2-08-16681/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-08-16681

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2009.a, Tallinn

Tsiviilasja number 2-08-16681

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

MN hagi OÜ J vastu vähemsaadud töötasu, lisatasude ületunni töö eest ja täiendavate tööülesannete täitmise eest, autokompensatsiooni ning viivise nõudes

13 690 krooni Menetlustoiming kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamise kuupäev

- hageja: MN (isikukood xxx; elukoht xxx) - kostja: OÜ J(registrikood xxx asukoht xxx) - kostja lepinguline esindaja: R Sillandi (OÜ Smilt Grupp; asukoht xxx)

15. jaanuar 2009.a; kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevalt:

1.1. Kostja tasub hageja pangakontole nr xxxxxxxxxxxxx(Hansapank) 3000 (kolm tuhat) krooni 10 päeva jooksul pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist.

1.2. Pärast kompromissi punktis 1.1. nimetatud summa tasumist, ei ole hagejal töösuhtest või selle lõpetamisest tulenevaid nõudeid kostja vastu.

1.3. Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas nr 2-08-16681 MN hagis OÜ J vastu vähemsaadud töötasu, lisatasude ületunni töö eest ja täiendavate tööülesannete täitmise eest, autokompensatsiooni ning viivise nõudes.

3. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas või arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-08-16681, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

MENETLUSE KÄIK 30.04.2008.a esitas MN Harju Maakohtule avalduse OÜ J vastu, milles palub nõuda kostjalt (tööandjalt) välja 2007 novembri eest maksmatajäänud 990 krooni logistiku ja haldusjuhi tasu; 2007 juuni, juuli, augusti ja septembri eest maksmatajäänud 4100 krooni logistiklaojuhataja tasu; Männiku laojuhataja asendamisel kogunenud 30 ületunni eest 4500 krooni; Harkus töötamise ja tootmisjuhi ülesannete täitmise eest 2007 jaanuaris lisatasu 2500 krooni ning 1600 krooni kompensatsiooni isikliku auto kasutamise eest november 2006 – jaanuar 2007. Veel soovib hageja lisaks saamata jäänud töötasule saada viivist iga viivitatud päeva eest 0,5% maksmisele kuulunud palgast.

15.01.2009.a esitasid pooled kohtule kompromissilepingu, mille paluvad kohtul kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Kompromissilepingust nähtuvalt on pooled teadlikud, et kostja on hageja hagile vastanud ning ei tunnista ühtegi hageja nõuet. Samuti on pooled teadlikud, et kohus ei ole käesolevas vaidluses otsust teinud. Kui kohus ei kinnita kompromissi ja ei lõpeta tsiviilasja menetlust, ei käsita pooled kompromissilepingut hagejapoolse nõuetest loobumisena ja kostjapoolse nõuete tunnistamisena ning pooled jätkavad menetlust endiste nõuete ja vastuväidete raames. Samal päeval, s.o 15.01.2009.a, on hageja kohtule elektronkirja teel kinnitanud, et ta on teadlik menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lgst 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st

432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

2-08-16681

TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS §

430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

Indrek Parrest kohtunik