2-08-64459/29 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.jaanuar 2009.a. Kuressaare kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-64459

Tsiviilasi

Celander Ehitus OÜ hagi Haabersti Perespordikeskuse AS

(pankrotis) üldkoosoleku vastu Haabersti Perespordikeskuse AS

(pankrotis) võlausaldajate 19.09.2008.a. üldkoosoleku otsuste

kehtetuks tunnistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungil osalesid

Hageja Celander Ehitus OÜ (registrikood 10576936, asukoht

Tuleviku tee 10 Peetri küla Rae vald Harju mk), esindajad

vandeadvokaat Anto Kasak ja jurist Kristjan Tamm

Kostja

Haabersti

Perespordikeskuse

AS

(pankrotis)

üldkoosolek, esindaja vandeadvokaat Tõnu Tuulas

Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel Haabersti

Perespordikeskuse

AS

(pankrotis)

seaduslik

esindaja

pankrotihaldur Terje Eipre

Kohtuistungi toimumise aeg

2.detsember 2008.a.

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Võtta

vastu

Celander

Ehitus

OÜ

osaline

hagist

loobumine

Haabersti

Perespordikeskuse AS (pankrotis) üldkoosoleku vastu nõudes tühistada AS Haabersti

Perespordikeskus (pankrotis) pankrotihaldur Terje Eipre poolt pankrotihaldurina

tehtud toiming, millega pankrotihaldur Terje Eipre pani vara suulisel enampakkumisel

müüki ja nõudes tunnistada 19.09.2008.a. üldkoosoleku protokolli punkt 5.2 tehtud

otsuse kehtetust ning lõpetada nende nõuete osas asjas menetlus.

Kohtukulude jaotus

Jätta kostja ja iseseisva nõudeta kolmanda isiku kostja poolel kõik menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD, HAGEJA PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu 27.08.2008. a. otsusega tsiviilasjas nr 2-08-21280 kuulutati välja Haabersti

Perespordikeskuse AS pankrot.

19.09.2008. a. viidi läbi Haabersti Perearstikeskus AS (pankrotis) võlausaldajate esimene

üldkoosolek (edaspidi nimetatud “Üldkoosolek”). Üldkoosolekul otsustati mh. valida

pankrotitoimkond

koosseisus

Jussi

Pärnpuu,

Kristjan

Kotkas

ja

Toomas

Kuusk

(päevakorrapunkt 4.3), kinnitada pankrotihalduriks Terje Eipre (päevakorrapunkt 5.1) ning

mitte kinnitada pankrotihalduriks Sirje Tael (päevakorrapunkt 5.2).

2. Hageja on seisukohal, et Üldkoosoleku 19.09.2008. a. otsus on vastuolus seadusega ja rikub

võlausaldajate huve, mistõttu tuleb nimetatud otsus tunnistada kehtetuks. Hageja põhjendab

oma seisukohti alljärgnevalt.

Pankrotiseaduse (edaspidi nimetatud “PankrS”) § 83 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda, et

kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või

mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse

kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.

Hageja on seisukohal, et Üldkoosolekul läbi viidud pankroti toimkonna valimine, samuti

pankrotihaldurite kinnitamine, on vastuolus pankrotiseadusest tulenevate nõuetega ning rikub

võlausaldajate huve.

PankrS § 83 lg 2 kohaselt võib nõude võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamiseks kohtusse esitada 10 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Kuivõrd koosolek

viidi läbi 19.09.2008. a., siis on käesoleva hagiavaldus esitatud tähtaegselt.

2.1. Pankrotitoimkonna valimine

PankrS § 73 lg 1 järgi kaitseb pankrotitoimkond pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve,

valvab halduri tegevuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Pankrotitoimkond

kontrollib, et haldur tegutseks otstarbekalt ja kooskõlas seadusega, jälgides selleks võlgniku

majandustegevuse käiku, raamatupidamist ning finantsolukorda. Seega on pankrotitoimkonna

tegevuse eesmärgiks pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate kaitsmine. PankrS § 74 lg 2

kohaselt peavad pankrotitoimkonda kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega

võlausaldajate poolt esitatud isikud. Üldkoosolekul protokolli p-s 4.3 otsustati määrata

pankrotitoimkonna liikmeteks suurvõlausaldaja AS Eesti Talleks (registrikood 10280727)

esindajad Jussi Pärnpuu (isikukood 36606180233) ja Toomas Kuusk (isikukood

36305140322), väiksema nõudega võlausaldaja esindajaks määrati OÜ Prospeed (registrikood

10842993) esindaja Kristjan Kotkas (isikukood 38605150451). Hageja on seisukohal, et

pankrotitoimkonda valitud isikud vastavad küll formaalselt PankrS § 74 lg-s 2 sätestatule kuid

sisuliselt koosneb pankrotitoimkond siiski suurvõlausaldajatest.

OÜ Prospeed on pankrotitoimkonda kaasatud kui väikese nõudega võlausaldajate esindaja. OÜ

Prospeed juhataja ning ainuosanik on Jussi Pärnpuu. Jussi Pärnpuu on antud pankrotiasjas ka

suurvõlausaldaja AS Eesti Talleks esindaja. Seega on pankrotitoimkonnas sisuliselt kaks suure

nõudega võlausaldaja esindajat ning OÜ Prospeed, mis on ühe suure nõudega võlausaldaja

esindaja omandis. Siinkohal tekib Jussi Pärnpuu’l huvide konflikt, kuivõrd ta on samaaegselt

huvitatud esindatava, AS-i Eesti Talleks, ja OÜ Prospeed nõuete rahuldamisest. Jussi

Pärnpuu’l kui füüsilisel isikul ei saa olla erinevad huvid AS-i Eesti Talleks juhatuse liikmena

ja OÜ Prospeed osanikuna. Igal füüsilisel isikul on ühed huvid, mis üksteisega isiku siseselt

vastuollu ei lähe. Seetõttu võib mõistlikult eeldada, et Jussi Pärnpuu huvi on mõlema ettevõtte,

AS-i Eesti Telleks ja OÜ Prospeed tõrgeteta ja kasumlik toimimine ning isikliku kahju

minimaliseerimine, sh. väiksemat kahju kannatava ettevõtte ohverdamine suurema ettevõtte

heaolu nimel. Seega ei saa OÜ-d Prospeed esindajat käsitleda väikse nõudega võlausaldaja

esindajana, kuivõrd OÜ Prospeed on suure nõudega võlausaldaja juhatuse liikme kontrolli all.

Selline olukord on vastuolus PankrS § 74 lg-ga 2 ning rikub oluliselt teiste, eelkõige

väiksemate võlausaldajate huve.

PankrS § 74 lg 3 teise lause kohaselt ei või pankrotitoimkonda kuuluda võlgniku lähikondne.

PankrS § 117 lg 2 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondlane mh. juriidilise isiku

juhtorgani liige, juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate

või osadega määratud häältest, füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline

majanduslik huvi ning nimetatud isikute PankrS § 117 lg-s 1 loetletud lähikondsed (sh.

ülanejad ja alenejad sugulased). Hageja on veendunud, et kõik kolm valitud pankrotitoimkonna

liiget, Jussi Pärnpuu, Kristjan Kotkas ja Toomas Kuusk, on võlgniku lähikondsed PankrS § 74

lg 3 ja § 117 lg 2 tähenduses ning põhjendab seda alljärgnevalt.

Üldkoosoleku otsusega valitud pankrotitoimkonna esimene liige Jussi Pärnpuu on võlgniku

aktsionäri ja suurima võlausaldaja AS-i Eesti Talleks juhatuse liige ja esindaja käesolevas

pankrotimenetluses.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi nimetatud “TsÜS”) § 31 lg-s 1 on sätestatud, et

eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. Lähtudes TsÜS § 31 lg-st 5, loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku

tegevuseks. Seega väljendub juriidilise isiku tahe ja teovõime tema organite kaudu.

Hageja on veendumusel, et Jussi Pärnpuu valimisega pankrotitoimkonna liikmeks on tekkinud

olukord, kus Jussi Pärnpuu tegevus AS-i Eesti Talleks juhatuse liikmena tuleb lugeda võlgniku

aktsionäri AS Eesti Talleks tegevuseks. Jussi Pärnpuu on võlgniku aktsionäri esindajana

kohustus teha võlgniku huve arvestades otsustusi seaduses ettenähtud pädevuses. Juhtorgani

liige kohustub täitma juhitava äriühingu suhtes lojaalsus- ja hoolsuskohustust. Tekib olukord,

kus võlgniku kapitali omaniku majanduslik huvi on pankrotimenetluses riivatud ja vastuolus

võlausaldajate huvidega. Seega jääksid käesolevas pankrotimenetluses võlgniku võlausaldajate

huvid kaitsmata.

Lisaks peab hageja vajalikuks märkida, et PankrS § 117 lg 2 p 2 kohaselt on juriidilisest isikust

võlgniku lähikondlaseks juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10

aktsiate või osadega määratud häältest. AS Eesti Talleks on võlgniku ainuaktsionär, mistõttu

on AS Eesti Talleks käsitletav võlgniku lähikondlasena. Kuivõrd juriidiline isik saab tegutseda

ainult läbi oma organite, siis on ka AS Eesti Talleks juhatuse liikmed käsitletavad võlgniku

lähikondsetena. Tulenevalt eeltoodust on hageja arvamusel, et Jussi Pärnpuu on võlgniku

lähikondne.

Üldkoosoleku otsusega valitud pankrotitoimkonna teine liige Kristjan Kotkas on Kaido

Kotkas’e (isikukood 36311060358) poeg. Kaido Kotkas on alates 9.05.2006. a. olnud

võlgniku, Haabersti Perespordikeskuse AS-i (pankrotis), nõukogu liige. Seega on Kristjan

Kotkas võlgniku juhtorgani liikme lähikondne, mistõttu tuleb teda tulenevalt PankrS § 117 lg 2

p-st 1 ja 6 ning 74 lg-st 3 lugeda võlgniku lähikondseks. Lisaks esindab Kristjan Kotkas

käesolevas pankrotiasjas väikse nõudega võlausaldajat, OÜ-d Prospeed, mis on Jussi Pärnpuu

ainuomandis. Seega on Kristjan Kotkas ka võlgniku lähikondlasest, Jussi Pärnpuu’st,

majanduslikult sõltuv.

Üldkoosoleku otsusega valitud pankrotitoimkonna kolmas liige Toomas Kuusk on Saksa Auto

AS-i (registrikood 10195513) juhatuse liige. Saksa Auto AS’i ainuaktsionär on AS Eesti

Talleks, kes nagu juba märgitud on võlgniku aktsionär ja lähikondne. Seega on Toomas Kuusk

majanduslikult sõltuv Saksa Auto AS omanikust ning võlgniku lähikondsest AS-ist Eesti

Talleks, mistõttu võib ka Toomas Kuusk’e pidada PankrS § 74 lg 3 tähenduses võlgniku

lähikondseks.Hageja juhib kohtu tähelepanu veel asjaolule, et Üldkoosoleku protokollist

nähtuvalt esitati pankrotitoimkonna liikmed kõik Jussi Pärnpuu, kui AS Eesti Talleks esindaja

ettepanekul. Hageja esindaja ettepanekut, valida käesoleva menetluse keerukusest ning

võlausaldajate suurest hulgast tulenevalt pankrotitoimkond viieliikmelisena, jäi toetuseta.

Samuti jäi toetuseta hageja esindaja ettepanek valida pankrotitoimkonna liikmeks Kristjan

Tamme. Eeltoodu põhjal on ilmne, et Üldkoosolekuga valiti pankrotitoimkonda kõik suure

nõudega võlausaldaja, AS-iga Eesti Talleks, seotud isikud, mistõttu on oluliselt kahjustatud

teiste võlausaldajate huvid. Seega on nimetatud isikute valimine pankrotitoimkonda vastuolus

seadusega.

2.2. Pankrotihaldurite kinnitamine

Üldkoosoleku protokolli p 5.1 alusel kinnitati Haabersti Perespordikeskuse AS-i (pankrotis)

pankrotihalduriks Terje Eipre. PankrS § 56 lg 3 kohaselt peab haldur olema sõltumatu

võlgnikust ja võlausaldajatest. PankrS § 56 lg 2 kohaselt peab halduril olema kohtu ja

võlausaldajate usaldus. Hagejal, kui võlausaldajal, puudub usaldus pankrotihaldur Terje Eipre

vastu, kuivõrd hageja hinnangul on pankrotihaldur Terje Eipre seotud AS-iga Eesti Talleks.

Hageja põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Riigikohtu halduskolleegium on menetlenud

kohtuasja nr. 3-3-1-38-03, milles osales menetlusosalejana ka AS Eesti Talleks. AS-i Eesti

Talleks esindas nimetatud asjas oli vandeadvokaat Terje Eipre. Seega on AS Eesti Talleks ja

vandeadvokaat Terje Eipre omavahel majandussuhetes ning nende omavaheline läbisaamine

on nende mõlema majanduslikes huvides. Terje Eipre kui vandeadvokaadi majanduslik kasu

on otseses sõltuvuses tema klientide, kelleks antud juhul on võlausaldaja ning võlgniku

aktsionär, rahulolust. Seega ei ole Terje Eipre sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajast, mistõttu

ei vasta Terje Eipre PankrS § 56 lg-s 3 toodud nõuetele.

Üldkoosoleku päevakorrapunktiga 5.2. otsustati mitte kinnitada pankrotihaldurina Sirje Tael.

Hagejale tundub enam kui kummaline, et pankrotihaldur, kes oli käimasolevat

pankrotimenetlust algusest peale läbi viinud, kõrvaldati põhjendusi andmata halduri kohalt.

Ainsa põhjendusena nähtub üldkoosoleku kohta koostatud protokolli päevakorrapunkti 5.2

järel (lk. 9 lõpp ning lk. 10 algus) Jussi Pärnpuu seletus “esindatavate võlausaldajate seisukohti

ühe halduri osas”. Hageja esindajana Üldkoosolekul viibinud vandeadvokaat Anto Kasak võib

käeolevaga kinnitada, et viidatud Jussi Pärnpuu selgitust Üldkoosolekul ette ei kantud.

Alljärgnevalt selgitab hageja lühidalt Sirje Tael’a pankrotihalduriks kinnitamise arutelu.

Pankrotihaldur Terje Eipre tegi ettepaneku ja pani hääletusele Sirje Tael’a kinnitamise

pankrotihalduriks. Kõik kohal viibinud võlausaldajad hääletasid Sirje Tael’a kinnitamise poolt,

välja arvatud Jussi Pärnpuu, kes otsustas jääda esialgu erapooletuks. Seepeale pöördus Jussi

Pärnpuu poole Terje Eipre ning küsis, kas Jussi Pärnpuu esindatavad tõesti soovivad kahe

pankrotihalduriga menetluse jätkamist, mille peale vastas Jussi Pärnpuu, et ta hääletab Sirje

Tael’a vastu. Sama võivad kinnitada ka Üldkoosolekul viibinud Kristjan Tamm ja Tarmo

Jõulu. Seega on selline selgitus protokolli omavoliliselt hiljem juurde lisatud, mis viitab

otsesele, teisi võlausaldajaid kahjustavale koostööle Terje Eipre ja Jussi Pärnpuu ning tema

esindatavate vahel. Arvestades, et esialgu oli võlgniku pankrotihalduriks Sirje Tael ning hiljem

määras kohtunik töö mahukuse tõttu AS Eesti Talleksi taotlusel veel teise pankrotihalduri,

Terje Eipre, jääb hagejale selgusetuks miks otsustati niivõrd töömahukas pankrotiasjas

kinnitada ainult üks ning hiljem lisatud pankrotihaldur. Selline käitumine viitab taaskordselt

pankrotihaldur Terje Eipre ning suurvõlausaldaja AS Eesti Talleks koostööle käesoleva

pankrotimenetluse kontrollimiseks.

Hageja soovib kohtu tähelepanu juhtida järgmistele asjaoludele. Üldkoosolekul kinnitati kahest

kohtu poolt määratud pankrotihaldurist vaid üks, Terje Eipre. Terje Eipre on kliendisuhtes

suurvõlausaldaja AS-iga Eesti Talleks. Põhjendus ainult ühe võlausaldaja valimiseks on

protokolli

lisatud

omavoliliselt.

Nendest

asjaoludest

võib

ilmselt

järeldada,

et

pankrotimenetlust toimetatakse kallutatult ning üksnes AS Eesti Talleks huvides, kes läbi

pankrotihaldur Terje Eipre kontrollib sisuliselt pankrotimenetluse käiku. Hageja soovib

rõhutada, et lisaks pankrotihalduri kohustusele olla objektiivne peab pankrotihaldur ka näima

objektiivne. Loetletud asjaolusid arvestades on ilmne, et võlausaldajatel puudub usaldus

pankrotihaldur Terje Eipre suhtes. Hageja on veendunud, et pankrotihaldur Terje Eipre

pankrotihalduriks kinnitamine on vastuolus PankrS §56 lg-s 3 sätestatuga.

2.3. Lisaks on pankrotihaldurid Üldkoosoleku päevakorrapunkti 3, mh. vara müügi

otsustamine, esitanud moonutatud informatsiooni, mis kahjustab oluliselt võlgniku

majanduslikku seisundit ning võlausaldajaid. Nimelt on pankrotihaldurid Üldkoosoleku

protokolli p-st 3 nähtuvalt deklareerinud võlgniku oktoobrikuu tuludeks ca 550 000.- krooni

koos käibemaksuga ning kuludeks ca 700 000.- krooni. Pankrotihaldurid on jõudnud

seisukohale, et selline käive tagab enam-vähem kulude ja tulude tasakaalu, mistõttu on

mõistlik jätkata spordiklubi tegevust ja müüa spordiklubi tegutseva ettevõttena. Hageja

hinnangul on pankrotihalduri kulude ja tulude hindamine väär ning järeldus eelarve “enam-

vähem” tasakaalust võlausaldajate eksitamine. Tuginedes võlgniku endise juhatuse koostatud

2008 – 2009 aasta eelarvele on 2008 aasta oktoobri kuludeks planeeritud 2 166 400.- krooni.

Arvestades, et pankrotimenetluses on tööjõule tehtavaid kulutusi vähendatud ca. 610 000.-

krooni võrra kuus, siis jääb oktoobri kuludeks alles siiski 1 556 400.- krooni, mis on üle kahe

korra suurem summast, mille pankrotihaldurid deklareerisid. Samuti jääb hagejale

arusaamatuks tulude summa deklareerimine koos käibemaksuga. Arvestades, et 2008. aasta

oktoobri kulud on ca. 1 500 000 krooni kuus ning tulud ilma käibemaksuta on ca. 466 000.-

krooni, siis teenib võlgnik ainuüksi oktoobrikuus kahju üle 1 000 000.- krooni. Sellises

olukorras väita, et eelarve on “enam-vähem” tasakaalus on selge võlausaldajate eksitamine

ning selline tegevus kahjustab oluliselt võlausaldajate huve. Hageja on seisukohal, et võlgniku

tegevus tuleks koheselt lõpetada suurte kahjude vältimiseks.

Hageja juhib veel kohtu tähelepanu Üldkoosoleku protokolli kolmandale päevakorrapunktile,

kus toob pankrotihaldur Terje Eipre ära maksejõuetuse põhjused. Viidatud punkti kohaselt “oli

ehitusleping sõlmitud lahtise eelarvega ja võimaldas ülekuumenenud ehitusturul ehitajal hinda

algselt planeerituga võrreldes mitmekordseks tõsta ja tähtajaga hilineda“. Selline

pankrotihalduri väide on väär ning ei tugine faktidel. Hageja ei ole oma kohustuste täitmisega

ühtegi päeva hilinenud. Samuti ei ole hageja tõstnud meelevaldselt ehituse hinda. Iga töölõigu

ehitusmaksumuse otsustas võlgnik, mitte hageja. Võlgnikul oli õigus otsida igale töölõigule

iseseisvalt teostaja või valida talle ehitaja poolt esitatud 3 võrdleva pakkumise seast sobiv.

Asjaolu, et tellija ei suuda enne ehitust ebaprofessionaalsusest tingituna prognoosida

ehitusmaksumust, ei saa olla etteheidetav ehitajale. Hageja on täitnud kõik töövõtulepingus

sätestatud kohustused nõuetekohaselt ning pankrotihalduri väide tähtaja hilinemise ja justkui

ebaõiglase hinnatõstmise kohta on ebakompetentsed ning pahatahtlikult eksitavad.

Hageja hinnangul peab Üldkoosoleku otsuse seaduspärasuse hindamisel arvestama järgmiste

asjaoludega:

1. Pankrotitoimkonda valiti kõik suurvõlausaldaja AS-iga Eesti Talleks seotud või AS-ist

Eesti Talleks sõltuvad isikud ning võlgniku lähikondsetena käsitletavad isikud.

2. Pankrotihalduriks valiti AS-iga Eesti Talleks kliendisuhtes olev vandeadvokaat Terje

Eipre. Samuti on Terje Eipre AS Eesti Talleks kaudu seotud paljude teiste

võlausaldajate ja ka võlgnikuga.

3. Üldkoosoleku protokolli lisati omavoliliselt selgitus otsustatu kohta.

4. Üldkoosolekul ignoreeriti hageja esindaja ettepanekuid täielikult, kusjuures põhjendusi

toomata.

5. Pankrotihaldurite poolt esitatud andmed võlgniku majandusliku seisu kohta on

moonutatud.

6. Pankrotihaldur on valesti kajastanud maksejõuetuse tekkimise põhjusi.

Hageja on eeltoodu põhjal veendunud, et üldkoosolek on vastuolus pankrotiseadusest

tulenevate nõuetega ning kahjustab oluliselt teiste võlausaldajate huve. On ilmne, et AS-iga

Eesti Talleks seotud isikud on asunud pankrotimenetlust seadusega vastuolus olevate

vahenditega kontrollima, eesmärgiga saavutada oma nõude maksimaalne rahuldamine. Selline

käitumine on otseselt vastuolus pankrotiõiguses kehtiva võlausaldajate võrdse kohtlemise

printsiibiga. Pankrotimenetluse mõte on siiski võlausaldajatele võrdsete eelduste loomine oma

nõuete rahuldamiseks, mitte suurima võlausaldaja nõude rahuldamine, nagu seda Jussi Pärnpuu

hilisemalt lisatud selgitusest välja võib lugeda. Hageja on seisukohal, et Üldkoosoleku otsus

rikub mitut pankrotiseaduse sätet, on vastuolus pankrotiõiguse aluspõhimõtetega ning rikub

oluliselt teiste võlausaldajate huve, mistõttu tuleb vaidlusalune otsus kehtetuks tunnistada.

Tuginedes eeltoodule ja lähtudes PankrS § 56 lg-st 2 ja 3, § 73 lg-st 1, § 74 lg-st 2 ja 3, § 83

lg-st 1 ja 2, § 117 lg-st 2, TsÜS § 31 lg-st 1 ja 5, TsMS § 82 lg-st 1 ning RLS § 56 lg 7 p-st 3

palub hageja: 1. tunnistada Haabersti Perespordikeskuse AS (pankrotis) (registrikood

10540683) võlausaldajate 19.09.2008. a. üldkoosoleku protokolli punktides 3, 4.3, 5.1 ja 5.2

tehtud otsuste kehtetus; 2. jätta menetluskulud Haabersti Perespordikeskuse AS (pankrotis)

(registrikood 10540683) üldkoosoleku kanda.

3. 21.10.2008 (kohtusse jõudis 22.10.2008.a.) täiendas hageja hagiavaldust /t.l. 81-91/. Lisaks

varasemale nõudele palub hageja hagiavalduse täienduses tühistada AS Haabersti

Perespordikeskus (pankrotis) (registrikood 11114959) pankrotihaldur Terje Eipre (isikukood

46806182757) poolt pankrotihaldurina tehtud toiming, millega pankrotihaldur Terje Eipre pani

vara suulisel enampakkumisel müüki.

Hageja on endiselt veendunud, et Terje Eipre on oma majandustegevuse kaudu seotud AS-iga

Eesti Talleks. Lisaks asjaolule, et Terje Eipre on AS-i Eesti Talleks esindanud Riigikohtu

halduskolleegiumi menetluses olnud kohtuasjas nr. 3-3-1-38-03, on hageja leidnud ka

täiendavaid seoseid Terje Eipre ning AS Eesti Talleks vahel. Nimelt on Harju Maakohtu

menetluses tsiviilasi nr. 2-07-49163, milles üheks menetlusosaliseks on MTÜ Lohusalu Vesi

(registrikood 80154823, Lisa nr. 2), mida kohtute dokumendiregistri väljavõtte (Lisa nr. 3)

alusel esindab vandeadvokaat Terje Eipre. MTÜ Lohusalu Vesi juhatusse kuulub aga Andres

Sarri (isikukood 35807020238). Seega on Terje Eipre huvides tegutseda oma kliendi, MTÜ

Lohusalu Vesi, huvides. Kuivõrd MTÜ Lohusalu Vesi tegutseb oma juhatuse liikmete, sh.

Andres Sarri kaudu, siis on Terje Eipre jaoks oluline ka hea läbisaamine Andres Sarri’ga.

Samuti on Terje Eipre oma kutsetegevusest tulenevalt majanduslikult sõltuv Andres Sarri

otsustest MTÜ Lohusalu Vesi esindajana. Andres Sarri on lisaks MTÜ Lohusalu Vesi juhatuse

liikmele ka AS-i Eesti Talleks juhatuse liige. Andres Sarri on AS Eesti Talleks juhatuse

liikmena ilmselt huvitatud AS-i Eesti Talleks nõuete maksimaalsest rahuldamisest AS-i

Haabersti Perespordikeskuse (pankrotis) pankrotimenetluses. Pankrotihaldur Terje Eipre on

vandeadvokaadina majanduslikult sõltuv Andres Sarri otsustest MTÜ Lohusalu Vesi juhatuse

liikmena. Seega on Terje Eipre majanduslikult seotud AS-i Eesti Talleks juhatuse liikmest

Andres Sarri’st, mistõttu ei vasta üldkoosoleku protokolli p 5.1 pankrotihalduriks kinnitatud

Terje Eipre PankrS § 56 lg-st 3 tulenevatele nõuetele, mille kohaselt peab haldur olema

sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et AS Eesti

Talleks ja vandeadvokaat Terje Eipre on omavahel Andres Sarri kaudu majanduslikult seotud

ning nende omavaheline läbisaamine on nende mõlema majanduslikes huvides. Terje Eipre kui

vandeadvokaadi majanduslik kasu on otseses sõltuvuses tema klientide rahulolust. Seega ei ole

Terje Eipre sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajast, mistõttu ei vasta Terje Eipre PankrS § 56

lg-s 3 toodud nõuetele.

Lisaks Terje Eipre seostele suurvõlausaldaja AS-iga Eesti Talleks viitavad pankrotihalduri

kallutatusele ka pankrotihaldur Terje Eipre poolt AS Haabersti Perespordikeskus (pankrotis)

ehitusteenust osutanud hagejale saadetud kirjast (Lisa nr. 4). Näiteks küsib Terje Eipre

hagejale saadetud kirjas “Miks ehitise hinda on alusetult, oluliselt ja nõuetekohaselt

vormistamata ehitamise käigus suurendatud?”. Selline küsimuse püstitus eeldab, et ehitise

hinda on alusetult ja oluliselt suurendatud ning selline suurendamine on nõuetekohaselt

vormistamata. Hageja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et selliseid fakte pole kunagi

tõendatud. Samuti ei ole hageja selliste väidetega nõus ning on valmis seda ka tõendama.

Väide, et ehitise hinda on alusetult suurendatud on paljasõnaline ning tõendamata. Kohtule

selgituseks märgib hageja, et vaidlusaluse ehituslepingu eelarve oli jäetud lahtiseks, mistõttu

on eelarve muutumine nimetatud lepingus täiesti tavaline. Pankrotihaldur Terje Eipre poolt

esitatud suunavad küsimused ning asjaolu, et hagejat nimetatud küsimuses ära ei kuulatud,

viitavad selgelt pankrotihalduri hoiakutele ning eelistustele käesolevas pankrotimenetluses.

Kirjadest on selgelt näha, et Terje Eipre on enne asjaolude tuvastamist ning hageja ära

kuulamist võtnud süüdistava positsiooni hageja kui võlausaldaja suhtes, mistõttu ei ole

võimalik rääkida kõikide võlausaldajate võrdsest kohtlemisest. Pankrotihaldur Terje Eipre

erapoolikusele viitab hageja väitel ka järgnev asjaolu. Nimelt on kohtute dokumendiregistri

andmete (Lisa nr. 5) kohaselt saatnud advokaat Martin Traat 30.05.2008. a. Pärnu Maakohtule

pankrotiavalduse, tsiviilasjas nr. 2-08-21280, millega palus kohtul välja kuulutada AS-i

Haabersti Perespordikeskuse (pankrotis) pankrot. Seega esindas advokaat Martin Traat

võlausaldajat, AS-i Floorin, kelle avalduse alusel AS-i Haabersti Perespordikeskuse

(pankrotis) pankrot välja kuulutati. Samuti on Martin Traat pidanud läbirääkimisi nii AS-i

Floorin kui ka AS-i Haabersti Perespordikeskuse (pankrotis) esindajana Celander Ehitus OÜ-

ga. Martin Traat töötab aga advokaadibüroo Eipre & Partnerid kodulehekülje (Lisa nr. 6) ning

Eesti Advokatuuri kodulehekülje (Lisa nr. 7) andmetel advokaadibüroos Eipre & Partnerid.

Seega on võlausaldaja esindaja Martin Traat ning pankrotihaldur Terje Eipre tööl ühes ja

samas büroos, mistõttu on tekkiv huvide konflikt ilmne. Nii on advokaadibüroo Eipre &

Partnerid, mille osanik ning juhatuse liige on Terje Eipre, huvides tema klientide kvaliteetne

teenindamine, mis mh. hõlmab kliendi huvide eest seismist. Seega on Terje Eipre’l kohustus

viia erapooletult läbi AS-i Haabersti Perespordikeskuse (pankrotis) pankrotimenetlust ning

samas olla vähemalt ühele võlausaldajale lojaalne ning seista tema huvide eest. Selline olukord

viitab järjekordselt pankrotihaldur Terje Eipre mittevastavusele PankrS § 56 lg-s 3 toodud

nõuetele ning viitab otsesele koostööle Terje Eipre ning võlausaldaja vahel.

4. 2.12.2008.a. kohtuistungil loobus hageja:

1) 21.10.2008.a. esitatud /t.l. 177-178; kohtuistungi protokoll lk 184- 186/ täiendavast

haginõudest so tühistada AS Haabersti Perespordikeskus (pankrotis) pankrotihaldur Terje

Eipre poolt pankrotihaldurina tehtud toiming, millega pankrotihaldur Terje Eipre pani vara

suulisel enampakkumisel müüki;

2) hagiavalduses esitatud nõudest tunnistada 19.09.2008.a. üldkoosoleku protokolli punkt 5.2

tehtud otsuse kehtetust /t.l. 184- 186 kohtuistungi protokoll/.

Muus osas jäi hageja oma nõude juurde.

KOSTJA VASTUVÄITED

5. Kostja ei tunnista hagi, ei võta seda õigeks ja vaidleb sellele vastu /t.l. 69-73, 116-125, 171-

174/. Kostja leiab, et hagi on otsitud ja tõendamata, paljasõnaline ning nõue on segane ja jääb

arusaamatuks. Muuhulgas vaidlustatakse otsuseid, mille poolt ise hääletati. Seega on tegemist

osalt enesekaebusega.

6. Kostja vastuväited on järgmised:

6.1. Pankrotitoimkonna valimise kohta.

Võlausaldajate I üldkoosoleku registreerimislehelt nähtub, et võlausaldajatena registreeriti

haldurite poolt järgmiselt: AS Eesti Talleks - 132 438 häält, AS Saksa Auto – 8680 häält, OÜ

Prospeed – 100 häält, Celander Ehitus OÜ – 25 469 häält, MTA – 2669 häält.

Haldurite antud hääli osalenud võlausaldajatele keegi ei vaidlustanud ja kohus kinnitas need

oma määrusega. Pankrotitoimkond kinnitati lihthäälteenamusega lähtudes seadusest

(Pankrotiseaduse § 81 lg.1). Seadusest tuleneb seega ka õigus, kinnitada pankrotitoimkonna

liikmed suurimat nõuet omava võlausaldaja lihthäälteenamusega. Seda otsust ei saa käsitleda

kui võlausaldajate huvide kahjustamist, isegi juhul kui suurim võlausaldaja on võlgniku

lähikondne ehk antud juhul aktsionär.

Pankrotiseaduse § 74 lg.1 näeb ette, et pankrotitoimkonna liikmeks võib olla teovõimeline

füüsiline isik. Pankrotitoimkonda ei või kuuluda kohtunik, võlgniku lähikondne, samuti selle

pankrotimenetluse haldur.

Õige ei ole hageja seisukoht, et Jussi Pärnpuu kui füüsiline isik on võlgniku lähikondne

Pankrotiseaduse § 117 lg.2 p.2 järgi. Seadus peab silmas lähikondset kui juriidilist isikut, mitte

lähikondse juriidilise isiku juhtorgani liiget kui füüsilist isikut.

Pankrotiseaduse § 117 lg.2 p.1 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed juriidilise

isiku juhtorgani liige; likvideerija; prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik; äriühingu

tütarettevõtja ja selle juhtorgani liige; füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine

oluline majanduslik huvi. Pankrotiseadus sätestab juriidilisest isikust võlgniku lähikondsena

juriidilise isiku aktsionäri, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiatega määratud häältest ning

juriidilise isiku osaniku või liikme, kes vastutab võlgniku kohustuste eest täiendavalt oma

varaga. Seega ei ole eraldi võlgniku lähikondsena nimetatud aktsionäri juhtorgani liiget.

Hageja leiab, et Toomas Kuusk on seoses Saksa Auto AS-iga, mis kuulub AS-le Eesti Talleks,

võlgniku lähikondne. Selline seisukoht ei vasta üldse seadusele. Pankrotiseaduse § 117 ei

nimeta võlgniku lähikondsena juriidilisest isikust võlgniku aktsionärile kuuluvat kolmandat

ettevõtet ja/või selle juhtorgani liiget.

Kõikide võlausaldajate ühine huvi on saada võlgniku pankrotivara arvel nõue rahuldatud

võimalikult suures ulatuses. Arusaamatu on hageja järeldus, nagu saaks erinevad juriidilised

isikud, kellel võib olla sama aktsionär, kuid kelle juhatuse liikmed on erinevad füüsilised

isikud, mõjutada pankrotimenetlust pankrotitoimkonna liikmetena selliselt, et pankrotihaldur

eelistaks seadust rikkudes ühe võlausaldaja huvisid teisele.

Kristjan

Kotkas

on

samas

ainus

pankrotitoimkonna

liige,

kelle

valimise

poolt

pankrotitoimkonna liikmeks hääletas ka hageja ise. K.Kotkas kinnitab kohtule, et ei sõltu

majanduslikult Jussi Pärnpuust ning pole temaga seotud äriühingute töötaja, kuigi seda väidab

paljasõnaliselt hageja. Seega suudab ta esindada väikevõlausaldajaid täiesti sõltumatult.

Hageja väidab, et häälteenamust ei saanud tema esindaja ettepanek valida pankrotitoimkonna

liikmeks Kristjan Tamme. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et Kristjan Tamme valimiseks

pankrotitoimkonna liikmeks on tal vaja saada lihthäälteenamus, seega suurvõlausaldaja toetus.

Seda Kristjan Tamme ei saanud ega saagi, kui ta ei esita ettepanekut kokkuleppe sõlmimiseks.

Hageja ei ole esitanud ühtegi motiveeritud argumenti, tõsiseltvõetavat väidet või tõendit selle

kohta, mismoodi on kahjustatud teiste võlausaldajate huvid. Lähtutud on vaid oma isiklikest

(ja ilmselt ka endise võlgniku juhatuse) huvidest, nagu nähtub hagi lisast ning tekstist.

6.2. Pankrotihaldurite kinnitamise kohta.

Hageja väite kohaselt puudub Celander Ehitus OÜ-l usaldus pankrotihaldur Terje Eipre suhtes,

kuigi see oli veel esimesel üldkoosolekul täiesti olemas. Kostja kinnitab, et teistel

võlausaldajatel on temale teadaolevalt usaldus haldur Eipre vastu endiselt olemas.

Võlausaldajate üldkoosoleku otsused võetakse vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate

lihthäälteenamusega ning nii tehti ka pankrotihaldurite puhul, mis on igati seaduslik.

Võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses ongi halduri kinnitamine või mitte kinnitamine.

Kostja rõhutab, et Celander Ehitus OÜ esindaja hääletas üldkoosolekul pankrotihaldur Terje

Eipre kinnitamise poolt nagu ka kõik ülejäänud koosolekul osalenud võlausaldajad ja otsus

võeti vastu ühehäälselt.

Tulenevalt Pankrotiseaduse § 83 lg.1-st võib kohus tunnistada kehtetuks võlausaldajate

üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat

korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Seaduse mõte

seisneb selles, et kui üldkoosolekul jääb rahuldamata võlausaldaja seadusele vastav ettepanek

ja üldkoosolekul võetakse vastu ebaseaduslik ettepanek, võib isik, kelle õigusi rikuti, nõuda

oma õiguste kaitsmist hagimenetluses. Antud juhul aga otsused vastavad seadusele ja nende

tegemisel pole rikutud seadusest tulenevat korda.

Hageja ei ole ühelegi otsusele vastu hääletanud ja kõikides hageja poolt vaidlustatud

küsimustes on hageja hääletanud otsuse vastuvõtmise poolt (v.a. Jussi Pärnpuu ja Toomas

Kuuse pankrotitoimkonna liikmeks kinnitamise kohta). Järelikult on hageja ise soovinud antud

õigusliku tagajärje saabumist, mis on fikseeritud võlausaldajate üldkoosoleku protokollis.

Pankrotiseaduse § 83 lg.1 ei reguleeri seda küsimust, mis juhtub siis, kui võlausaldaja soovib

ise tunnistada kehtetuks otsuse, mille poolt ta koosolekul hääletas. Kostja leiab, et hagi tuleb

jätta rahuldamata, kuna hageja vaidlustab eelnevalt enda poolt heaks kiidetud otsuseid.

Kohus jätab (vt. TsMS § 423 lg.2 p. 1,2) hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hageja õiguste

rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik ja hagi

ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada.

Hageja ei oma võlausaldajana piisavalt hääli võlausaldajate üldkoosoleku otsuste muutmiseks,

seega ei ole hagiga hageja poolt taotletavat eesmärki võimalik ka edaspidi saavutada. Hagi on

lisaks eeltoodule ka põhjendamata ja tõendamata. Kohtukulud tuleb jätta täies ulatuses hageja

kanda.

6.3. Vastuseks hageja hagiavalduse täiendusele märgib kostja järgmist /t.l. 116-125/:

Hageja väidab, et üldkoosoleku protokolli uurides jõudis hageja järeldusele, et Terje Eipre on

suurvõlausaldaja, AS'iga Eesti Talleks, seotud, mistõttu kadus usaldus. Usaldus pankrotihalduri

vastu saab ikka põhineda mingil konkreetsel antud menetlusega seotud teol või tegevusetusel

või kaduda mingi konkreetse halduri majandusliku toimingu tõttu, mis on olnud

võlausaldajatele kahjulik, mitte aga formaalsetel ja oletuslikel alustel. Hageja kasutatav

majandusliku sõltuvuse termin vajab kindlasti tema poolt menetluse käigus eraldi

põhjendamist, kuid kindlasti ei saa olla advokaat ka üldisemas mõttes majanduslikult sõltuv

ühest oma kliendist ühe konkreetse kliendisuhte raames tehtava töö tõttu.

Kui üldse on võimalik hageja sellekohasest põhjendusest aru saada, siis väidetavalt peaks

olema Terje Eipre mõjutatav MTÜ Lohusalu Vesi juhatuse liikme Andres Sarri poolt, kuna

MTÜ Lohusalu Vesi on Terje Eipre klient hoopiski teises kohtumenetluses.

Kui advokaat osutab ühele kliendile kliendilepingu raames õigusabi, ei ole advokaat kliendist

majanduslikult sõltuv viisil, et klient saaks mõjutada advokaati tema poolt teistes töödes

tegema talle soodsaid toiminguid. Võib näiteks oletada, et kui MTÜ Lohusalu Vesi lõpetab

kliendisuhte Terje Eiprega, siis kas ta on sunnitud lõpetama oma tegevuse advokaadina. Hageja

peaks põhjendama, kuidas MTÜ Lohusalu Vesi juhatuse liige antud hetkel saab Terje Eipret

majanduslikult mõjutada tegema antud pankrotimenetluses võlausaldajatele kahjulikke otsuseid,

vastasel juhul on hageja väited majanduslikust sõltuvusest meelevaldsed ja asjakohatud.

Haldur on õigesti tuginenud Advokatuuriseaduse sätetele, mis puudutavad kliendi huvide

esindamist ja esinduse lõppemist. MTÜ Lohusalu Vesi on mittetulundusühing ja oleks

kummaline asuda seisukohale, et vandeadvokaat on oma töös majanduslikult sõltuv ühest

mittetulundusühingust või selle ühingu juhatuse liikmest.

Ühtegi tõendit, põhjendust ega asjakohast selgitust Terje Eipre majanduslikust seotusest või

sõltuvusest Andres Sarri'st või AS'ist Eesti Talleks antud juhul hageja esitanud ei ole.

Käesoleval juhul on hageja esitanud üksnes oletusi. PankrS § 56 lg 3 on võimalik rakendada

üksnes konkreetse fakti esinemisel halduri sõltuvuse kohta. Lisaks kehtivad ka siinkohal

samad vastuväited, mis on eelnevalt esitatud toimkonna liikmete küsimuses.

PankrS § 83 mõtteks ei saa olla hagejale kaebeõiguse andmine otsuse peale, mille poolt ta on

üldkoosolekul osalenud isikuna hääletanud (vt. otsuse punkt 5.1. - T.Eipre hääletamise kohta).

Hageja poolt esitatud hagi aluseks olevad asjaolud ei vasta PankrS § 83 õiguskaitsevahendi

(kaebeõiguse) kohaldamise eeldustele ega eesmärgile, sealhulgas PankrS § 83 lg 2 toodud 10 p.

kaebuse esitamise tähtajale - nimetatud sätte eesmärk on lahendada need küsimused, millised

tõstatati hageja poolt üldkoosolekul, kuid jäid üldkoosolekul lahenduseta, antud säte ei

võimalda pärast üldkoosolekut asuda arutama asjaolusid, mida üldkoosolekul ei arutatud.

Asjakohatud on hageja põhjendused ja selgitused talle halduri poolt saadetud kirja kohta. Selle

kirjaga seonduv ei puuduta aga antud vaidlust, kuna kiri ise on saadetud üldkoosoleku

toimumisest ajaliselt hiljem (17.10.2008.a.). Kostja ei soovi väljuda antud vaidluse raamest

üldkoosoleku otsuse teatud punktide kehtivuse üle.

Kostja on saanud halduri käest teada, et temal või tema bürool puudub igasugune seotus või

kliendisuhe AS-iga Floorin, keda esindas pankrotiavalduse esitamisel advokaat Martin Traat.

Sellist kliendisuhet ei ole ka kunagi olnud.

Pankrotiavalduse esitamise hetkel ei töötanud advokaat Martin Traat Advokaadibüroos Eipre

ja Partnerid, samuti mitte hetkel, mil AS Floorin pidas läbirääkimisi Haabersti

Perespordikeskuse AS'iga (pankrotis). Martin Traat esindas AS-i Floorin ajal, millal ta töötas

hoopis teises advokaadibüroos, kellel oli eeldatavalt kliendileping nimetatud äriühinguga.

Hageja ei ole ka vähimalgi määral põhjendanud, kuidas saab mõjutada asjaolu, et Martin Traat

esindas oma eelmises töökohas tööl olles ühte võlausaldajat ning Advokaadibüroosse Eipre ja

Partnerid tööle tulles see kliendisuhe ei jätkunud, halduri sõltumatust.

Kuidas üldse saab eeltoodud asjaoludele tuginedes väita, et Terje Eipre on AS'iga Floorin kui

võlausaldajaga mingiski koostöös või kuidagi seotud. Nimetatud väide jääb kostjale täiesti

arusaamatuks. Antud pankrotimenetluses esindab AS-i Floorin advokaat Indrek Västrik.

Täiesti arusaamatuks jääb hagi esitamine üldkoosoleku p. 5.2. osas. Kas hageja kavatseb

kuidagi sundida või kohustada Sirje Taela jätkama haldurina? Nähtuvalt üldkoosoleku

protokollist ei ole Sirje Tael ise vaielnud tema mittenimetamise vastu, järelikult on ta nõustunud

nii talle 200 000.- kroonise tasu maksmisega kui ka sellega, et ta ei jätka enam haldurina.

Kostjale teadaolevalt on Haabersti Perespordikeskuse AS-i (pankrotis) vara enampakkumisel

edukalt müüdud tingimustel ja alghinna eest nagu 08.10.2008.a. Ametlikes Teadaannetes

ilmunud enampakkumisteates oli avaldatud. Seetõttu ei ole enam hagi selles osas asjakohane,

sest vaidlustatud on toiming, millega on pandud vara müüki.

Kostjale jääb samas ka arusaamatuks, kas vaidlustatud on kuulutuse avaldamine või milline

toiming täpsemalt. Millise eesmärgi saavutamist hageja selle taotluse osas soovib, jääb kostjale

arusaamatuks.

Nagu näha oli hageja oma väidetes (hagiavalduse täiendus lk. 9) ennatlik, väites, et mõistlik ei

ole loota, et avalikul enampakkumisel terviklik ning töötav ettevõte müüakse maha. Kindlasti ei

ole kõikide võlausaldajate huvides antud hetkel juba toimunud pankrotivara müügiga seoses

kasvõi ühe tehingu või toimingu kehtetuks tunnistamine.

Pankrotimenetluse üheks eesmärgiks on selle kiire ja majanduslikult otstarbekas läbiviimine.

Haldur on antud juhul juhindunud täpselt PankrS § 55 lg. 1 nõudest tagada seaduslik kiire ja

majanduslikult otstarbekas pankrotimenetlus.

Vastuväide hagiavalduse täiendusena esitatud nõude menetlusse võtmisele.

Hageja poolt 21.10.2008.a hagiavalduse täiendusena esitatud taotlus, s.o avalduse lk. 7-9, hagi

resolutsiooni p 6, väljub käesoleva hagimenetluse piiridest.

Nimelt esitas hageja 29.09.2008.a PanrS § 83 lg 1 alusel hagi kostja (võlausaldajate

üldkoosoleku) 19.09.2008.a otsuste kehtetuks tunnistamiseks.

Seejärel 21.10.2008.a esitas hageja hagiavalduse täienduses nõude: tühistada Haabersti

Perespordikeskuse AS'i (pankrotis) pankrotihaldur Terje Eipre poolt pankrotihaldurina tehtud

toiming, millega pankrotihaldur Terje Eipre pani vara suulisel enampakkumisel müüki.

Ühtlasi taotleb hageja eelnimetatud nõude tagamist (21.10.2008.a avalduse lk 9-10 ja hagi

resolutsiooni p 1).

Esiteks juhib kostja tähelepanu, et eelnimetatud nõuet hageja 19.09.2008.a ei ole esitanud, st

hageja on esitanud uue nõude. Kuna nõue on esitatud pärast PankrS § 83 lg 2 sätestatud tähtaja

möödumist, siis on antud nõue aegunud. Kostja taotleb jätta hagi antud nõude osas menetlusse

võtmata ja juba alustatud menetlus lõpetada.

Samas juhib kostja tähelepanu sellele, et eelnimetatud nõue ei ole esitatud kostja, vaid

pankrotihalduri toimingu vastu. Ka hageja ise viitab hagi täienduse punktis VIII PankrS § 67.

Antud säte reguleerib kaebust halduri tegevuse peale. Nõuet pankrotihalduri tegevusele pole

võimalik lahendada võlausaldajate üldkoosoleku vastu esitatud nõude lahendamisel (kostjaks

üldkoosolek). Tegemist on uue nõudega teise isiku vastu, mida tuleb menetleda eraldi koos

kõikide menetluse eelduste, sealhulgas hagi lubatavuse, riigilõivu tasumise jm. menetluse

eelduste kontrollimise järgselt.

Eeltoodud põhjendustel on hageja eelnimetatud nõue asjakohatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.

Kuna hagi punktis 6 toodud nõue väljub tsiviilasja nr. 2-08-6449 piirest, siis on asjakohatu ja

tuleb läbi vaatamata jätta ka selle suhtes esitatud hagi tagamise taotlus. Hageja poolt

pankrotihalduri vastu nõude esitamine, serveerides seda võlausaldajate üldkoosoleku otsuse

kehtetuks tunnistamise hagi täiendusena, viitab hageja soovile vältida hagi lubatavuse eelduste

kohtu poolt kontrollimist ja kohut eksitada.

Eelkirjeldatud tegevus on käsitatav menetlusõiguste kuritarvitamisena, millega hageja on

teadvalt rikkunud TsMS § 200 lg 1 ja lg 2 sätestatud kohustusi.

Kostja märgib täiendavalt, et hageja nõue toimingu tühistamiseks on õiguslikult ainetu.

Tühistada saab üldjuhul üksnes tehinguid. Toimingu kui reaalse tegevuse tühistamine on

juriidiliselt sisutühi ega oma õiguslikke tagajärgi. Toimingu tühistamine hagi esemena saab

olla mõeldav üksnes sellise toimingu osas, mille tühistamise võimalus on seaduses eraldi

sätestatud. Heauskselt menetlusõigusi kasutaval isikul ei saa olla huvi nõude esitamiseks,

millel puudub juriidiline sisu. Sisutu nõude menetlemisel puudub ka subjektiivne õigus, mida

kohtumenetluses kaitsta ning eesmärk, millele riik peaks andma õiguskaitset.

Vastava nõudega hagi tuleb eeltoodud põhjustel ja juhindudes TsMS § 423 lg 2 p 2 jätta läbi

vaatamata ka juhul, kui hageja esitaks vormikohase avalduse õige isiku vastu.

Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et hageja 21.10.2008.a avalduse resolutsiooni

punktis 6 toodud nõude menetlemiseks puudub menetlusõiguslik alus ja see tuleb TsMS § 371

lg 2 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata või TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel menetlus lõpetada.

Kohtuistungil jäi kostja oma vastuväidete juurde. Kostja leidis, et hageja osalise nõuetest

loobumise võib vastu võtta ja nende osas menetluse asja lõpetada.

KOLMANDA ISIKU VASTUVÄITED

7. Kolmas isik ei tunnista hagi, ei võta seda õigeks ja vaidleb sellele vastu /t.l. 46-50, 127-130,

150-152/. Kolmas isik leiab, et hagiavalduses nimetatud hagi motiivid on paljasõnalised,

otsitud ja tõendamata. Hagis toodud asjaolud ja viidatud õigusnormid ei anna alust hagi

rahuldamiseks. Hageja nõue on segane ja jääb arusaamatuks, mida hageja hagis taotleb,

kuivõrd hageja vaidlustab otsuseid, mille vastuvõtmise poolt ta ise hääletas. Vaidlust ei ole ka

selle üle, et üldkoosoleku otsused võeti vastu lihthäälteenamusega.

Pankrotihalduri vastuväited hagile on järgnevad:

7.1. Pankrotitoimkonna valimise osas (p.4.3).

AS Haabersti Perespordikeskuse (pankrotis) võlausaldajate I üldkoosoleku registreerimislehelt

nähtub, et võlausaldajatena registreeriti AS Eesti Talleks - 132 438 häält, AS Saksa Auto –

8680 häält, OÜ Prospeed – 100 häält, Celander Ehitus OÜ – 25 469 häält, Maksu- ja Tolliamet

– 2669 häält. Hageja Celander Ehitus OÜ registreerimislehele mingeid märkusi ei lisanud.

Üldkoosoleku protokolli p.-st I nähtub, et kõik võlausaldajad olid nõus nendele antud häälte

arvuga ja keegi võlausaldajatest ei esitanud vastuväiteid teistele võlausaldajatele määratud

häälte arvu osas. Hageja ei vaidlusta asjaolu, et Haabersti Perespordikeskuse AS (pankrotis)

võlausaldajate esimesel üldkoosolekul osalenud juriidilised isikud on võlgniku võlausaldajad

nõudes nimetatud ulatuses. Hageja ei ole vaidlustanud seda, et AS Eesti Talleks, AS Saksa

Auto ja OÜ Prospeed on AS Haabersti Perespordikeskus (pankrotis) võlausaldajad. Järelikult

on võlausaldajatel Pankrotiseaduse § 77 tulenev pädevus kinnitada pankrotihaldur ja valida

pankrotitoimkond (p.1). Seda on võlausaldajate üldkoosolekul Pankrotiseaduse § 81 lg 1 alusel

lihthäälteenamusega tehtud .Riigikohus on oma 10.12.2003 lahendis nr. 3-2-1-112-03 leidnud

järgmist: p.25. Seadusel ei põhine kassatsioonkaebuse väide, et pankrotitoimkonna liikmeid ei

või valida ühe võlausaldaja häälteenamusega. Pankrotiseaduse § 28 lg 1 kohaselt on

pankrotitoimkonna üheks põhiülesandeks just võlausaldajate huvide kaitse. Pankrotiseaduse

§ 26 lg 4 kohaselt on iga võlausaldaja häälte arv võlausaldajate üldkoosolekul võrdeline tema

nõude suurusega ning otsused võetakse vastu koosolekust osavõtvate võlausaldajate

lihthäälteenamusega. See võimaldab ka pankrotitoimkonna liikmed kinnitada suurimat nõuet

omava võlausaldaja häälteenamusega.Riigikohus on viidatud lahendis kinnitanud, et

pankrotitoimkonna

liikmed

võib

kinnitada

suurimat

nõuet

omava

võlausaldaja

häälteenamusega. Pankrotimenetluses on võlausaldaja oma olemuselt füüsiline või juriidiline

isik, kellele võlgnik on võlgu. Kui suurimat nõuet omava võlausaldaja häälteenamusega

võetakse vastu otsus, ei saa seda otsust nimetatud Riigikohtu lahendist ja Pankrotiseadusest

tulenevalt käsitleda kui võlausaldajate huvide kahjustamist isegi juhul, kui võlausaldaja on

võlgniku lähikondne (antud juhul aktsionär).

Õige ei ole hageja seisukoht, et Jussi Pärnpuu kui füüsiline isik on võlgniku lähikondne

Pankrotiseaduse § 117 lg.2 p.2 tähenduses. Pankrotiseaduse § 117 lg.2 p.2 kõlab järgmiselt:

„Juriidilisest isikust võlgniku lähikondne on juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele

kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest”. Antud juhul peab seadus

expressis verbis silmas lähikondset kui juriidilist isikut, mitte lähikondse juriidilise isiku

juhtorgani liiget kui füüsilist isikut. Seda seisukohta kinnitab Pankrotiseaduse § 74 lg.1, mis

näeb ette, et pankrotitoimkonna liikmeks võib olla teovõimeline füüsiline isik.

Pankrotitoimkonda

ei

või

kuuluda

kohtunik,

võlgniku

lähikondne,

samuti

selle

pankrotimenetluse haldur.

Pankrotiseaduse § 117 lg.2 teeb vahet, kas juriidilisest isikust võlgniku lähikondne on füüsiline

või juriidiline isik. Pankrotiseaduse § 117 lg.2 p.1 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku

lähikondsed juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest

vastutav isik, p.4 kohaselt äriühingu tütarettevõtja ja selle juhtorgani liige, p.5 järgi füüsiline

või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi. Pankrotiseaduse § 117

lg.2 p.2 sätestab juriidilisest isikust võlgniku lähikondsena juriidilise isiku aktsionäri või

osaniku, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest ning p.3

juriidilise isiku osaniku või liikme, kes vastutab võlgniku kohustuste eest täiendavalt oma

varaga. Tuleb rõhutada, et viimatinimetatud normide puhul ei ole eraldi võlgniku lähikondsena

nimetatud aktsionäri või osaniku juhtorgani liiget. Kui seadusandja oleks seda soovinud teha,

oleks juhtorgani liige lähikondsena eraldi nimetatud Pankrotiseaduse § 117 lg.2 p.-des 2,3

nagu Pankrotiseaduse § 117 lg.2 p.-des 1, 4, 5.

Hageja leiab, et Toomas Kuusk on läbi Saksa Auto AS-i, mis kuulub AS-le Eesti Talleks,

võlgniku lähikondne. Selline seisukoht ei vasta samuti seadusele. Pankrotiseaduse § 117 ei

nimeta võlgniku lähikondsena juriidilisest isikust võlgniku aktsionärile või osanikule kuuluva

kolmandat ettevõtet ja/või selle juhtorgani liiget.

Kõikide võlausaldajate ühine huvi on saada võlgniku pankrotivara arvel võimalikult suur osa

võlast tagasi. Meelevaldne on hageja järeldus, nagu saaks erinevad juriidilised isikud, kellel

võib olla üks ja sama aktsionär või osanik, kuid kelle juhatuse liikmed on erinevad füüsilised

isikud, mõjutada pankrotimenetlust pankrotitoimkonna liikmetena selliselt, et pankrotihaldur

eelistaks seadust rikkudes ühe võlausaldaja huvisid teisele. Nõuete rahuldamise korra näeb ette

pankrotiseadus.

Lisaks peab pankrotihaldur oluliseks rõhutada, et valitud toimkonna liikmetest on Kristjan

Kotkas ainus pankrotitoimkonna liige, kelle valimise poolt pankrotitoimkonna liikmeks

hääletas ka hageja. Kristjan Kotkas valiti pankrotitoimkonda OÜ Prospeed, kes oli väikse

nõudega võlausaldaja, ettepanekul. Arusaamatuks jääb ka väide, et Kristjan Kotkas on

majanduslikult sõltuv Jussi Pärnpuust. Hageja väidab, et toetuseta jäi tema esindaja ettepanek

valida

pankrotitoimkonna

liikmeks

Kristjan

Tamme.

Kristjan

Tamme

valimiseks

pankrotitoimkonna liikmeks on tal Pankrotiseaduse § 81 lg.1 alusel vaja saada võlausaldajate

lihthäälteenamus. Seda Kristjan Tamme ei saanud. Hageja ei ole esitanud ühtegi motiveeritud

argumenti, tõsiseltvõetavat väidet või tõendit selle kohta, mismoodi on kahjustatud teiste

võlausaldajate huvid. Arvestades asjaolu, et hageja ei ole vaidlustanud pankrotihaldurite poolt

koosolekul häälte määramist, jääb kolmandale isikule arusaamatuks, mida hageja soovib oma

hagiga saavutada. Kolmas isik leiab, et pankrotitoimkonna liikmed on valitud kooskõlas

seadusega ning vaidlustatud üldkoosoleku otsus on seaduslik ja põhjendatud.

Pankrotitoimkonda valiti kahe suure nõudega võlausaldaja (AS Eesti Talleksi poolt Jussi

Pärnpuu ja AS Saksa Auto poolt Toomas Kuusk, vt ka lisa 10) ja ühe väikese nõudega

võlausaldaja (OÜ Prospeed poolt Kristjan Kotkas) esindajad. Pankrotitoimkonna kollektiivse

organina sätestamise mõte ja eesmärk on selles, et oleks tagatud võimalikult suurema

võlausaldajate ringi kaitse. Samas tuleb arvestada, et seadusandja ei näe ette eraldi

regulatsiooni mainitud põhimõtte realiseerimiseks juhuks, kui pankrotimenetluses domineerib

võlausaldaja, kellel on kõige rohkem hääli.

7.2. Pankrotihalduri kinnitamise osas (p.5.1, 5.2)

Hageja väite kohaselt puudub hagejal kui võlausaldajal usaldus pankrotihaldur Terje Eipre

suhtes. Pankrotiseaduse § 77 p.1 kohaselt on võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses

muuhulgas halduri kinnitamine. Pankrotiseaduse § 81 lg.1 kohaselt võlausaldajate

üldkoosoleku

otsused

võetakse

vastu

koosolekust

osa

võtvate

võlausaldajate

lihthäälteenamusega. Hageja esindaja hääletas Haabersti Perespordikeskuse AS (pankrotis)

võlausaldajate üldkoosolekul pankrotihalduri Terje Eipre kinnitamise poolt. Terje Eipre poolt

hääletasid kõik koosolekul osalenud võlausaldajad ühehäälselt.

Järelikult vaidlustab hageja esindaja iseenda otsust kinnitada Haabersti Perespordikeskuse AS

(pankrotis) pankrotihalduriks Terje Eipre.

Täiesti meelevaldne on hageja esindaja väide, et Terje Eipre on tööalaselt seotud AS-ga Eesti

Talleks, kui esindas nimetatud ettevõtet enam kui 5 aastat tagasi halduskohtumenetluses

Riigikohtus. Märkimist väärib fakt, et kolmas isik Terje Eipre teenib elatist

vandeadvokaadina, kelle kutsetegevust reguleerib Advokatuuriseadus.

Hagist ei selgu, millised lepingulised või lepinguvälised seosed võlausaldajaga on

pankrotihalduril ja kuidas on Terje Eipre tööalaselt seotud AS-ga Eesti Talleks käesolevas

pankrotimenetluses. Samuti on kohatu väide, et kui Terje Eipre on osalenud seoses

kutsetegevusega ühes halduskohtumenetluses aastal 2003, tekib tal seeläbi AS-ga Eesti Talleks

selline side, mis kestab kuni käesoleva pankrotimenetluseni. Teatavasti lõpevad advokaadi

ülesanded kliendi esindamisel tööülesande täitmisega, milleks oli sõlmitud õigusteenuste

leping ja hageja poolt viidatud väidetava seose osas on kliendileping lõppenud, mida tõendab

hageja ise Riigikohtu lahendiga.

Vandeadvokaadil on kliendisuhe üksnes ja ainult juhul, kui on sõlmitud kehtiv kliendileping

ehk leping õigusteenuse osutamiseks. Advokaadibürool Eipre & Partnerid ei ole ühtegi

kehtivat õigusabi lepingut AS-ga Eesti Talleks, AS-ga Saksa Auto või OÜ-ga Prospeed (vt

lisad nr 2-4).

Hageja esindaja Anto Kasak, kes osales võlausaldaja esindajana üldkoosolekul, oli koosoleku

toimumise ajal teadlik sellest, et Terje Eipre esindas enam kui 5 aastat tagasi AS-i Eesti

Talleks halduskohtumenetluses, kuivõrd töötas ise sel ajal eelnimetatud vaidluses kliendi

esindamiseks kliendilepingu sõlminud advokaadibüroos Markus Meidra Missik & Ko

advokaadina. Seega ei ole välistatud ka see, et ka hageja esindaja ise on kunagi AS-i Eesti

Talleks esindanud. Hageja väljendatud loogikat kasutades võib seega öelda, et ka hageja

esindaja Anto Kasak on seotud suurima võlausaldaja AS-iga Eesti Talleks, mistõttu tal võib

käesolevas asjas esineda huvide konflikt.Ühtegi tõendit oma väite kohta Terje Eipre seotusest

ja majanduslikust seotuses AS-ga Eesti Talleks ei ole hageja kohtule esitanud.

Pankrotihalduri kinnitamise osas viitab hageja ka asjaolule, nagu ei kajastaks protokoll

tegelikult koosolekul toimunut (vt hagiavalduse lk 4, 3.lõik). Selles osas nõustub

pankrotihaldur hagejaga osas, mis puudutab võlausaldaja esindaja Jussi Pärnpuu juttu

koosolekul. Kolmanda isiku esindajana palus T.Eipre käesolevat vastust koostades selgitusi nii

Jussi Pärnpuult kui koosolekut protokollinud Sirje Taelalt. Mõlema vastused on lisatud

käesolevale vastusele (vt lisad nr 6-7). Vastustest tuleneb, et tõepoolest ei selgitanud Jussi

Pärnpuu oma seisukohti ühe halduri soovi osas nii selgelt ja pikalt, nagu need kajastuvad

protokollis. Samas palus võlausaldaja oma täpsema ja pikema selgituse hiljem protokolli

kanda, mida protokollija käsitles protokolli täiendamise soovina, lähtudes analoogia korras

TsMS-s sätestatud regulatsioonist ning üldise selguse vajadusest. Kuivõrd otsuse sisu sellest ei

muutunud, on kolmas isik seisukohal, et sellel põhjendusel ei kuulu käesolev hagi

rahuldamisele. Ülejäänud osas ei saa kolmas isik koosolekul väidetavalt toimunuga nõustuda.

Kindlasti ei küsinud T.Eipre „kas Jussi Pärnpuu esindatavad tõesti soovivad kahe

pankrotihalduriga menetluse jätkamist?”, vaid küsis selgitust, miks esindaja hääletab

pankrotihaldur Sirje Taela vastu.Lisaks eeltoodule nähtub PankrS §-st 83, et vaidlustada saab

üksnes üldkoosoleku otsuseid ja mitte protokolli. Seetõttu jääb kolmandale isikule hagi

esitamise eesmärk osaliselt arusaamatuks.

Hageja ei ole ka esitanud pankrotihaldurile ühtki taotlust protokolli paranduste sisseviimiseks.

Kolmas isik on seisukohal, et protokolli parandamisele ja sinna täienduste viimisele võib

kohaldada analoogiat TsMS §-ga 53. Seega tulnuks hagejal juhul, kui ta leidis, et protokoll ei

vasta osaliselt koosolekul öeldule, esitada oma vastuväited ja taotlus protokolli parandamiseks.

Seda hageja teinud ei ole. Seadus ei näe ette võlausaldajate esimese üldkoosoleku protokolli

kohtuliku vaidlustamise võimalust.

7.3. Võlgniku tegevuse lõpetamise osas (p.3)

Hageja vaidlustab võlausaldajate üldkoosoleku otsust nr. 3, mis puudutab võlgniku tegevuse

jätkamist. Hageja poolt esitatud AS Haabersti Perespordikeskuse (pankrotis) võlausaldajate

esimese üldkoosoleku protokollist on näha, et võlausaldajad on ühehäälselt vastu võtnud

alljärgneva otsuse: „haldurid müüvad spordiklubi vara tervikuna või osadena kooskõlastades

müügi viisi pankrotitoimkonnaga. Vajadusel kuulutus avaldada Ametlikes Teadaannetes.

Võlausaldajate üldkoosolek teeb ettepaneku vastavalt Pankrotiseaduse §-le 137, et vara võib

müüa ilma enampakkumiseta koostades müügi viisi pankrotitoimkonnaga, kui enampakkumine

on nurjunud kahel korral (Pankrotiseaduse § 136 tähenduses)”. Hagist ei tulene, et hageja

vaidlustaks sisuliselt mainitud otsust või et ta leiaks, et vara tuleb müüa mingil teisel viisil.

Seetõttu jäävad kolmandale isikule arusaamatuks hageja viited haldurite poolt väidetavalt

esitatud valeinformatsioonile või maksejõuetuse põhjuste mitteõigele kajastamisele. Kolmas

isik leiab, et need väited ei puutu käesolevas menetluses asjasse, mistõttu tuleks need jätta

tähelepanuta. Siiski kommenteerib kolmas isik käesolevas vastuses ka lühidalt neid hageja

väiteid. Arusaamatuks jääb, mida peab hageja silmas selle all, et haldurid on esitanud

moonutatud informatsiooni. Hageja hinnangul on pankrotihalduri kulude ja tulude hindamine

väär ning järeldus eelarve „enam-vähem” tasakaalust võlausaldajate eksitamine. Hageja

tugineb oma väidetes võlgniku endiste juhatuse liikmete poolt esitatud prognoosile.

Pankrotihaldur peab käesolevaga vajalikuks mainida, et sellist prognoosi ei ole endised

juhatuse liikmed pankrotihaldurile esitanud, mistõttu tekib küsimus, kuidas hagejal on

õnnestunud mainitud prognoos saada (vt ka lisa nr 7 – Sirje Taela vastus). Sellest võib ehk

hoopis järeldada, et hageja ise on seotud võlgnikuga või esindab üheaegselt nii võlausaldaja

kui ka võlgniku (s.t sisuliselt võlgniku endiste juhatuse liikmete Indrek Pertelson, Margus

Dintšenko ja Tavi Maastik, kellelt ilmselt pärineb ka hagi lisa nr 2) huve.

Sisuliselt ei saa samuti pidada hagiavalduse lisana 2 esitatud tulude-kulude prognoosi

tõsiseltvõetavaks. Prognoosist ei nähtu küll selle koostamise täpset aega, kuid tulenevalt

asjaolust, et tegemist on prognoosiga ning esimene selles dokumendis kajastuv kuu on mai

2008.a, võib koostamise ajaks pidada ilmselt kevadet 2008.a.

Siinkohal soovib kolmas isik rõhutada, et arvestades pankroti väljakuulutamist ning asjaolu, et

võlgniku spordiklubi ei ole mitte kunagi töötanud kasumiga, on ilmselge, et võlgniku endiste

juhatuse liikmete poolt koostatud prognoosid osutusid mittepaikapidavateks. Eeltoodu tõttu ei

ole hagiavalduse lisa 2 käsitletav käesolevas asjas tõsiseltvõetava tõendina.

Lisaks soovib hageja võlausaldajana oma hagis vaielda vastu maksejõuetuse tekkimise

põhjustele (vt hagiavalduse lk 5 2.lõik). Sisuliselt avab hageja vaidluse selle üle, kas ta on

nõuetekohaselt täitnud ehituslepingu tingimusi või mitte väites, et ta ei ole oma kohustuste

täitmisega ühtegi päeva hilinenud, ei ole meelevaldselt tõstnud ehitise hinda ja et tellija on

ebaprofessionaalne.

Selline vaidlus ei ole käesoleva menetluse objektiks. Asjaolud, kas hageja täitis oma lepingust

tulenevaid kohustusi võlgniku ees või mitte, selguvad pankrotimenetluse käigus. Kolmandale

isikule jääb mulje, nagu sooviks hageja üldkoosoleku vaidlustamise sildi all sisuliselt pidada

lisaks ka ehitusvaidlust. Lisaks soovib kolmas isik juhtida tähelepanu asjaolule, et haldurid

juhindusid oma ettekandes maksejõuetuse põhjustest rääkides ka võlgniku enda juhatuse

liikme Indrek Pertelsoni selgitustest, mis on võlgniku vande lisa nr 25 (vt käesoleva vastuse

lisa nr 8). Ka selles dokumendis rõhutab võlgnik ise olulise maksejõuetuse tekkimise

põhjusena ehituse kallinemist ning selle valmimise olulist hilinemist (vt selgituste p-d 3-5).

Eeltoodust tulenevalt ei ole arusaadav, mida hageja antud juhul käesoleva punktiga vaidlustab.

Otsustati ju pankrotivara müük ja selle läbiviimise tingimused. Kolmandale isikule jääb mulje,

et hageja ja võlgniku endised juhatuse liikmed on peale esimest üldkoosolekut omavahel

kokku leppinud milleski, mis on teistele protsessiosalistele teadmata ja seetõttu soovivad

muuta vastu võetud otsuseid ja protokolli (milleks aga seadus võimalust ei anna).

Pankrotiseaduse § 83 lg.1 näeb ette, et võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus

tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse (mitte protokolli teksti), mis ei vasta

seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille

vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud.

Seaduse mõte seisneb selles, et kui üldkoosolekul jääb rahuldamata võlausaldaja seadusele

vastav ettepanek ja üldkoosolekul võetakse vastu ebaseaduslik ettepanek, võib isik, kelle

õigusi rikuti, nõuda oma õiguste kaitsmist hagimenetluses. Käesoleval juhul ei ole hageja

ühelegi otsusele vastu hääletanud ja kõikides hageja poolt vaidlustatud küsimustes on hageja

hääletanud otsuse vastuvõtmise poolt (v.a. Jussi Pärnpuu ja Toomas Kuuse pankrotitoimkonna

liikmeks kinnitamise kohta, kus hageja ei hääletanud) sellisel kujul, nagu protokollis on

fikseeritud. Järelikult on hageja ise soovinud sellise õigusliku tagajärje saabumist, nagu on

fikseeritud võlausaldajate üldkoosoleku protokollis.

Pankrotiseaduse § 83 lg.1 ei reguleeri seda küsimust, mis juhtub siis, kui võlausaldaja soovib

ise tunnistada kehtetuks otsuse, mille poolt ta koosolekul hääletas. Sellisel juhul tuleb

kohaldada Äriseadustikus toodud norme, mis reguleerivad osanike/aktsionäride otsuste

vaidlustamist.

Äriseadustiku § 302 lg. (3) Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või

nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu

või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus, ning aktsionär, kes ei

osalenud üldkoosolekul. Aktsionär, kes üldkoosolekul osales, võib otsuse kehtetuks

tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida üldkoosolekul oma vastuväite

otsusele.Hageja on hääletanud kõikide tema poolt vaidlustatud otsuste vastuvõtmise poolt.

Hageja ei ole lasknud kanda protokolli ühtegi vastuväidet. Faktilistest asjaoludest ja seaduse

mõttest tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata, kuna hagi rahuldamiseks puudub nii sisuline

kui ka õiguslik alus.

Eeltoodust tulenevalt leiab kolmas isik, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata/rahuldamata, kuna

hageja vaidlustab eelnevalt enda poolt heaks kiidetud otsuseid. Seadus ei näe ette võimalust

vaidlustada üldkoosoleku otsust, mille vastuvõtmise poolt vaidlustaja ise hääletas.

TsMS § 423 lg.2 p. 1,2 sätestavad, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et

hagejaõiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse

võimalik, eeldades hagiga esitatud faktiliste väidete õigsust ja hagi ei ole esitatud hageja

seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada.

Hageja ei oma võlausaldajana piisavalt hääli võlausaldajate üldkoosoleku otsuste muutmiseks,

seega ei ole hagiga hageja poolt taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Hagi on põhjendamata ja tõendamata. Kolmas isik palub kohtukulud jätta täies ulatuses hageja

kanda.

7.4. Vastuseks hageja hagiavalduse täiendusele märgib kolmas isik järgmist /t.l. 127-130/:

Hageja püüab jätkuvalt tõendada pankrotihaldur Terje Eipre väidetavat sõltuvust

suurvõlausaldajast ning üritab seeläbi põhjendada oma usalduse kadumist pankrotihalduri

suhtes.

Esmalt leiab kolmas isik, et siinkohal on siiski oluline lähtuda üldkoosoleku

hääletustulemusest ning asjaolust, et hageja hääletas koosolekul pankrotihaldur Terje Eipre

kinnitamise poolt. Kolmas isik on seisukohal, et juhul, kui hageja ise möönab, et otsuse

tegemise hetkel oli tal usaldus Terje Eipre vastu olemas, tuleb käesolevas asjas jätta hagi

rahuldamata ning üldkoosoleku otsused õusse. Vastavalt PankrS § 5 6 lg 2 peab

pankrotihalduril olema kohtu ja võlausaldajate usaldus. PankrS § 83 lg 1 võimaldab

võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhul kui otsus ei vasta

seadusele või kui otsuse tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda. Kolmas isik leiab, et

juhul kui otsuse tegemise hetkel oli halduril võlausaldajate usaldus, ei saa võlausaldaja nõuda

otsuse kehtetuks tunnistamist põhjusel, et tal hiljem usaldus halduri vastu kadus. Otsus halduri

kinnitamise kohta on sel juhul siiski tehtud seaduslikult ning puudub võimalus seda

vaidlustada. Juhul, kui haldur viib menetlust läbi viisil, mis võimaldab kahelda tema

sõltumatuses, näeb seadus selleks puhuks ette teistsugused kontrollimehhanismid ning

võimalused võlausaldajate jaoks oma õigusi kaitsta.

Lisaks märgib kolmas isik, et Terje Eipre nimetati pankrotihalduriks pankrotiotsusega, seega

ligi 1 kuu enne võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist. Võlausaldajate esimese

üldkoosoleku päevakorra näeb ette PankrS § 78 lg 2, s.h selle, et esimesel üldkoosolekul

otsustatakse pankrotihalduri kinnitamine. Seega on hageja viited võrdluses aktsionäride

üldkoosolekuga selles osas, et aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumisel on aktsionärile

teada täpne päevakord ning aktsionär saab sellega tutvuda, mistõttu peab aktsionäride

üldkoosoleku otsuse vaidlustamise võimalus olema piiratum kui võlausaldajate üldkoosoleku

puhul, asjakohatud ja põhjendamatud. Hageja seisukoht on ka selles küsimuses täiesti väär.

Pankrotihalduri kinnitamise otsustamine ei saanud küll hagejale kuidagi üllatusena tulla, juhul

kui hageja esindaja on tutvunud pankrotiseadusega. Antud juhul oli võlausaldajatel piisavalt

aega, jõudmaks järeldusele, kas neil on pankrotiotsusega nimetatud pankrotihaldurite halduriks

olemisele vastuväiteid või mitte. Lisaks antakse võlausaldajatele koosolekul võimalus saada

ülevaade pankrotihalduri senisest tegevusest konkreetses pankrotimenetluses ning siis teha

otsus, kas halduri kinnitamine on põhjendatud või mitte.

Hageja järjekindlad viited Terje Eipre seotusele AS-iga Eesti Talleks (seekord küll juba AS-i

Eesti Talleks ühe juhatuse liikme, Andres Sarriga) on otsitud, alusetud ja tõendamata. Hageja

poolt esitatud kohtute dokumendiregistri väljavõte ei tõenda kuidagi Terje Eipre seotust ega

„majanduslikku sõltuvust" MTÜ-st Lohusalu Vesi ega AS-st Eesti Talleks ega Andres Sarrist.

Antud väljavõttelt ei selgu ka üldse, keda Terje Eipre kõnealuses tsiviilasjas esindab. Miks

peaks see olema üldse MTÜ Lohusalu Vesi, mitte Keila vald või keegi kolmas? Seega on

hageja esitanud paljasõnalise ja tõendamata väite. Kolmas isik tuletab meelde, et vastavalt

TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool tõendama oma nõuete ja väidete aluseks olevaid

asjaolusid. Kolmas isik märgib, et antud juhul ei ole hageja oma väidet tõendanud. Kohtute

dokumendiregistri väljavõttelt ei selgu hageja poolt väidetud asjaolud, mistõttu ei ole

dokumendiregistri väljavõte kolmanda isiku hinnangul käesolevas asjas asjakohane tõend ja

kolmas isik palub väljavõtet mitte võtta tõendina tsiviilasja materjalide juurde. Muu hulgas

nähtub Krediidiinfost, et Andres Sarri on seotud hetkel 25 aktsiaseltsi, 3 osaühingu, 3

mittetulundusühingu,

Eesti

Jahispordi

Liidu,

Lennart

Meri

Euroopa

Sihtasutuse,

Looduskaitseseltsi Koprad ja Ilves, Eesti Jahimeeste Seltsi, Eesti Innovatsioonifondi

sihtasutuse, Eesti Jahispordi Liidu ja Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi sihtasutusega.

Seega lähtudes hageja loogikast saab teha järelduse, et ka Celander Ehitus OÜ ise on seotud ja

majanduslikult sõltuv Andres Sarrist ning kõigist temaga seotud äriühingutest, sihtasutustest ja

MTÜ-dest. Nimelt on nii Celander Ehitus OÜ juhatuse liikmed kui ka Andres Sarri lõpetanud

Tallinna Tehnikaülikooli ning seotud ka muu hulgas Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi

sihtasutuse kaudu. Samuti on poolte vahel olnud kaudselt sõlmitud ehituslepinguid. Lähtudes

eeltoodust ei ole hageja mõttekäik halduri sõltuvuse osas õige.

Lisaks eeltoodule jääb kolmandale isikule arusaamatuks, kuidas seaks kasvõi näiteks MTÜ

Lohusalu Vesi esindamine ühes tsiviilasjas vandeadvokaat Terje Eipre poolt kahtluse alla tema

sõltumatuse Haabersti Perespordikeskuse AS-i (pankrotis) haldurina. Haldur kinnitab, et MTÜ

Lohusalu Vesi poolt ei ole võlgniku pankrotimenetluses nõudeavaldust esitatud, mistõttu ei ole

tegemist võlausaldajaga käesolevas pankrotimenetluses.

Kolmas isik palub jätta tähelepanuta hageja poolt esitatud kirja, mille pankrotihaldur saatis

pankrotimenetluses järelepärimisena hagejale. Antud asjas on kiri täiesti asjakohatu ega tõenda

hagi esemesse puutuvaid väiteid, sh. esimese üldkoosoleku otsuste ebaseaduslikkust. Antud

asjas pole kindlasti mõtet hakata pidama ehitusvaidlust ega ka mõtet tegeleda võlgniku

esindaja Indrek Pertelsoni tsiv asja nr 2-08-21280 vandega kinnitatud kirjalike ütluste (sh.

ehituse kallinemine ja ehituse valmimise hilinemine; vt. võlgniku vande lisa nr. 25, mis on

lisatud kolmanda isiku 14.10.2008 vastuse lisana nr 8) ümber lükkamisega. Antud asjas ei oma

see mitte mingit sisulist tähtsust.

Advokaat Martin Traat'i osas soovib kolmas isik märkida järgmist. Martin Traat asus

Advokaadibüroosse Eipre & Partnerid tööle 28.07.2008.a. Vastavasisuline teade on avaldatud

ka Eesti Advokatuuri juhatusele ning kajastub Eesti Advokatuuri juhatuse 05.08.2008.a istungi

protokollis. Kolmas isik leiab, et puudub hetkel vajadus nimetatud protokolli tõendina

esitamiseks, kuid juhul, kui hageja peaks kolmanda isiku väitele Martin Traat'i tööleasumise

aja osas vastu vaidlema, esitab kolmas isik mainitud protokolli.

Ajal, mil Martin Traat esindas pankrotiavalduse esitanud AS-i Floorin, töötas advokaat Martin

Traat Advokaadibüroos Siigur, Kõrgesaar & Partnerid ning Advokaadibüroo Siigur, Kõrgesaar

& Partnerid omas kliendilepingut AS-iga Floorin. Pankrotihaldur kinnitab käesolevaga, et

Advokaadibüroos Eipre & Partnerid tegutsemise ajal ei ole Martin Traat AS-i Floorin

esindanud. Seda kinnitab ka pankrotiotsus (lisa 1), kus OÜ Floorin esindajaks on märgitud

hoopis advokaat Indrek Västrik Advokaadibüroost Valdma & Partnerid. Sama asjaolu kinnitab

ts asjas nr 2-08-21280 toimiku lk. 105 (lisa 2), kus on advokaat Indrek Västriku teatis, et tema

esindab pankrotimenetluses võlausaldajat AS Floorin. Kolmandale isikule teadaolevalt,

esindab sama advokaat võlausaldajat tänaseni.

Asjaolu, et pankrotihalduriga samasse advokaadibüroosse tööle asunud advokaat on varasemalt

teises advokaadibüroos töötades esindanud lepingu alusel mõnd võlausaldajat ning selline

kliendisuhe pankrotihalduri büroosse tööle asudes ei jätku, ei anna kuidagi alust süüdistada

pankrotihaldurit erapoolikuses või sõltuvuses ühest võlausaldajast.

Kolmas isik lisab, et usaldus pankrotihalduri vastu saab lõppeda lähtuvalt mingist konkreetsest

antud menetlusega seotud teost või tegevusetusest, mis on olnud võlausaldajatele kahjulik,

mitte aga formaalsetel ja oletuslikel alustel.

Üldkoosoleku protokolli osas peab kolmas isik vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et

hageja üritab kohut ja menetlusosalisi eksitada. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku

protokollijaks oli Sirje Tael, mitte Terje Eipre. Hageja üritab aga viidata, nagu näitaks asjaolu,

et protokollija ühe koosolekul osalenud võlausaldaja soovil täiendas protokolli, taaskord

pankrotihaldur Terje Eipre sõltuvust võlausaldajast. Kolmas isik leiab, et selline väide on

pahauskne, paljasõnaline ja ka täiesti põhjendamatu. Hageja on oma hagiavaldust täiendanud

nõudega tühistada Terje Eipre pankrotihaldurina tehtud toiming, millega Terje Eipre pani

pankrotivara suulisel enampakkumisel müüki, kuivõrd pankrotihaldur Terje Eipre ei vasta

pankrotiseaduses toodud nõuetele ning tema tegevus võib oluliselt kahjustada teiste

võlausaldajate huve.

Hageja ei ole seejuures põhjendanud, millise võlausaldajate huvide olulise rikkumise saab

pankrotivara müük kaasa tuua. Vastavalt PankrS § 2 on pankrotimenetluse eesmärgiks

rahuldada võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel võlgniku vara võõrandamise või võlgniku

ettevõtte tervendamise kaudu. Seega on seadusandja pankrotimenetluse kõige olulisemaks

eesmärgiks seadnud võlausaldajate nõuete rahuldamise ja seda eelkõige läbi võlgniku vara

müügi. PankrS § 55 lg 1 kohaselt tagab haldur seadusliku, kiire ja majanduslikult

otstarbeka menetluse. Eeltoodud sätetest tuleneb, et vara müük on üks olulisemaid

pankrotihalduri ülesandeid ning seadusandja on pidanud vajalikuks eraldi rõhutada, et ideaalis

peaks pankrotimenetlus olema ka kiire menetlus.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kindlasti põhjendatud ainuüksi seetõttu, et käimas on vaidlus

üldkoosoleku otsuste kehtivuse üle, peatada sisuliselt kogu pankrotimenetlus.

Kolmas isik peab ka vajalikuks meelde tuletada, et 24.10.2008.a enampakkumisel võlgnikule

kuuluv hoonestusõigus koos spordiklubi hoone ja sisustusega ka võõrandati, mistõttu on

hageja hagi täienduses esitatud nõude näol tegemist sisutühja nõudega. Enampakkumine on

nüüdseks edukalt läbi viidud ning müügis olnud vara võõrandatud. Kuna hageja ei lootnudki,

et töötav ettevõte maha müüakse, siis hetkel peaks ta enampakkumise tulemusega ja halduri

tööga väga rahul olema ning oma nõuetest loobuma.

Nagu on oma vastuses hagiavalduse täiendusele märkinud ka kostja, jääb ka hagejale endale

arusaamatuks, millist hageja seadusega kaitstud huvi või õiguse kaitset hageja antud juhul

otsib. Samuti on hagiavalduse täienduses esitatud uus nõue: tühistada pankrotihalduri poolt

tehtud toiming, millega pankrotihaldur pani vara suulisel enampakkumisel müüki, täiesti

kokkusobimatu algse hagiga üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Tundub, et hageja

enda soovid on vastuolulised ja seega polegi hagi võimalik rahuldada. Ka pole võimalik aru

saada, kas vaidlustatakse kuulutuse avaldamist, kui halduri toimingut või mõnd muud halduri

toimingut. Samuti ei saa aru, millise eesmärgi saabumist hageja soovib antud

pankrotimenetluses.

Ka ei vasta hageja poolt esitatud hagiavalduse täienduses toodud uus nõue PankrS § 83

kaebeõiguse kohaldamise eeldusele ega eesmärgile, sh. 10 päevasele kaebuse esitamise

tähtajale alates koosolekust. Seega on uus võimalik nõue aegunud. Nimetatud sätte eesmärk on

lahendada küsimused, mis tõstatati kaebaja poolt üldkoosolekul, kuid jäid lahenduseta. Antud

säte ei võimalda pärast koosolekut asuda arutama asjaolusid, mida üldkoosolekul ei arutatud.

Seega

tuleb

vastavalt

TsMS-le

hagiavalduse

täienduses

esitatud

nõue:

tühistada

pankrotihalduri

poolt

tehtud

toiming,

millega

pankrotihaldur

pani

vara

suulisel

enampakkumisel müüki menetlusse võtmata või juba alustatud menetlus koheselt lõpetada.

Kohtuistungil jäi kolmas isik oma seisukohtade juurde, leides et hagi on põhjendamata ja

tõendamata, samuti jääb talle arusaamatuks hagi esitamisega taotletav eesmärk ning hageja

õiguste väidetav kahjustamine.

Kolmas isik leidis, et hageja osalise nõuetest loobumise võib vastu võtta ja nende osas

menetluse asja lõpetada.

KOHTU SEISUKOHT

8. Kohus leiab, et hageja loobumine nõudest tühistada AS Haabersti Perespordikeskus

(pankrotis) pankrotihaldur Terje Eipre poolt pankrotihaldurina tehtud toiming, millega

pankrotihaldur Terje Eipre pani vara suulisel enampakkumisel müüki ning nõudest tunnistada

19.09.2008.a. üldkoosoleku protokolli punkt 5.2 tehtud otsuse kehtetust kuulub vastuvõtmisele

kuna selle vastuvõtmist takistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine.

Kohus lõpetab TsMS § 217 p 4 alusel menetluse, kui hageja loobus hagist ja kohus võtab

loobumise vastu. TsMS § 182 lg. 5 kohaselt ei võta kohus hagist loobumist vastu, kui see

kahjustab avalikku huvi.

Seoses hageja osalise loobumisega esitatud nõuetest kuulub menetlus loobutud nõuete osas

lõpetamisele. Hageja on hagist loobumise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlik,

kuivõrd tema üheks esindajaks menetluses osaleb ka vandeadvokaat.

9. Kohus leiab, et hageja esitatud ülejäänud nõuded ei ole põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 83 lg 1 kohaselt võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et

kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või

mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus

on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib

nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.

10. Asja materjalidest nähtub, et 19.09.2008.a. toimunud võlausaldajate üldkoosolekul osalesid

järgmised võlausaldajad: hageja Celander Ehitus OÜ 25 469 häälega, AS Eesti Talleks

132 438 häälega, AS Saksa Auto 8680 häälega, OÜ Prospeed 100 häälega ning Maksu- ja

Tolliamet 2669 häälega /t.l. 19/.

Üldkoosoleku protokolli /t.l. 8-18/ punkt 3 kohaselt otsustas üldkoosolek ühehäälselt, et

haldurid müüvad töötava spordiklubi vara tervikuna või osadena kooskõlastades müügi viisi

pankrotitoimkonnaga. Vajadusel kuulutus avaldada Ametlikes Teadaannetes. Koosolek tegi

ettepaneku vastavalt PankrS §-ile 137, et vara võib müüa ilma enampakkumiseta koostades

(kooskõlastades) müügi viisi pankrotitoimkonnaga, kui enampakkumine on nurjunud kahel

korral (PankrS § 136 tähenduses).

19.09.2008.a. üldkoosoleku protokolli punkt 4.3 kohaselt otsustati pankrotitoimkonna

liikmeteks valida Jussi Pärnpuu, Kristjan Kotkas ja Toomas Kuusk.

19.09.2008.a. üldkoosoleku protokolli punkt 5.1 kohaselt otsustati kinnitada võlgniku

pankrotihalduriks Terje Eipre Terje Eipre kinnitasid koosolekul osalenud võlausaldajad

pankrotihalduriks ühehäälselt.

Hageja palub tunnistada Haabersti Perespordikeskuse AS (pankrotis) võlausaldajate

19.09.2008.a. üldkoosoleku protokolli punktides 3, 4.3, ja 5.1 tehtud otsuste kehtetus. Hageja

leiab, et üldkoosoleku otsus on vastuolus seadusega ja rikub võlausaldajate huve. Hageja

vaidlustab otsuse punkti 3 põhjendusel, et pankrotihaldurid on esitanud moonutatud

informatsiooni, mis kahjustab oluliselt võlgniku majanduslikku seisundit ning võlausaldajaid.

Hageja leiab, et pankrotitoimkonna liikmed on võlgniku lähikondsed ja koosoleku otsusega

kinnitatud pankrotihaldur T.Eipre ei ole sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajast.

11. Kohus hageja sellise seisukohaga ei nõustu ja seda järgmistel põhjendustel:

11.1. Kohus asub seisukohale, et pankrotihaldurid ei ole esitanud võlausaldajate esimese

üldkoosoleku päevakorrapunktis 3 moonutatud informatsiooni. Kohus leiab, et Haabersti

Perespordikeskuse AS (pankrotis) endise juhatuse liikmete prognoosi ja haldurite

informatsiooni võrdlemine on asjakohatu. Näiteks on pankrotihaldur S. Tael ajutise halduri

aruandes toonud välja asjaolu, et endised juhatuse liikmed ei saanud tegelikult toimuvast aru

ning ei suutnud tegutseda muutuvas keskkonnas ja korrigeerida äriplaani tegelikkusega /t.l.

131-133, vt ka t.l. 63-63/. Seega ei vastanud endiste juhatuse liikmete prognoosid

tegelikkusele. Äriplaanide prognoositud ulatuses mittetäitumine ning eelarvestamise vead ongi

valdavalt äriühingute pankrotistumise põhjuseks. Seega ei ole endise juhatuse prognoositu ja

tegelikkuse vahel lahknevuste olemasolus midagi erandlikku.

Lisaks soovib hageja võlausaldajana oma hagis vaielda vastu Haabersti Perespordikeskuse AS

(pankrotis) üldkoosolekul päevakorra punktis 3 pankrotihalduri poolt analüüsitud

maksejõuetuse tekkimise põhjustele /t.l. 8-19 lk 10-11/ , avades sisuliselt vaidluse selle üle, kas

ta on nõuetekohaselt täitnud ehituslepingu tingimusi või mitte väites, et ta ei ole oma

kohustuste täitmisega ühtegi päeva hilinenud, ei ole meelevaldselt tõstnud ehitise hinda ja et

tellija on ebaprofessionaalne.

Kohus leiab, et hageja sellised väited on asjakohatud ega ei ole käesoleva menetluse objektiks.

Asjaolud, kas hageja täitis oma lepingust tulenevaid kohustusi võlgniku ees või mitte, selguvad

Haabersti Perespordikeskuse AS (pankrotis) pankrotimenetluse käigus.

Seega ei pea kohus võlausaldajate üldkoosoleku otsust, millega otsustati, et haldurid müüvad

töötava

spordiklubi

vara

tervikuna

või

osadena

kooskõlastades

müügi

viisi

pankrotitoimkonnaga, seadusevastaseks. Kohus leiab, et selle otsuse tegemisel ei ole rikutud

seadusest tulenevat korda ega ka võlausaldajate ühiseid huve.

11.2. PankrS § 73 lg 1 kohaselt kaitseb pankrotitoimkond pankrotimenetluses kõigi

võlausaldajate huve, valvab halduri tegevuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid

ülesandeid. Pankrotitoimkond kontrollib, et haldur tegutseks otstarbekalt ja kooskõlas

seadusega, jälgides selleks võlgniku majandustegevuse käiku, raamatupidamist ning

finantsolukorda.

Vastavalt PankrS § 74 lg-le 1 võib pankrotitoimkonna liikmeks olla teovõimeline füüsiline

isik.

Pankrotitoimkonna

liikmete

arvu

otsustab

võlausaldajate

üldkoosolek.

Pankrotitoimkonnas peab olema vähemalt kolm ega tohi olla rohkem kui seitse liiget.

Pankrotitoimkonda peavad kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate

poolt esitatud isikud (PankrS § 74 lg 2).

PankrS § 74 lg 3 sätestab, et pankrotitoimkonna liikmed valivad endi hulgast

pankrotitoimkonna esimehe. Pankrotitoimkonda ei või kuuluda kohtunik, võlgniku lähikondne,

samuti selle pankrotimenetluse haldur.

PankrS § 81 lg 1 järgi võetakse võlausaldajate üldkoosoleku otsused vastu koosolekust osa

võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega.

Haabersti Perespordikeskuse AS (pankrotis) üldkoosoleku protokolli /t.l. 8-19/ punktis 4.1

otsustasid võlausaldajad valida pankrotitoimkond enim hääli saanud kanditaatidest 3-

liikmelises koosseisus. Punktis 4.2 otsustati lugeda väikese nõudega võlausaldajaks isikud,

kelle nõue on kuni 1 000 000 krooni ning suurema nõudega võlausaldajaks, kelle nõue on

1 000 001 krooni või suurem.

Punktis 4.3 otsustati valida pankrotitoimkonna liikmeteks suure nõudega võlausaldajad Jussi

Pärnpuu (AS Eesti Talleks) ja Toomas Kuusk (AS Saksa Auto) ning väiksema nõudega

võlausaldaja Kristjan Kotkas (OÜ Prospeed).

Maakohtute registriosakondade keskandmebaasi andmetel on Jussi Pärnpuu AS Eesti Talleks,

AS Saksa Auto, OÜ Prospeed juhatuse liige /t.l. 33, 34, 35, 92, / ning Toomas Kuusk on AS

Saksa Auto juhatuse liige /t.l. 35, 66/. Haabersti Perespordikeskuse AS (pankrotis) aktsionärid

on OÜ Sentimento ja AS Eesti Talleks /t.l. 154/.

Kohus ei nõustu hagejaga selles, et Jussi Pärnpuu kui füüsiline isik on võlgniku so Haabersti

Perespordikeskuse AS (pankrotis) lähikondne Pankrotiseaduse § 117 lg 2 p 2 tähenduses.

Pankrotiseaduse § 117 lg 2 p 2 sätestab, et juriidilisest isikust võlgniku lähikondne on

juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega

määratud häältest. Antud juhul peab seadus silmas lähikondset kui juriidilist isikut, mitte

lähikondse juriidilise isiku juhtorgani liiget kui füüsilist isikut.

Seda seisukohta toetab ka PankrS § 74 lg 1, mis näeb ette et pankrotitoimkonna liikmeks võib

olla teovõimeline füüsiline isik. Pankrotitoimkonda ei või kuuluda kohtunik, võlgniku

lähikondne, samuti selle pankrotimenetluse haldur. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta,

et Jussi Pärnpuu oleks AS Eesti Talleks aktsionär.

Kohus nõustub kostja ja kolmanda isiku seisukohaga selles, et PankrS § 117 lg 2 teeb vahet,

kas juriidilisest isikust võlgniku lähikondne on füüsiline või juriidiline isik. Pankrotiseaduse §

117 lg 2 p 1 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed juriidilise isiku juhtorgani

liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik; punkt.4 kohaselt äriühingu

tütarettevõtja ja selle juhtorgani liige; punkt 5 järgi füüsiline või juriidiline isik, kellel on

võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi.

Pankrotiseaduse § 117 lg 2 p 2 sätestab juriidilisest isikust võlgniku lähikondsena juriidilise

isiku aktsionäri või osaniku, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud

häältest ning punkt 3 juriidilise isiku osaniku või liikme, kes vastutab võlgniku kohustuste eest

täiendavalt oma varaga. Viimatinimetatud normide puhul ei ole eraldi võlgniku lähikondsena

nimetatud aktsionäri või osaniku juhtorgani liiget. Kui seadusandja oleks seda soovinud teha,

oleks juhtorgani liige lähikondsena eraldi nimetatud Pankrotiseaduse § 117 lg 2 p.-des 2,3

nagu Pankrotiseaduse § 117 lg 2 p.-des 1, 4, 5.

Kohus ei nõustu hagejaga selles, et Toomas Kuusk on läbi Saksa Auto AS-i, mis kuulub AS-le

Eesti Talleks, võlgniku lähikondne. Selline seisukoht ei vasta samuti seadusele.

Pankrotiseaduse § 117 ei nimeta võlgniku lähikondsena juriidilisest isikust võlgniku

aktsionärile või osanikule kuuluva kolmandat ettevõtet ja/või selle juhtorgani liiget.

Kolmas isik osundab kohtu hinnangul õigesti asjaolule, et pankrotimenetluses on kõikide

võlausaldajate ühine huvi on saada võlgniku pankrotivara arvel võimalikult suur osa võlast

tagasi. Meelevaldne on hageja järeldus, nagu saaks erinevad juriidilised isikud, kellel võib olla

üks ja sama aktsionär või osanik, kuid kelle juhatuse liikmed on erinevad füüsilised isikud,

mõjutada pankrotimenetlust pankrotitoimkonna liikmetena selliselt, et pankrotihaldur eelistaks

seadust rikkudes ühe võlausaldaja huvisid teisele. Nõuete rahuldamise korra näeb ette

pankrotiseadus.

Üldkoosoleku protokollist nähtub, et valitud toimkonna liikmetest on Kristjan Kotkas ainus

pankrotitoimkonna liige, kelle valimise poolt pankrotitoimkonna liikmeks hääletas ka hageja.

Kristjan Kotkas valiti pankrotitoimkonda OÜ Prospeed ettepanekul, kes oli väikse nõudega

võlausaldaja.

Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva asjas ei

ole hageja esitanud kohtule ühtegi tõendit, hindamaks hageja väidet, et Kristjan Kotkas on

võlgniku juhtorgani liikme lähikondne ja et teda tuleb seetõttu lugeda tulenevalt PankrS § 117

lg 2 p-st 1 ja 6 ning 74 lg-st 3 võlgniku lähikondseks.

Paljasõnaline on ka hageja väide, et Kristjan Kotkas on majanduslikult sõltuv Jussi Pärnpuust.

Selleks et hageja ettepanekul saanuks pankrotitoimkonna liikmeks valituks Kristjan Tamme,

olnuks tal Pankrotiseaduse § 81 lg.1 alusel vaja saada võlausaldajate lihthäälteenamus. Seda

protokollist nähtuvalt Kristjan Tamme ei saanud.

Kuivõrd hageja ei ole esitanud ka ühtegi tõendit selle kohta, mismoodi on tema arvates

üldkoosoleku ebaõigete otsustega kahjustatud teiste võlausaldajate huvid, tuleb kohtul asuda

esitatud tõenditest lähtuvalt seisukohale, et pankrotitoimkonna liikmed on valitud kooskõlas

seadusega ning vaidlustatud üldkoosoleku otsus on seaduslik ja põhjendatud. Hageja väited

toimkonna liikmete võimalikust kallutatusest on oletuslikud ja paljasõnalised. Haabersti

Perespordikeskuse AS (pankrotis) pankrotimenetluse käik annab edaspidi vastuse püstitatud

kahtlusele, kas võlasusaldajate ühised huvid saavad tagatud ja kas üleüldse toimub nende

huvide rikkumine.

11.3. Kohus asub seisukohale, et alusetud on hageja väited Haabersti Perespordikeskuse AS

(pankrotis) pankrotihalduri Terje Eipre majanduslikust seotusest ja sõltuvusest võlausaldajast

AS-ist Eesti Talleks ning selle juhatuse liikmest Andres Sarrist. Kohtule ei ole esitatud

tõendeid selle kohta, et pankrotihaldur T.Eipre on esindanud AS-i Eesti Talleks kohtus peale

2003. aastat /t.l. 22-31/. Samuti puuduvad tõendid, et pankrotihaldur on osutanud eelmärgitud

äriühingule hilisemalt (k.a Haabersti Perespordikeskuse AS pankrotimenetluse ajal) muud

õigusteenust. AS Eesti Talleks juhatuse liige A. Sarri on kirjalikult kinnitanud, et äriühingul

puuduvad nii pankrotihalduriga kui ka Advokaadibürooga Eipre & Partnerid kehtivad

kliendilepingud /t.l. 51, 54/. Seda on kinnitanud ka AS Saksa Auto /t.l. 56 ja OÜ Prsospeed /t.l.

57/. Kohus nõustub pankrotihalduriga selles, et advokaadina ühekordse kliendilepingu alusel

isikuga seotud juriidilise isiku konkreetses õigusvaidluses esindamise korral, kui leping on

lõppenud, ei ole põhjendatud pidada haldurit endiselt isikuga seotud olevaks ja isikust

piiramata ajaks tulevikus sõltuvaks. Vastupidise käsitluse korral oleks sisuliselt äärmiselt

keeruline Eesti Vabariigis pankrotihaldurina tegutseda. Selline kaudne seos ei anna alust

kahelda halduri sõltumatuses. Eeltoodud seisukohal on kohus ka MTÜ Lohusalu Vesi kohtus

esindamise kohta väidetu osas.

Asjas puudub vaidlus selle üle, et ajal mil Martin Traat esindas Haabersti Perespordikeskuse

AS vastu pankrotiavalduse esitanud AS-i Floorin, töötas advokaat Martin Traat

Advokaadibüroos Siigur, Kõrgesaar & Partnerid. Advokaat Martin Traat tegutseb

Advokaadibüroos Eipre & Partnerid alates 28.07.2008. a. /t.l. 127-130 lk 129/. Sellest ajast

alates on OÜ Floorin esindajaks vandeadvokaat Indrek Västrik Advokaadibüroost Valdma &

Partnerid. Viimast kinnitab ka pankrotiotsuses märgitu /t.l. 131-133, ja 133 pöördel/.

Hageja väidab, et pankrotihalduri kallutatusele AS-iga Eesti Talleks viitavad ka

pankrotihalduri poolt Haabersti Perespordikeskuse AS (pankrotis) ehitusteenust osutanud

hagejale Celander Ehitus OÜ-le saadetud järelepärimisest muuhulgas spordihoone

ehitustegevuse kohta /t.l. 95-98/.

Kohus leiab, et hageja sellised väited on asjakohatud ega ei ole käesoleva menetluse objektiks.

Kohus märgib veelkord, et asjaolud kas hageja täitis oma lepingust tulenevaid kohustusi

võlgniku

ees

või

mitte,

selguvad

Haabersti

Perespordikeskuse

AS

(pankrotis)

pankrotimenetluse käigus.

Kohtu hinnangul ei tõenda pankrotihalduri seotust ega sõltuvust AS-iga Eesti Talleks ka hageja

väited, et pankrotihaldur T.Eipre on võlausaldajate I üldkoosoleku protokolli omavoliliselt

muutnud. Üldkoosoleku protokolli ei koostanud pankrotihaldur T. Eipre, vaid pankrotihaldur

Sirje Tael. Viimane nähtub võlausaldajate I üldkoosoleku protokolli lk nr 3, millel kajastatud

teise päevakorra punkti kohaselt kinnitati koosoleku protokollijaks Sirje Tael /t.l. 8-19/.

Protokolli muutmist on S. Tael ka ise kirjalikult kinnitanud /t.l. 58-59, 60, 61-62/ märkides, et

käsitles J. Pärnpuu selgitusi protokolli täiendamise ettepanekuna ning lisas need protokolli.

Kohus märgib siinkohal muuhulgas ka seda, juhul kui hageja leidis, et protokoll ei vasta

osaliselt koosolekul öeldule, pidanuks ta pankrotihaldurile esitama oma vastuväited ja taotluse

protokolli parandamiseks. Seda hageja teinud ei ole.

Seega on kohtu hinnangul hageja väited Advokaadibüroo Eipre & Partnerid ja vandeadvokaat/

pankrotihaldur Terje Eipre ning võlausaldaja AS Eesti Talleks ja selle juhatuse liikme A.Sarri

vaheliste seoste kohta alusetud.

Kohus leiab seega, et vaidlustatud üldkoosoleku otsus (5.1.) Terje Eipre kinnitamise kohta

Haabersti Perespordikeskuse AS (pankrotis) pankrotihalduriks, vastab seadusele ning

tuvastamist ei ole leidnud, et selle tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda või et selle

otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.

Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata.

Asjas tekkinud menetluskulude osas märgib kohus järgmist:

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 167 lg 1 järgi iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud

hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool

kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita

menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja

menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud

menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused

kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses.

Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle

(TsMS § 173 lg 2).

TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30

päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude

kindlaksmääramine on sätestatud TsMS §-s 174.

Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et hageja peab kandma kõik kostja ja

iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud.

Reena Undrest

kohtunik

2-08-64459

Märkus:

1. Tallinna Ringkonnakohtus 29.09.2009 otsustas:

1.1 Jätta Pärnu Maakohtu 16.01.2009 otsus muutmata, arvestades

põhjenduste osas ringkonnakohtu otsuses toodud täpsustusi.

1.2 Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

2. 25.11.2009 määrusega jättis Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata

3. TsMS § 456 lg 2 p 3 alusel kohtuotsus jõustus 25.11.2009