2-07-12527/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Määruse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-12527 Tsiviilasi JO avaldus J T Y vanema õiguste äravõtmiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja JO (isikukood xxx, elukoht: xxx) Avaldaja määratud korras esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (AB Tiina Mare Hiob, ) Asjast puudutatud isik J T Y(isikukood xxx, viimane teadaolev elukoht xxx, tegelik viibimiskoht teadmata) Asjast puudutatud isiku määratud korras esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi (Andres Lusmägi Advokaadibüroo, ) Asjast puudutatud isik alaealine laps N Y(isikukood xxx, elukoht xxx) Asjast puudutatud alaealise lapse N Y määratud korras esindaja advokaat Helen Tomberg (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, ) Eestkosteasutus Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu, ) Esindaja Eva Vau Istungi toimumise aeg 10.12.2008 Istungil osalenud isikud Avaldaja JO Avaldaja määratud esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Asjast puudutatud isiku J T Y määratud esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi Asjast puudutatud isiku alaealise lapse määratud esindaja advokaat Helen Tomberg Eestkosteasutuse esindaja Eva Vau

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada JO avaldus.

2 2. Võtta J T Y (Y) (isikukood xxx) ära vanema õigused tütar N Y (Y) (isikukood xxx) suhtes.

3. Saata vanema õiguste äravõtmise kohtumääruse ärakiri 10 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada põhjendatud määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Esitatud asjaolud ja menetluse käik JO esitas 29.03.2007 kohtule avalduse J T Y vanema õiguste äravõtmiseks tütar N Y suhtes. Avalduse kohaselt sündis avaldaja ja J T Y lühikesest kooselust xxx tütar N Y. Kooselu lõppes peatselt pärast tütre sündi, J T Y lahkus avaldajale teadmata kohta. Väidetavalt oli J T Y saanud lähedaseks uue naisterahvaga. Lapse kasvatamise ja ülalpidamisega tegeles ainuüksi avaldaja. Vaatamata Tallinna Linnakohtu 13.12.2004 jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatisele, ei ole J T Y lapse ülalpidamiskoht täitnud. Lapse isa tegelik asukoht ei ole avaldajale teada. Avaldajale on KMA tõendi 1.3-08/35430-1 alusel teada, et J T Y on Eesti Vabariigist ettekirjutuse alusel lahkunud.

Avaldajal ei ole Eesti Vabariigi kodakondsust. N Y on sündinud Eestis ja lapsel on õigus Eestis elamisloale ja kodakondsusele. xxxsai N Y 6-aastaseks. Dokumentide vormistamiseks peab olema lapse isa J T Y nõusolek, mida nende aastate jooksul pole olnud võimalik saada. Oma vanemakohe täitmata jätmise läbi on lapse isa last ja lapse õigusi kahjustanud, sest avaldaja ei saa ainuüksi enda avalduse alusel ilma teise vanema nõusolekuta lapse dokumente vormistada. Avaldaja soovib lapse dokumendid korda ajada enne, kui N kooli läheb. N on hästi arenenud ja arukas laps, kes võiks sügisel kooli minna. Avaldaja peab otsustama lapse koolivaliku ja kindlustama lapsele edaspidiseks võimalikult hea hariduse, ent selleks tuleb korda ajada lapse dokumendid ja kodakondsusega seonduvad probleemid. Samuti soovib avaldaja lapsega koos reisida. Võimalik, et tulevikus saab N haridust omandada mõnes Euroopa riigis, kuid selleks on vaja korda ajada lapse dokumendid. Seega lisaks J T Y poolt täitmata seadusest tulenevale kohele osaleda lapse ülalpidamisel, kahjustab ja riivab J T Y lapse õigust vormistada Eesti Vabariigis nõuetekohane elamisluba ja seejärel korda ajada Eesti kodakondsusega kaasnevad probleemid. See omakorda rikub lapse tuleviku väljavaateid.

J T Yei ole aastaid ilma mõjuvate põhjusteta täitnud vanema koht osaleda lapse ülalpidamisel ega ole täitnud oma kohust ajada korda lapse dokumente, mida laps vältimatult ja paratamatult vajab. Lapse isa on kõrvale hoidnud igasugustest lapsega seotud kohte täitmisest. Seeläbi on J T Y lapse õigusi oluliselt riivanud ja kahjustanud. Lapse õiguste kaitseks tuleb J T Y vanema õigused N suhtes ära võtta, et avaldaja saaks hakata tegelema lapse dokumentide kordaajamisega ja seeläbi tagada lapsele tulevik Eesti Vabariigis.

Asjast puudutatud isikule J T Y’ile määratud korras esindaja Asjast puudutatud isik ei nõustu avaldusega. N Y sündis xxx.a. Olukorras, kus nii lapse emal kui isal puudub Eesti kodakondsus ja kodakondsust soovitakse pelgalt koolivaliku otsustamiseks ja kauges tulevikus mõnes Euroopa riigis hariduse omandamiseks, on vanema õiguste äravõtmine kunstlik ja mitteveenev põhjus. Vanema õiguste olemasolu lihasel isal ei ole takistuseks tütre jaoks hariduse omandamisel.

3 Avaldaja ei ole tõendanud, et J T Y kuritarvitaks alkohoolseid jooke, narkootilisi või muid uimastavaid aineid. Ka ei ole avaldaja nimetanud ühtegi põhjust, miks lapse kasvatamine ja tema eest hoolitsemine on väidetavalt unarusse jäänud. Seega on avaldus põhjendamatu ja tõendamatu ja rajatud pelgalt paljasõnalistele oletustele.

J T Y ei lahkunud Eestist mitte sellepärast, et ta ei oleks tahtnud lapse eest hoolitseda või teda mitte kasvatada, vaid seaduse alusel tehtud ettekirjutuse alusel. J T Y käitus õiguskuulekalt. Pärast õiguspäraselt käitumist ja Eestist lahkumist osutus J T Y vanema kohte täitmine võimatuks ja seda mitte J T Y käitumise tagajärjel, vaid vääramatu jõu tõttu, mis Eestis viibimise võimatuks tegi.

Laps on 6-aastane. Sellises õrnas eas vajabki laps eelkõige ema hoolitsust ja kuivõrd laps ei ole isaga koos elanud, siis ei olnud isal võimalik ka lapse eest hoolitseda ega kasvatada. Väikelaps on oma vaimse seisundi tõttu olukorras, kus ta tajub maailma primitiivselt, ning ta ei suuda aru saada isaga seonduvates keerukatest sotsiaalsetest suhetest. Laps soovib, et lapsel oleks isa ja tavaline laps ei soovi isast ilma jääda. Asjaolu, et vanemad ei ela parajasti koos, ei tähenda iseenesest, et vanemate halvad suhted peaksid üle kanduma tütre ja isa suhetele. Tütre ja isa suhete üle otsustamine nii varases eas on ennatlik, sest tütrel puudub selliste keerukate suhete üle otsustamiseks piisav arusaamisevõime. Lapse tahe on veel piisavalt arenemata, kuid võib eeldada, et laps tahab oma isaks pidada eelkõige lihast isa, mitte kedagi teist. Tuleb arvestada, et isa ei ole mitte pelgalt üksikisik, vaid temaga koos tuleb arvesse võtta ka isapoolset suguvõsa, kellest tütrel võib tulevikus olla palju rõõmu ja abi. On põhjust arvata, et J T Y soovib ja tahab oma tütre eest hoolitseda ja teda kasvatada, kuid suured vahemaad, viisa taotlemise keerukad protseduurid ja suured reisikulud, võisid J T Y seni osutuda ületamatuteks takistusteks. Raske majanduslik olukord aga ei saa olla selliseks argumendiks, mis annaks aluse vanema õiguste äravõtmiseks.

Puudutatud isiku alaealise lapse N Y määratud korras esindaja seisukoht Määratud korras esindaja on seisukohal, et avaldus on põhjendatud. Vanemate kooselu lõppes varsti pärast lapse sündi, kui isa lahkus kodust. Alates sellest ajast on laps ema kasvatusel ja hoolitsusel, isa lapse vastu huvi tundnud ei ole ega ole kordagi andnud lapsele ka ülalpidamist. Isa asukoht on lapsele ja tema emale teadmata, J T Y elamisloa olemasolu kohta andmed puuduvad. On teada, et 2001, s.o. enne tütre sündi, on Kodakondsusja Migratsiooniamet teinud J T Y ettekirjutuse Eesti Vabariigist lahkumiseks, ja KMA tõendist nr. 1.3-08/35430-1 nähtuvalt oleks ta justkui ka lahkunud, kuid tegelikult oli lapse isa Eesti Vabariigis kohaselt veel ka pärast lapse sündi. Märgitut on kinnitanud nii avaldaja kui ka Lasnamäe LOV lastekaitsespetsialistid, kes on lapse isaga pärast lapse sündi kohtunud.

Päring rahvastikuregistrisse näitab, et alaealise N Y elukohaandmed ei ole rahvastikuregistrisse kantud, ka puuduvad tal Eesti Vabariigis kehtivad dokumendid ja elamisluba. Avaldaja ei ole Eesti Vabariigi kodanik, kuid elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel. N on Eestis sündinud ja ema kaudu on tal õigus elamisloale, kuid see puudub isast tulenevatel asjaoludel. Elamisluba ei anta alaealisele isikule ilma tema seaduslike esindajate nõusolekuta. Kuna isa asukoht ja andmed tema kohta ei ole teada, puudub võimalus nõusolek saada ja lapse elu Eestis legaliseerida.

Laps on käesoleval ajal 6-aastane ja saab xxx.a. 7-aastaseks, seega jõuab kooli-ikka. Last, kellel puudub Eesti Vabariigis kehtiv elamisluba, ei võeta koolinimekirja. Esindaja leiab, et kirjeldatud olukorras on isast tulenevatel asjaoludel lapse elu korraldamata.

J T Y ei ole kordagi pikkade aastate vältel täitnud oma kohi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel, kusjuures igasugused mõjuvad põhjused selleks puuduvad. Kuna J T Y on jätnud oma lapse hoolitsuseta, ei ole õigustatud säilitada talle vanemaõigusi. Seaduse mõte ei ole

4 vanema õiguste äravõtmisega karistada vanemat, vaid kaitsta last vanema eest, kes ei täida vanema kohi nõuetekohaselt ilma mõjuvate põhjusteta.

Määratud korras esindaja nõustub avaldaja seisukohaga, et J T Y, jättes lapse ilma võimalusest elada riigis legaalselt, on avaldanud lapsele kahjulikku mõju.

Eestkoste asutuse Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu) arvamus Esmakordselt pöördus avaldaja eestkosteasutuse osakonda 2004 novembris puudutatud isiku huvi ja materiaalse toetuse puudumise tõttu lapse kasvatamisel. 24.05.2007 toimunud vestlusel kinnitas avaldaja, et olukord võrreldes 2004 novembriga ei ole muutunud, samuti kinnitas avaldaja oma avalduses toodud asjaolusid. Avaldaja lisas, et laps teab, et tal on isa, kes oma teise perega ei ela Eesti Vabariigis.

Avaldaja elab koos tütre, oma noorema venna ja emaga ning viimase elukaaslasega 3-toalises mugavustega korteris aadressil xxx, Tallinn. Pere kõik täiskasvanud töötavad, avaldaja tütar käib Lasteaias. Arvestades asjaolu, et puudutatud isik ei ole aastatepikkuselt täitnud vanemakohi oma tütre kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ega mingil muul moel tundnud huvi lapse elu-ja käekäigu vastu, toetab eestkosteasutus avaldust vanema õiguste äravõtmiseks J T Y tema tütre N Y suhtes.

Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungil jäid avaldaja oma nõude juurde. Eestkosteasutuse esindaja ja asjast puudutatud isiku alaealise lapse määratud korras esindaja toetasid avaldust. Asjast puudutatud isiku J T Y esindaja vaidles avaldusele vastu.

Kohus, tutvunud kirjalike tõenditega ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele.

Vastavalt sünnitunnistusele nr xxx on N Y ema JO ja isa J T Y(tl 6).

PKS § 50 lg-te 1 ja 4 kohaselt on vanemal õigus ja koh last kasvatada ja tema eest hoolitseda kuid vanem ei või vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Eesti Vabariigi Lastekaitse seaduse § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada esikohale lapse huvid, vastavalt §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja hea olule. PkS § 54 lg. 1 p 1 ja 4 kohaselt võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem ei täida oma kohi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju.

JO esitas kohtule avalduse J T Y vanema õiguste äravõtmiseks. Avaldaja ja J T Y lühikesest kooselust sündis xxx tütar N Y. Kooselu lõppes peatselt pärast tütre sündi ning J T Y lahkus avaldajale teadmata kohta. Lapse kasvatamise ja ülalpidamisega tegeles ja tegeleb käesoleva ajani ainuüksi avaldaja.

Vaatamata Tallinna Linnakohtu 13.12.2004 (tl .7-8) jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatisele ei ole J T Y lapse ülalpidamiskoht täitnud. Lapse isa tegelik asukoht ei ole avaldajale teada. KMA tõendi 1.3-08/35430-1 alusel on teada, et J T Yon Eesti Vabariigist ettekirjutuse alusel lahkunud (tl 9). Avaldajal ei ole Eesti Vabariigi kodakondsust, kuid N Yon sündinud Eestis ja lapsel on õigus Eestis elamisloale ja kodakondsusele. Dokumentide vormistamiseks peab olema ka lapse isa J T Y nõusolek,

5 mida nende aastate jooksul pole olnud võimalik saada. Oma vanemakohe täitmata jätmise läbi on J T Y last ja lapse õigusi kahjustanud, sest avaldaja ei saa ainuüksi enda avalduse alusel ilma teise vanema nõusolekuta lapse dokumente vormistada. Lisaks J T Y poolt täitmata seadusest tulenevale kohele osaleda lapse ülalpidamisel kahjustab ja riivab J T Y lapse õigust vormistada Eesti Vabariigis nõuetekohane elamisluba ja seejärel korda ajada Eesti kodakondsusega kaasnevad probleemid. See omakorda rikub lapse tuleviku väljavaateid.

J T Yei ole aastaid ilma mõjuvate põhjusteta täitnud vanema koht osaleda lapse ülalpidamisel ja kasvatamisel ega ole täitnud oma kohust ajada korda lapse dokumente, mida laps vältimatult ja paratamatult vajab. Samuti puudub lapsel seoses tema kooliea saabumisega võimalus minna kooli. Lapse isa on kõrvale hoidnud igasugustest lapsega seotud kohte täitmisest. Seeläbi on J T Y lapse õigusi oluliselt riivanud ja kahjustanud.

PKS § 54 lg 2 kohaselt vanema õiguste äravõtmise nõude läbivaatamisel kaasab kohus protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks. 04.05.2007 kohtumäärusega kaasas kohus menetlusse eestkosteasutustena Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu). Eestkosteasutus toetab avaldust ning leiab, et avaldus on põhjendatud asjaolul, et puudutatud isik ei ole aastatepikkuselt täitnud vanemakohi oma tütre kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ega mingil muul moel tundnud huvi lapse eluja käekäigu vastu.

TsMS § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kohus on ära kuulanud avaldaja, kes jäi oma avalduse juurde. Kohtule on asjast puudutatud isiku J T Y tegelik viibimiskoht teadmata. Kodakondsusja Migratsiooniameti teate kohaselt lahkus J T Y Eestist ettekirjutuse alusel 2001. Rahvastikuregistri ja Maksuja Tolliameti andmetel J T Y elukoht puudub, samuti puudub töökoht. Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonnale on J T Y praegune asukoht teadmata. Võimalike aadressidel xxx, Tallinn ja Xxx, Tallinn, keegi ust ei avanud. 27.10.2008 kohtumäärusega andis kohus J T Y riigi õigusabi ning määras J T Y esindajaks vandeadvokaat Andres Lusmägi ning J T Y kutsus kohus 10.12.2008 toimunud istungile väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

Asjast puudutatud isiku J T Y määratud korras esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi ei nõustu avaldusega. Olukorras, kus nii lapse emal kui isal puudub Eesti kodakondsus ja kodakondsust soovitakse pelgalt koolivaliku otsustamiseks ja kauges tulevikus mõnes Euroopa riigis hariduse omandamiseks on vanema õiguste äravõtmine kunstlik ja mitteveenev põhjus. Avaldaja ei ole tõendanud, et J T Y kuritarvitaks alkohoolseid jooke, narkootilisi või muid uimastavaid aineid. Ka ei ole avaldaja nimetanud ühtegi põhjust, miks lapse kasvatamine ja tema eest hoolitsemine on väidetavalt unarusse jäänud. Seega on avaldus põhjendamatu ja tõendamatu ja rajatud pelgalt paljasõnalistele oletustele. J T Y ei lahkunud Eestist mitte sellepärast, et ta ei oleks tahtnud lapse eest hoolitseda või teda mitte kasvatada, vaid seaduse alusel tehtud ettekirjutuse alusel. J T Y käitus õiguskuulekalt. Pärast õiguspäraselt käitumist ja Eestist lahkumist osutus J T Y vanema kohte täitmine võimatuks ja seda mitte J T Y käitumise tagajärjel, vaid vääramatu jõu tõttu, mis Eestis viibimise võimatuks tegi. Tütre ja isa suhete üle otsustamine nii varases eas on ennatlik, sest tütrel puudub selliste keerukate suhete üle otsustamiseks piisav arusaamisevõime. Lapse tahe on veel piisavalt arenemata, kuid võib eeldada, et laps tahab oma isaks pidada eelkõige lihast isa, mitte kedagi teist. Isaga koos tuleb arvesse võtta ka isapoolset suguvõsa, kellest tütrel võib tulevikus olla palju rõõmu ja abi. On põhjust arvata, et J T Y soovib ja tahab oma tütre eest hoolitseda ja teda kasvatada, kuid suured vahemaad, viisa taotlemise keerukad protseduurid ja suured reisikulud, võisid J T Y seni

6 osutuda ületamatuteks takistusteks. Raske majanduslik olukord aga ei saa olla selliseks argumendiks, mis annaks aluse vanema õiguste äravõtmiseks.

22.05.2007 määras kohus alaealise lapse N Y määratud korras esindajaks advokaat Helen Tombergi. Alaealise lapse määratud korras esindaja toetab avaldust. Isast tulenevatel asjaoludel on lapse elu korraldamata. J T Y ei ole kordagi pikkade aastate vältel täitnud oma kohi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel, kusjuures igasugused mõjuvad põhjused selleks puuduvad. Kuna J T Y on jätnud oma lapse hoolitsuseta, ei ole õigustatud säilitada talle vanemaõigusi. Seaduse mõte ei ole vanema õiguste äravõtmisega karistada vanemat, vaid kaitsta last vanema eest, kes ei täida vanema kohi nõuetekohaselt ilma mõjuvate põhjusteta.

Eestkoste asutuse Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu) esindaja toetab avaldaja avaldust. Arvestades asjaolu, et puudutatud isik J T Y ei ole aastatepikkuselt täitnud vanemakohi oma tütre kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ega mingil muul moel tundnud huvi lapse elu-ja käekäigu vastu, toetab eestkosteasutus avaldust vanema õiguste äravõtmiseks J T Y tema tütre N Y suhtes.

Asja arutamisel on leidnud tõendamist, et J T Y ei ole täitnud oma kohi lapse kasvatamisel. Kohtule on esitatud 13.12.2004 Tallinna Linnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2/21-9340/04, millega J T Y mõisteti välja igakuine elatis summas 1240 krooni tütar N ülalpidamiseks avaldaja. J T Y ei ole oma kohi seniajani täitnud. Samuti ei ole avaldajal võimalik avaldajal taotleda lapsele kodakondsust seoses J T Y nõusoleku puudumisele, kuigi lapsel on õigus Eestis elamisloale ja kodakondsusele. Ilma dokumentideta ja kodakondsuseta ei ole võimalik avaldajal otsustada koolimineku eas oleva lapse koolimineku ja hariduse üle. Samuti ei ole avaldajal võimalik lapsega reisida.

Kohtule esitatud tõenditega ja seletustega on tõendatud, et J T Y ei ole oma vanema kohi täitnud, jättes ilma mõjuva põhjuseta täitmata kohe lapse eest hoolitseda ja teda üleval pidada. J T Y ei ole püüdnud oma lapsega kontakti saada ega lapse vastu mingit huvi üles näidanud, sellise tegevusega on J T Y kahjustanud lapse huve. J T Y käitumist saab kirjeldada kui vastutustundetut, hoolimatut. Kuigi avaldajale on J T Y tegelik viibimiskoht teadmata, teab arvatavasti J T Y avaldaja ja tütre elukohta, siiski ei ole teinud J T Y mingeid katseid avaldaja ja lapsega ühenduse võtmiseks ega tundud huvi lapse käekäigu vastu ega aidanud last materiaalselt. Eesti Vabariigist väljaspool viibimine ei takista lapsega telefoni teel ühendust võtmast, samuti lapse ülalpidamiseks elatusraha maksmast. J T Y takistab oma kõrvalehoidmisega lapse ülalpidamisest ja kasvatamisest ka lapsel elamisloa ja kodakondsuse saamist Eesti Vabariigis, kuna avaldaja ei saa ainuüksi enda avalduse alusel ilma teise vanema nõusolekuta lapse dokumente vormistada. Seoses sellega kahjustab J T Y ka lapse koolikoht ning reisimist. Kohus leiab, et koolivaliku otsustamise ja Eesti Vabariigis koolikohe täitmise, samuti mõnes Euroopa riigis hariduse omandamise takistamine kahjustab lapse huve ning on aluseks vanema õiguste äravõtmiseks. Kohus leiab, et avaldus on veenvalt põhistatud ning asjast puudutatud isiku J T Y määratud korras esindaja seisukohad ei anna alust vanema õiguste äravõtmiseks jätmisele.

Riigikohus on oma 1.03.2007.a. määruses tsiviilasjas nr. 3-2-1-4-07 asunud seisukohale, et kohus võib vanemalt vanema õigused ära võtta siis, kui vanem on jätnud lapse suhtes vanema kohed täitmata õigusvastaselt ja süüliselt. Vanema kõrvalehoidumine oma kohte täitmisest lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel väljenduda ka selles, et ta jätab lapse hoolitsuseta ja järelevalveta. Kuna J T Y on jätnud oma lapse hoolitsuseta, ei ole õigustatud säilitada talle vanemaõigusi.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et JO avaldus on põhjendatud ning tuleb rahuldada, kuna J T Yei ole oma vanema kohi täitnud, jättes ilma mõjuva põhjuseta täitmata kohe lapse eest hoolitseda ja

7 teda ülal pidada. Samuti takistab J T Y lapsel elamisloa ja kodakondsuse saamist, mis takistab lapsel hariduse saamist. Seega tuleb J T Y vanema õigused ära võtta tütar N Y suhtes.

PKS § 55 lg 1 kohaselt isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. PKS § 55 lg 2 sätestab, et eestkosteasutus võib lubada isikule, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju. Vastavalt PKS § 55 lg 3 vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohest.

PKS § 54 lg 5 kohaselt vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele, kus laps asub.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Taimi Kollom Kohtunik