2-08-57410/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-08-57410

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht

16.01. 2009.a Tallinn Tsiviilasja number 2-08-57410 Tsiviilasi T K hagiavaldus AKvastu abielulahutuse nõudes. Menetlusosalised Hageja:T K(ik XXX sünd. XXX, rahvus eestlane, kodakondsus EV kodanik, töökoht XXX, esimene lahutus, eluk.XXX) Kostja: AK(ik XXX, sünd. XXX, kodakondsus EV kodanik, rahvus eestlane, esimene lahutus, töökoht XXX, XXX) Kohtuistungi toimumise aeg

Kohtuistungil osalejad 09.12.2008. a

Hageja: T K Kostja: AK RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Lahutada T K ja AK abielu, mis registreeriti Tallinna Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas XXX.a. kandega nr XXX.

Poolte abielu lugeda lõppenuks kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Jätta AKperekonnanimeks pärast abielu lahutamist K. Poolte nõusolekul jätta lapsed R K, G K ja R K ema AK juurde. Jõustunud kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul Perekonnaseisuosakonnale, kus abielu on registreeritud.

Menetluskulude jaotus Menetluskulu so riigilõiv 1000 krooni jätta hageja ettepanekul hageja enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu Tallinna Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas XXX.a. kandega nr XXX. Kooselust kostjaga on sündinud 3 last R K, G K ja R K, kes elavad emaga koos. Abikaasad ei ela koos enam novembrist 2007 ja pooled ei näe oma abielus enam mõtet ja tahavad abielu lahutada. Kostja seisukoht Kostja 09.12.2008.a. toimunud kohtuistungil abielulahutusega nõus. Abielu taastada ei soovi. Kostja soovib pärast lahutamist nimeks jätta K. Kohtuistungil kostja täpsustab, et abielulised suhted lõppesid 02.12.2007. Kohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.

Kohus kuulanud ära poolte seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt perekonnaseadusele (PKS) § 29 lg-le 1 kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. PKS § 29 lg 2 kohaselt lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Asjas leidis tõendamist, et pooltel abielu jätkata pole võimalik, sest hageja peab võimatuks abielu jätkamist kostjaga. Kostjal vastuväiteid abielulahutusele ei ole. Kohus leiab, et hageja nõue abielu lahutamiseks on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. PKS § 30 p 3 kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus – kohtuotsuse jõustumisest.

Poolte nõusolekul jäävad lapsed R , G ja R K ema AK juurde.

PKS § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasa koos abielu lahutamisega soovib lahendada ühisvara jagamisse puutuva vaidluse. Vastavalt PKS § 18 lg-le 1 võidakse abikaasade ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Sama sätte lõikest 2 tulenevalt, kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Ühisvara jagamise nõuet hageja ei ole esitanud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1 rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus on seisukohal, et menetluskulu so hagiavalduselt tasutud riigilõiv 1000 krooni jääb hageja ettepanekul hageja kanda.

Lukiina Vismann Kohtunik