2-08-62684/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-08-62684 Otsuse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2009. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuistungi toimumise aeg 15. jaanuar 2009. a Kohtuasi V. D. hagi A. D. vastu elatise vähendamise nõudes Menetlusosalised Hageja:

Kostja:

V. D. (IK xxx)

A. D. (IK xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Muuta Viru Maakohtu 15. septembri 2008. a kohtuotsusega (tagaseljaotsusega) (tsiviilasja nr 2-08-52998) välja mõistetud elatise suurust.

3. Välja mõista V. D. A. D. kasuks alates 01. septembrist 2008. a (septembrikuu elatisraha) alaealise tütre J. D. (IK xxx) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1 500 (üks tuhat viissada) krooni kuni tütre J. D. täisealisuseni s. o. kuni 23. detsembrini 2011. a ja alaealise tütre A. D. (IK xxx) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1 500 (üks tuhat viissada) krooni kuni tütre A. D. täisealisuseni s. o. kuni 13. aprillini 2018. a või kuni lapse (laste) vajaduste või vanema varandusliku seisundi muutumiseni.

4. Elatis tuleb maksta jooksva kuu eest kuu 12-l (kaheteistkümnendal) kuupäeval.

Edasikaebe kord

2

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I Asjaolud ja hagiavaldus

1. Viru Maakohtu menetluses oli A. D. hagi V. D. vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes. Poolte abielust on sündinud kaks last: xxx. a tütar J. ja xxx. a tütar A.. Kostjalt on Ida- Viru Maakohtu 11.05.2004. a kohtuotsusega välja mõistetud elatis kummagi lapse ülalpidamiseks 620 krooni. Hageja taotles elatise suurendamist elatise miinimummäärani (2008. aastal 2 175 krooni ühe lapse kohta). Maakohtu 01.09.2008. a kohtuotsusega (tagaseljaotsusega) hagi rahuldati, kuna kostja kohtule ei vastanud.

2. V. D. esitas 26.09.2008. a kohtule hagi A. D. vastu väljamõistetud elatise vähendamise nõudes. Hagi põhjenduste kohaselt on hageja materiaalne olukord muutunud, sest hageja koondatakse (tööandja AS xxx) 31. oktoobril. Hageja on võimeline maksma elatist kummalegi lapsele a` 1 000 krooni.

. II Kostja vastus

3. Kostja hagi ei tunnistanud, märkides vastuses, et elatis 1 000 krooni lapse kohta on ilmselgelt vähe.

III Kohtuistung

4. Hageja selgitas, et talle makstakse praegu töötuskindlustushüvitust 3 500 krooni. Hageja oli nõus maksma kummalegi lapsele a` 1 500 krooni.

5. Kostja nõustus kompromissisummaga, et hageja maksab ühe lapse kohta elatist 1 500 krooni, kokku kahele lapsele 3 000 krooni alates septembrist 2008. a.

IV Kohtu põhjendused

6. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.

7. Vastavalt perekonnaseaduse (PkS) § 61 lg-le 2 lähtutakse lapsele elatise suuruse kindlaksmääramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse põhjendatud vajadustest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste

3 rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Eeltoodut arvestades peab PkS § 61 lg 4 järgi ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema reeglina vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (käesoleval ajal kuupalga alammäär 4 350 krooni, elatise miinimum 2 175 krooni).

8. Hageja ülalpidamiskohustuse osas on Viru Maakohus teinud otsuse 15. septembril 2008. a, hageja kohtuotsust ei vaidlustanud ja otsus on jõustunud. Tehtud kohtuotsuse hilisem ümbervaatamine on lubatud ainult uute oluliste asjaolude esinemisel Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 ja PkS § 61 lg 3 alusel. TsMS § 459 lg 1 p 1 sätestab: kui pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, muutuvad maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist. PkS § 61 lg 3 sätestab: vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja on esitanud nõude perioodiliselt väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks. Seega peab kohus kaaluma, millised asjaolud, võrreldes 15. septembri 2008. a kohtuotsusega tuvastatud asjaoludega on muutunud. Asjaolude ringi, mida asja lahendamisel tuleb arvestada, sätestab PkS § 61 lg 3: vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumine. Kuna kohus lahendas tsiviilasja 2- 08-52998 tagaseljaotsusega, ei tuvastanud kohus asjaolusid ning piirdus ainult hagi õigusliku põhjendusega.

9. Käesolevas asjas on tõendatud, et hageja koondati 31.10.2008. a ning alates 07.11.2008. a on ta registreeritud töötuna. Seega on hageja materiaalne olukord halvenenud ning on alus elatise suuruse muutmiseks.

10. Kohus leiab, et poolte kokkulepitud kompromissisumma 1 500 krooni elatist ühe lapse kohta on mõistlik.

V Kohtu selgitused

11. PkS § 61 lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (TsMS § 459).

12. Hagilises perekonnaasjas kannavad menetlusosalised oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1).

Kohtunik