmise aasta algusega tunduvalt vähenenud ja seda järjepidevalt. Hageja ei suuda lubada endale tänasel hetkel sama elustandardit ja kvaliteeti, mida ta oli võimeline lubama endale eelmisel aastal sama perioodil.

TsMS § 4 lg 3 kohaselt võivad pooled lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Hageja võib esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). TsMS § 2 sätestab, et tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kohus märgib, et hageja M M ja kostja J L on sõlminud omavahel tsiviilasjas nr 2-08-58637 elatise maksmise nõudes kokkuleppe, mille kohus on 23.12.2008.a. kinnitanud määrusega. Kokkuleppe sõlmimine on olnud poolte vaba tahe. Ka oli pooltel esindajad. Samuti on hageja loobunud nimetatud määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. Nimetatud kohtumäärus on jõustunud.

TsMS § 200 lg 1 ja 2 kohaselt on menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia.

Kohus leiab, et hageja ei kasuta oma menetlusõigusi heauskselt. Kohus kinnitas kompromisslepingu 23.12.2008.a. määrusega ja juba määruse kättetoimetamise päeval s.o 02.01.2009.a. esitas hageja M M kohtusse hagi elatise vähendamise nõudes ja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus leiab, et poolte vahel elatise tasumise kohta tehtud kokkuleppe kinnitamise määrus on jõustunud ja see kuulub täitmisele. Kohus märgib, et hageja ei ole esitatud hagis välja toonud ühtegi uut asjaolu, mis ei olnud M Mle teada kokkuleppe sõlmimise ajaks ja mis annaks kohtule aluse vähendada kokkuleppega määratud elatise suurust. TsMS § 372 lg 4 kohaselt tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Seega eeltoodust tulenevalt ja lähtudes TsMS §-st 371 lg 2 p 1 jätab kohus M M hagi J L vastu elatise vähendamiseks menetlusse võtmata, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste

2-09-937

8 väidete õigsust. Tagastada hagejale hagiavaldus ning selle lisad hagejale koos käesoleva määrusega.

Külli Mõlder kohtunik