2-08-17284/25 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-08-17284 Otsuse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2009. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi J.S. hagi J.J.´i vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Tsiviilasja hind

31 200 krooni Kohtuistungi toimumise aeg

06. jaanuar 2009. a Hageja: J.S. (IKxxx) Hageja esindaja: P.P. (volikirja alusel) Menetlusosalised Kostja: J.J. (IK xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Tuvastada, et A.S. (IK xxx), kelle sünd on registreeritud Illuka Vallavalitsuses xxx (kande nr xxx), põlvneb J.J.’ist (IK xxx).

3. Välja mõista J.J.`ilt elatis J.S. kasuks poja A.S. (sünd. xxx) ülalpidamiseks tagasiulatuvalt üks aasta enne hagi esitamisest, s.o alates 06.05.2007.a kuni 31.12.2007.a igakuine elatusrahana 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni.

4. Välja mõista J.J.`ilt elatis J.S. kasuks poja A.S. (sünd. xxx) ülalpidamiseks alates 01.01.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx igakuine elatusrahana 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

5. Välja mõista kostjalt J.J.´ilt riigituludesse DNA ekspertiisi teostamise eest 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni. Nimetatud summa tuleb kanda Rahandusministeeriumi a/a nr 221023778606, viitenumbriga 2800049900. Anda kostjale riigituludesse väljamõistetud summa tasumiseks ja tasumise kohta kohtule maksekorralduse esitamiseks, 15 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest. Vastasel juhul lisanduvad riigilõivule täituri tasu ja täitemenetluse kulud.

2(4)

6. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

7. Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale.

EDASIKAEBE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on J.S. hagi J.J.´i vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt elasid pooled koos 2005.a juulist kuni septembrini. 29.04.2006.a sündis suhtest poeg Aleksandr. Kostja on hageja lapse isa. Hageja ja kostja koos ei ela.

Hageja palub tuvastada A.S. põlvnemine J.J.´ist ja välja mõista J.J.´ilt elatis lapse ülalpidamiseks

2 440 krooni kuus.

Hageja palub vabastada ta riigilõivu ja ekspertiisitasu tasumisest.

02. juuni 2008 Viru Maakohtu määrusega vabastati hageja täielikult menetluskulude kandmisest.

17. septembri 2008.a Viru Maakohtu määrusega määrati asjas molekulaargeneetiline ekspertiis (DNA analüüs).

KOSTJA VASTUS

Vastuses hagile kostja hagi ei tunnista. Kostja selgitab, et neil oli hagejaga lühiajaline suhe. Kui ilmnes, et hageja ootab last pakkus kostja, et annab lapsele oma perekonnanime. Hageja sellega nõus ei olnud, sest siis ei saaks ta üksikema toetust. Kostja ema on lapse ülalpidamist igati toetanud. Nõutud elatist 2 440 krooni kuus ei ole kostja võimeline tasuma, kuna on hetkel töötu ja tema ülalpidamisel on veel üks laps (sündinud 02.11.2007) ja elukaaslane, kes viibib lapsehoolduspuhkusel.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil 06. jaanuaril 2009.a jäi hageja põlvnemise tuvastamise ja elatise nõude juurde ning palus kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt üks aasta enne hagi esitamist miinimummääras.

Kostja tunnistas end lapse isaks ja on nõus elatise välja mõistmisega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

3(4)

Põlvnemise tuvastamine

J.S. esitas kohtule hagiavalduse lapse A.S. põlvnemise tuvastamiseks J.J.´ist.

Kooskõlas PKS § 42 lg 1 kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab.

Kohtu tuvastas, et A.S. (sündinud 29. aprillil 2006.a), sünd on registreeritud Illuka Vallavalitsuses

05. mail 2006.a, kande nr 4 /tl. 5/. Sünnitunnistusele on emana kantud J.S., isa kohta sünnitunnistusel kanne puudub.

Vastavalt PKS § 42 lg 2 tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.

Kohus määras asjas 17.09.2008.a molekulaargeneetilise ekspertiisi. Ekspertiisiaktist nähtub, et 99,99978% tõenäosusega saab J.J. olla A.S. bioloogiline isa.

Seega leiab kohus, et alaealise A.S. põlvnemine J.J.´ist on tõendamist leidnud.

PKS § 42 lg 3 kohaselt saadab kohus põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaasutusele, kus asub lapse sünniakt.

Elatise nõue

Kohus on tuvastanud, et alaealine A.S. põlvneb J.J.´ist.

Perekonnaseaduse (PKS) § 48 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.

PKS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema /---/ nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema /---/ kasuks. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

Hageja palub kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist ning alates hagi esitamisest miinimummääras.

PKS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtuvalt 2007.a kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 600 krooni) ei võinud väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 800 krooni. Lähtuvalt alates 2008 aastast kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (4 350 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2175 krooni.

PKS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust /…/.

Kohtuistungil tunnistas kostja, et ta on lapse isa ja nõustub elatise väljamõistmisega aasta enne hagi esitamist ning alates hagi esitamisest miinimummääras /tl. 81/.

Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab lapse vajadustest ja poolte varalisest seisundist lähtudes põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks elatise lapse ülalpidamiseks

4(4) väljamõistmise igakuise elatusrahana alates 06.maist 2007.a kuni 31.12.2007.a summas 1800 krooni ning alates 01.01.2008 summas 2175 krooni.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 ning § 632 rahuldab kohus hagi.

Menetluskulud

Kuna kohus teostas asjas DNA ekspertiisi, tuleb kostjalt J.J.´ilt ekspertiisi teostamise eest riigituludesse välja mõista 1 800 krooni. Nimetatud summa tuleb kanda Rahandusministeeriumi a/a nr 221023778606 viitenumbriga 2800049900.

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on kohtumäärusega vabastatud menetluskulude kandmisest /tl. 29/.

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest.

Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda.

Helgi Vinni Kohtunik: