2-08-78725/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

ÄRAKIRI

ÄRAKIRI

ÄRAKIRI

ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohus

Kohus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtukoosseis

Kohtukoosseis

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

sekretär Annely Eesmaa

Otsuse tegemise aeg ja

Otsuse tegemise aeg ja

Otsuse tegemise aeg ja

Otsuse tegemise aeg ja

koht

koht

koht

koht

16. jaanuar 2009. a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere

Rohuaia 8

Tsiviilasja number

Tsiviilasja number

Tsiviilasja number

Tsiviilasja number

2-08-78725

Ts

Ts

Ts

Tsiviilasi

iviilasi

iviilasi

iviilasi

M S ’i hagi A S ’i vastu abielulahutuse ja elatise nõudes.

Menetlusosalised ja nende

Menetlusosalised ja nende

Menetlusosalised ja nende

Menetlusosalised ja nende

esindajad

esindajad

esindajad

esindajad

Hageja: M S , isikukood xxxx, elukoht xxxx

esindaja volikirja alusel Maarika Kutser, asukoht Koidula

1, Rakvere linn 44308, Lääne-Virumaa.

Kostja: A S , isikukood xxxx, elukoht xxxx

Kohtuistungi

toimumise

Kohtuistungi

toimumise

Kohtuistungi

toimumise

Kohtuistungi

toimumise

aeg

aeg

aeg

aeg

15.01.2009.a.

Kohtuistungil osalesid

Kohtuistungil osalesid

Kohtuistungil osalesid

Kohtuistungil osalesid

Resolutsioon:

Resolutsioon:

Resolutsioon:

Resolutsioon:

Hageja, hageja esindaja ja kostja.

Rahuldada

Rahuldada

Rahuldada

Rahuldada M S ’i hagi A

’i hagi A

’i hagi A

’i hagi A S ’i vastu abielulahutuse nõudes ja elatise nõudes

’i vastu abielulahutuse nõudes ja elatise nõudes

’i vastu abielulahutuse nõudes ja elatise nõudes

’i vastu abielulahutuse nõudes ja elatise nõudes

osaliselt.

osaliselt.

osaliselt.

osaliselt.

Lahutada M

Lahutada M

Lahutada M

Lahutada M S

S

S

S ’i ja A

’i ja A

’i ja A

’i ja A S ’i a

’i a

’i a

’i abielu, mille kohta on

bielu, mille kohta on

bielu, mille kohta on

bielu, mille kohta on xxxx

xxxx

xxxx

xxxx.a. Lääne

.a. Lääne

.a. Lääne

.a. Lääne-Viru

Viru

Viru

Viru

Perekon

Perekon

Perekon

Perekonnaseisuametis tehtud kanne nr.

naseisuametis tehtud kanne nr.

naseisuametis tehtud kanne nr.

naseisuametis tehtud kanne nr. xxxx

xxxx

xxxx

xxxx.

Naise perekonnanimeks pärast abielu lahutamist jääb S

Naise perekonnanimeks pärast abielu lahutamist jääb S

Naise perekonnanimeks pärast abielu lahutamist jääb S

Naise perekonnanimeks pärast abielu lahutamist jääb S . . . .

Välja mõista

Välja mõista

Välja mõista

Välja mõista A S

S

S

S ’ilt

’ilt

’ilt

’ilt (isikukood

(isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx

xxxx) ) ) ) M S ’i’i’i’i (isikukood

(isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx

xxxx) kasuks alates

kasuks alates

kasuks alates

kasuks alates

25.11

11.200

.200

.200

.2008.a. elatis nende laps

.a. elatis nende laps

.a. elatis nende laps

.a. elatis nende lapse

e e

e R S ’i, sündinud

’i, sündinud

’i, sündinud

’i, sündinud xx

xx

xx

xxxx

xx

xx

xx.a., ülalpidamiseks kuni lapse

.a., ülalpidamiseks kuni lapse

.a., ülalpidamiseks kuni lapse

.a., ülalpidamiseks kuni lapse

täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni

täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni

täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni

täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni

igakuise elatusrahana

igakuise elatusrahana

igakuise elatusrahana

igakuise elatusrahana 1 600

1 600

1 600

1 600 ( ( ( (üks

üks

üks

üks tuhat

tuhat

tuhat

tuhat kuus

kuus

kuus

kuussada

sada

sada

sada) k

) k

) k

) krooni.

rooni.

rooni.

rooni.

Välja mõista A

Välja mõista A

Välja mõista A

Välja mõista A S ilt

ilt

ilt

ilt (isikuko

(isikuko

(isikuko

(isikukood

od

od

od xxxx

xxxx

xxxx

xxxx) M

) M

) M

) M S ’i (isikukood

’i (isikukood

’i (isikukood

’i (isikukood xxxx

xxxx

xxxx

xxxx) kasuks alates

kasuks alates

kasuks alates

kasuks alates

25.11.2008.a. elatis nende lapse M

25.11.2008.a. elatis nende lapse M

25.11.2008.a. elatis nende lapse M

25.11.2008.a. elatis nende lapse M S

S

S

S ’i, sündinud

’i, sündinud

’i, sündinud

’i, sündinud xx

xx

xx

xxxx

xx

xx

xxa., ülalpidamiseks kuni lapse

a., ülalpidamiseks kuni lapse

a., ülalpidamiseks kuni lapse

a., ülalpidamiseks kuni lapse

täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni

täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni

täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni

täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni

igakuise elatusrahana 1 600 (üks tuhat kuussada) krooni.

gakuise elatusrahana 1 600 (üks tuhat kuussada) krooni.

gakuise elatusrahana 1 600 (üks tuhat kuussada) krooni.

gakuise elatusrahana 1 600 (üks tuhat kuussada) krooni.

Välja mõista A

Välja mõista A

Välja mõista A

Välja mõista A S ’ilt

’ilt

’ilt

’ilt (isikukood

(isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx

xxxx) M

) M

) M

) M S

S

S

S ’i (isikukood

’i (isikukood

’i (isikukood

’i (isikukood xxxx

xxxx

xxxx

xxxx) kasuks alates

kasuks alates

kasuks alates

kasuks alates

25.11.2008.a. elatis nende lapse K

25.11.2008.a. elatis nende lapse K

25.11.2008.a. elatis nende lapse K

25.11.2008.a. elatis nende lapse K K

K

K

K T S

S

S

S ’i, sündinud

’i, sündinud

’i, sündinud

’i, sündinud xx

xx

xx

xxxx

xx

xx

xx.a., ülalpidamiseks kuni

.a., ülalpidamiseks kuni

.a., ülalpidamiseks kuni

.a., ülalpidamiseks kuni

lapse täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse

lapse täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse

lapse täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse

lapse täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse

muutumiseni igakuise elatusrahana 1 600 (üks tuhat kuussada) krooni.

muutumiseni igakuise elatusrahana 1 600 (üks tuhat kuussada) krooni.

muutumiseni igakuise elatusrahana 1 600 (üks tuhat kuussada) krooni.

muutumiseni igakuise elatusrahana 1 600 (üks tuhat kuussada) krooni.

Poolte menetluskulud jäävad poolte kanda.

Poolte menetluskulud jäävad poolte kanda.

Poolte menetluskulud jäävad poolte kanda.

Poolte menetluskulud jäävad poolte kanda.

Kohtuotsus tehakse aval

Kohtuotsus tehakse aval

Kohtuotsus tehakse aval

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Rak

ikult teatavaks Rak

ikult teatavaks Rak

ikult teatavaks Rakvere Kohtumaja kantselei kaudu

vere Kohtumaja kantselei kaudu

vere Kohtumaja kantselei kaudu

vere Kohtumaja kantselei kaudu

16.0

.0

.0

.01.200

.200

.200

.2009.a.

.a.

.a.

.a.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu

Tartu

Tartu

Tartu Ringkonnakohtule

Ringkonnakohtule

Ringkonnakohtule

Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul

30 päeva jooksul

30 päeva jooksul

30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast

, arvates kohtuotsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast

, arvates kohtuotsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast

, arvates kohtuotsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast.

Kui

apellan

Kui

apellan

Kui

apellan

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

t

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

t

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

t

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7).

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7).

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7).

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7).

I. Asjaolud, hageja nõue

I. Asjaolud, hageja nõue

I. Asjaolud, hageja nõue

I. Asjaolud, hageja nõue ja kostja kirjalik vast

ja kostja kirjalik vast

ja kostja kirjalik vast

ja kostja kirjalik vastus

us

us

us.

Hagiavalduse

kohaselt

poolte

abielu

sõlmiti

xxxx.a.

Lääne-Virumaa

Perekonnaseisuametis, kus selle kohta tehti kanne nr. xxxx. Abielust on sündinud

kolm last, xxxx.a. R S l, xxxx.a. M S ja xxxx.a. K K T S . Viimased kaks aastat on

kostja tarvitanud alkoholi. Alkoholijoobes olles muutub kostja vägivaldseks. Kostja on

käinud nõustamisel, kuid kasu pole sellest olnud. Kostja on xxxx omanik ja juhatuse

liige. Viimasel ajal on osaühingus tööd vähemaks jäänud ja kostja sissetulek on

vähenenud. Kostja on võtnud SMS laene ja laene eraisikutelt, laste ülalpidamiseks

raha ei anna, harva on perele süüa ostnud. Alates 2008.a. novembrist elatakse eraldi

tubades, abielusuhted on lõppenud, kostjaga kooselu jätkata pole võimalik. Kostja pole

lahutusega nõus olnud, mistõttu on esitatud hagi. Hageja töötab lasteaias ja töötasu on

5 000 krooni, millele lisandub riigi makstav lastetoetus 1 800 krooni. Lapsed R ja M

õpivad xxxx 5. ja 2. klassis. R õpib akordionit muusikakoolis, kus kuumaks on 200

krooni, ja käib võrkpallitrennis kuutasuga 50 krooni. M õpib muusikakoolis klaverit ja

kuumakse koolis on 200 krooni. K K T käib lasteaias, kus kuumakse on 600 krooni,

ujumistrennis kuumaksega 60 krooni ja maadlusringis kuumaksega 30 krooni. Laste

puhul lisanduvad veel ekskursioonid ja teatrikülastused. Elatakse 4-toalises korteris,

kus kommunaalkulud on keskmiselt 2 400 krooni kuus. Kuna kõik majapidamiskulud

on hageja kanda, siis on kostja abi vajalik. Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste

ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal ning kui vanem oma kohustust ei täida, siis

sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele välja elatise, mis ei

või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast. Hageja

palub abielu lahutada ja kostjalt välja mõista elatis igakuise elatusrahana 2 175

krooni igale lapsele, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

miinimumpalgast ühe lapse kohta.

Hagi on esitatud PKS §-de 29 lg. 1 p. 1 ja 2, 60 lg. 1, 61 lg. 1 ja 4 alusel.

Kostja kohtule 30.12.2008.a. saabunud kirjalikus vastuses palub jätta hagi

menetlusse võtmata, ei tunnista hagi õigeks, kuna esitatud faktilised asjaolud on

tugevasti moonutatud ja kallutatud hageja kasuks, vastuhagi esitada ei soovi ning

arvab olema võimaliku asi lahendada kokkuleppel.

II

II

II

II. Asja kohtulik arutelu.

. Asja kohtulik arutelu.

. Asja kohtulik arutelu.

. Asja kohtulik arutelu.

Kohtuistungil hageja palub abielu lahutada, sest abielu pole enam võimalik

jätkata. Kostjale on antud korduvalt võimalusi end muuta, kostja pole seda teinud. Ka

psühholoog ütles, et sellises vanuses nagu on kostja, inimene enam ei muutu. Suhted

kodus on pingestunud ja eriti halvasti mõjub sõnadega solvamine lastele. Kostja pole

elatusraha maksnud, kuid ilma kostja abita pole võimalik lapsi ülal pidada. Hageja

sissetulek on 6 400 krooni, millest riigitoetus on 1 800 krooni. Sellest rahast on vaja

umbes 3 000 krooni maksta kommunaalkulude katteks, laste huviringide maksudeks

1 350 krooni ning järele jääb nii vähe, et viimastel kuudel on juba sõbrad osutanud

tagastamatut abi. Hageja ütleb, et on nõus nõutavat elatusraha vähendama selliselt,

et kostja maksaks igale lapsele 1 600 krooni.

Kostja selgitab, et viis aastat ei tarvitanud ta tilkagi alkoholi ja kooselu oli

õnnelik. Samuti on ta suutnud perele tagada ülalpidamise. Neli aastat tagasi hakkas

hageja oma sõbrannadele rääkima igasuguseid kostjat halvustavaid jutte, mistõttu

tõesti juhtus nii, et sai hakatud mõnikord alkoholi tarvitama. Kostja leiab, et kui kaks

korda kuus viina võtta, siis pole see mingi joomine. Kostja kinnitab, et ta pole

vägivaldne, kuid hageja on lihtsalt otsustanud temast vabaneda, peab kostjat liiga

vanaks ja selletõttu on ka hagi esitanud. Kostja leiab, et kõik oleks võimalik

parandada, kui tahetakse, aga kui hageja ei taha, siis ei jäägi kostjal muud üle, kui

hagiga nõus olla. Kostja selgitab, et viimasel ajal ei ole ka äriühingul tellimusi ja

sissetulekut pole. Igakuiselt on vaja korteri eest maksta 2 400 krooni. Selletõttu pole

võimalik nõutavat elatusraha maksta. Kostja ütleb, et hageja vähendatud summas

püüab ta siiski elatist maksta Kostja on nõus abielu lahutamisega ja elatise

väljamõistmisega kolme lapse peale kokku 4 800 krooni.

III

III

III

III. Maakohtu otsuse põhjendused.

. Maakohtu otsuse põhjendused.

. Maakohtu otsuse põhjendused.

. Maakohtu otsuse põhjendused.

Kohus leidis, et poolte abielu tuleb lahutada, sest PKS § 29 lg. 2 kohaselt

abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Kohtuistungil hageja palub abielu lahutada. Abielusuhted on lõppenud, ühisvara

jagamise nõuet pole. Hageja välistab võimaluse abielu jätkata. Kostja on abielu

lahutamisega nõus. Seega muid abielu lahutamist takistavaid vaidlusi poolte vahel

esitatud ei ole ja on võimalik hagi abielu lahutamise nõudes rahuldada. Abiellumisel

abikaasa perekonnanime võtnud hageja soovib jätta abieluaegse perekonnanime – S .

Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal ning

kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt

vanemalt lapsele elatise välja.

PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem

kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja arutamise ajal on

kuupalga alammäär 4 350 krooni ja pool sellest 2 175 krooni. Hageja on algselt

soovinud igale lapsele 2 175 krooni, kuid siis vähendanud nõutavat elatusraha 1 600

kroonile lapse kohta. Kostja on nõus elatise väljamõistmisega ja igakuise elatusrahaga

lapse kohta hageja vähendatud määras. Seega on põhjendatud hagi elatise nõudes

rahuldada osaliselt ja kostjalt elatis välja mõista igakuise elatusrahana 1 600 krooni

lapse kohta.

Vastavalt PKS §-le 70 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi

esitamise päevast, mis antud juhul on 25.11.2008.a.

TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma.

TsMS § 164 lg. 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Seega jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.

TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kohus kohaldas PKS §-de 29 lg. 2, 60, 61, 70 sätteid ning juhindus TsMS §-de

164 lg. 1, §-de 441-442, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ S.Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 20. veebruaril 2009.a

20. veebruaril 2009.a

20. veebruaril 2009.a

20. veebruaril 2009.a

Nooremreferent I.Golubev