3-08-2364/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-08-2364 Otsuse kuupäev

13. jaanuar 2009 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Olar Kivirähki (Kivirähk) kaebus Tartu vangla toimingu (Tallinna Halduskohtu 20.12.2007.a otsusega nr 3-07-1761 välja mõistetud 300 krooni isikuarvele kandmata jätmine) õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja Tartu Vangla kohustamiseks toimingu tegemiseks. Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Poolte menetluskulud jätta nende end kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tallinna Halduskohtu 20.12.2007.a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-07-176, mis jõustus 13.10.2008.a, mõisteti Tartu Vanglalt Olar Kivirähki kasuks välja 300 krooni mittevaralise kahju katteks.

2. Kohtutäitur Kristiina Feinman algatas Olar Kivirähki suhtes täitemenetlused täiteasjas nr 034/2003/3948 Tallinna Linnakohtu avalduse alusel, täiteasjas nr 034/2003/2148 Tallinna Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna avalduse alusel ja täiteasjas nr 034/2008/852 Tartu Maakohtu 10.08.2007.a otsuse nr 1-04-239 alusel.

Kohtutäitur Kristiina Feinman 14.10.2008.a rahalise nõude arestimise aktidega kohustati Tartu Vanglat mitte maksma Olari Kivirähkile võlgu olevaid summasid (6528.85, 753.50 ja 62640.90 krooni, s.o kokku 69923 krooni ja 25 senti) temale kuni rahalise nõude arestimise aktides nimetatud nõuete rahuldamiseni ja kandma kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Tartu Vangla sai arestimisaktid kätte 14.10.2008.a.

3. Kohtute Raamatupidamiskeskus kandis Tartu Vangla korraldusel 28.10.2008.a Tallinna Halduskohtu 20.12.2007.a otsuse nr 3-07-1761 alusel 300 krooni kohtutäitur Kristiina Feinman ametialasele arvelduskontole.

4. Olar Kivirähk esitas 24.11.2008.a Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla peale põhjusel, et Tartu Vangla ei ole täitnud Tallinna Halduskohtu 20.12.2007.a otsust ega kandnud tema vanglasisesele isikuarvele välja mõistetud rahasummat 300 krooni.

Kaebuse põhjendused ja taotlused

5. Kaebaja märgib, et Tartu Vangla 20.10.2008.a kirjaga nr 3-29/17027-10 antud selgituste kohaselt on Tartu Vanglat kohustatud kaebajale võlgu olevaid rahasummasid temale mitte maksma ja kandma need kohtutäituri ametialasele arvelduskontole kuni täiteasjades olevate nõuete rahuldamiseni.

Kaebaja esitas Tartu Vanglale 24.10.2008.a vastuse, märkides sealjuures järgnevat: Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 44 lg 1 sätestab, et vangla kannab kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summas kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks Vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras.

Tartu Vangla 20.11.2008.a kirjaga nr V1 8590 antud selgituste kohaselt antud kohtuotsusega väljamõistetud rahasumma 300 krooni ei ole laekunud ega laeku kunagi kaebajale.

Kaebaja arvates Tartu Vangla omavolitseb, jättes rahasumma kaebaja vanglasisesele isikuarvele kandmata. Kaebaja märgib, et tema suhtes olevad rahalised nõuded, st nende mahaarvestamine on reguleeritud VangS § 44 lg 1 ja lg 2 ning Tartu Vanglal puudus õigus sedasi toimida.

6. Kirjalikus kohtumenetluses esitatud avalduse kohaselt, ei ole 300 krooni puhul tegemist võlgu oleva summaga, vaid mittevaralise kahju eest välja mõistetud summaga. Kaebaja osundab põhiseaduse §-le 25. Kaebaja on seisukohal, et kohtutäituri aktid on ebaõiged. VangS § 44 kohaselt tuleb kinnipeetavale laekuvad rahasummad kanda vanglasisesele isikuarvele ja rahalised nõuded tuleb täita isikuarvelt. Kaebaja leiab, et kohus peaks tunnistama ka kohtutäituri aktid ebaõigeks ja need tühistama ning kohustama vastustajat kandma 300 krooni kaebaja vanglasisesele isikuarvele.

Vastustaja seisukohad

7. Vastustaja Tartu Vangla on seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel.

Olar Kivirähki suhtes on kohtutäitur Kristiina Feinman algatanud täitemenetlused täiteasjas nr 034/2003/3948 Tallinna Linnakohtu avalduse alusel, täiteasjas nr 034/2003/2148 Tallinna Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna avalduse alusel ja täiteasjas nr 034/2008/852 Tartu Maakohtu 10.08.2007.a otsuse nr 1-04-239 alusel.

Sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude kohaselt ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile (Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 111). Nõue on arestitud, kui arestimise akt on kohustatud isikule kätte toimetatud (TMS§114 lg4).

Kohtutäitur K. Feinman arestis 14.10.2008.a aktidega kõik O. Kivirähki rahalised nõuded Tartu Vangla vastu. Arestimisaktide kohaselt on Tartu Vanglat kohustatud O. Kivirähkile võlgu olevaid summasid mitte maksma kuni O. Kivirähki enda võlgnevuste (nimetatud täiteasjades vastavalt 6528.85, 753.50 ja 62640.90 krooni, s.o kokku 69923 krooni ja 25 senti) rahuldamiseni. Tartu Vangla on arestimisaktid kätte saanud 14.10.2008.a. Kohtutäituri aktid on täitmiseks kohustuslikud, mittetäitmise eest võib määrata rahatrahvi TMS §-s 261 ettenähtud korras.

Tallinna Halduskohtu 20.12.2007.a otsusega nr 3-07-1761 mõisteti Tartu Vanglalt O. Kivirähki kasuks välja 300 krooni. Otsus jõustus Riigikohtu 13.10.2008.a määrusega nr 7-1-3-332-08, mis saabus Tartu Vanglasse 16.10.2008.a. Tartu Vangla edastas 20.10.2008.a Kohtute Raamatupidamiskeskusele korralduse kanda nimetatud rahasumma üle kohtutäitur K. Feinmani ametialasele arvelduskontole ja raha laekus sinna 28.10.2008. Sellega on Tartu Vangla täitnud kohtuotsuse õigel ajal ja õigele isikule ning O. Kivirähki kaebus on ainetu seda enam, et vangla on teda kohtuotsuse täitmisest teavitanud 20.10.2008.a kirjaga nr 3-29/17027-10 ning põhjendanud otsuse täitmise viisi 20.11.2008.a kirjaga nr V1 8590.

Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et seadus ei anna isikule õigust vaidlustada haldustoimingut või -akti, mis ei riku tema õigusi. Halduskohtusse pöördumise aluseks on kaebaja õiguste tegelik või väidetav rikkumine, selle puudumisel ei pea kohus kontrollima haldusakti või –toimingu seaduslikkust. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitajal puudub põhjendatud huvi kaevata kohtuotsuse täitmata jätmise peale, kuna otsus oli täidetud juba halduskohtule kaebuse esitamise ajaks ja kaebajale oli see asjaolu teada. Seega ei ole kaebaja õigusi rikutud, mistõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata.

Kohtu põhjendused ja otsus

8. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 3 lõike 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Poolte vahel on vangistuse kandmisest tulenev vaidlus, mis on loomult avalik-õiguslik, mille tõttu kuulub vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse. HKMS § 6 lõike 2 punkti 2 ja lõike 3 punkti 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda sooritamata toimingu sooritamiseks kohustamist ja toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist, mille tõttu on kaebuse esitaja nõue lubatav. HKMS § 9 lõige 2 sätestab toimingu sooritamiseks kohustamiseks esitatud nõudele 30 päevase tähtaja, arvates keeldumise teatavakstegemisest ja lõige 4 sätestab toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitatud nõudele 3 aastase aegumistähtaja. Kaebaja vaidlustab 24.11.2008.a Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses vastustaja 20.10.2008.a toimingu, mille tõttu on kaebus esitatud tähtaegselt.

9. HKMS §-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 koosmõjust tuleneb, et halduskohtu pädevuses on ainult isiku subjektiivseid õigusi rikkuva toimingu õigusvastasuse kindlakstegemine ja õigusvastaselt sooritamata toimingu sooritamiseks kohustamine. Halduskohus, tutvunud kaebuse ja vastusega ning poolte poolt kirjalikus menetluses esitatud täiendavate seisukohtadega, uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, on tõendite kogumis ja vastastikuses seoses hindamisel seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks kaebusele märgib kohus, et vastustaja ei ole kaebaja suhtes käitunud õigusvastaselt ja omavoliliselt. Vastustaja ei ole eiranud kaebaja õigust mittevaralise kahju hüvitamisele. Kahju hüvitamise korraldamisel on vastustaja järginud talle täitmiseks kohustuslikke rahalise nõude arestimise akte.

10. Vaidluse lahendamisel järgib kohus kehtivat kohtupraktikat, milleks on Riigikohtu Halduskolleegiumi 08.01.2009.a otsus haldusasjas nr 3-3-1-86-08. Nimetatud kohtuotsuse punktides 15-19 on Riigikohus leidnud, et:

„15. TMS § 111 sätestab, et sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur võlgnikul ka nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. TMS § 112 sätestab nõuded, millele ei saa sissenõuet pöörata. Arestitud nõuded kujutavad praegusel juhul endast kinnipeetava nõudeid vangla vastu. Vanglalt on kohtuotsustega välja mõistetud kinnipeetava kasuks menetluskulud asjades, kus kinnipeetav on vaidlustanud vangla akte või toiminguid.

16. Täitemenetluse seadustiku erinorm (TMS § 31) reguleerib rahalise nõude täitmist vanglas. TMS § 31 lg 1 kohaselt kannab vangla kinnipeetava töötasust või muust kinnipeetavale laekuvast rahast kinnipeetud osa igas kuus selle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, kes on rahalise nõude täitmiseks saatnud. Kinni peetav osa arvutatakse vastavalt vangistusseaduse §-le 44. Vangs § 44 lg 2 kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks,

20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. Kinnipeetava soovil võib ka tema vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summasid kasutada rahaliste nõuete täitmiseks (VangS § 44 lg 4). Kolleegium leiab, et kohtuotsuse alusel kinnipeetava kasuks vanglalt väljamõistetavad summad (sh menetluskulud) on käsitatavad muude kinnipeetavale laekuvate summadena VangS § 44 lg 1 tähenduses ning vastav nõue tuleb vanglal üldjuhul täita VangS § 44 lg-t 2 järgides.

17. Asjas on vaidlus TMS § 31 ja VangS § 44 kohaldatavuse üle olukorras, kus kohtutäitur on arestinud kinnipeetava nõuded vangla vastu. Pooltel on erinevad seisukohad selles, kas juhul, kui kinnipeetav, kelle nõuded kohtutäitur on arestinud, pole oma õiguste kaitseks kasutanud TMS §-des 217 ja 218 sätestatud võimalusi kohtutäituri otsuse ja tegevuse vaidlustamiseks, on vanglal õigus ja kohustus ülalnimetatud sätetest lähtuda.

Vangla on selle vaidluse põhjustanud olukorras vastandlikus rollis. Ühelt poolt on ta täiteasjas kohustatud isik, kes peab arestimisakti täitma. Teisalt peab vangla tagama kinnipeetavate õiguste kaitse, sh VangS § 44 lg 2 õige kohaldamise.

18. Kolleegiumi hinnangul kujutab TMS § 111 endast üldnormi nõuete arestimiseks, millele lisaks on seadusandja ette näinud teistsugused reeglid erijuhtudeks, mille hulka kuulub ka TMS § 31, mis nõuete rahuldamiseks kinni peetava summa ulatuse osas osundab omakorda VangS § 44 lg-le 2. Seega peab kolleegium põhimõtteliselt vajalikuks kinnipeetava nõuete arestimisel arvestada TMS §-s 31 ja VangS § 44 lg-s 2 sätestatut. Erinormi (TMS § 31) olemasolu tõttu ei põhjenda kinnipeetava nõuete arestimist ka asjaolu, et seda ei keela TMS § 112, mis loetleb nõuded, millele sissenõuet pöörata ei saa.

19. Kohtutäituri otsuste ja tegevuse vaidlustamiseks sätestatakse täitemenetluse seadustiku seitsmendas osas omaette menetluskord ning halduskohtumenetluses puudub võimalus hinnata kohtutäituri aktide õiguspärasust. Kui arestimisakti pole vaidlustatud või on jäetud kasutamata edasikaebe võimalus, kehtib võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku ja võlgniku vahelises suhtes ka ebaõige arestimisakt (TMS § 114 lg 5). TMS § 261 võimaldab kohaldada trahvi võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule, kes keeldub alusetult arestimisakti täitmisest või ei täida seda nõuetekohaselt. Seetõttu nõustub kolleegium alama astme kohtutega selles, et kui isik ei ole kasutanud täitemenetluse seadustikus ette nähtud õiguskaitsevahendeid õigusvastase arestimisakti vaidlustamiseks, puudus vanglal kui võlgniku suhtes kohustatud isikul võimalus arestimisakti võimalikust õigusvastasusest sõltumata rahuldada R. Kalda nõue TMS §-st 31 ja VangS § 44 lg-st 2 tulenevaid proportsioone arvestades. Põhimõtteliselt tuleneb TMS § 217 lg-st 1, et vangla, kes praeguse vaidluse põhjustanud situatsioonis on käsitatav TMS § 5 lg 1 mõttes muu isikuna, kelle õigusi täitemenetlus puudutab, saaks täitemenetluse osalisena juhul, kui ta hindab täituri akti õigusvastaseks, selle ise vaidlustada, et vältida oma tegevuse vastuolu TMS §-ga 31 ja VangS §-ga 44.“ Esimese astme halduskohus on käesoleva vaidluse lahendamisel seisukohal, et Riigikohtu seisukohad õiguse kohaldamisel laienevad ka poolte vahelisele vaidlusele olukorras, kus vaidluse esemeks on vastustajalt kohtuotsusega välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitus. Kaebaja ei ole õigusaktidega sätestatud korras vaidlustanud rahalise nõude arestimise akte (tl 16-18), mille tõttu oli vastustaja kohustatud järgima kohtutäituri poolt tehtud ettekirjutust ja andma Kohtute Raamatupidamiskeskusele korralduse kanda mittevaralise kahju hüvitus vahetult kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, mitte aga kaebaja isikuarvele vanglas. Halduskohtu pädevuses ei ole kohtutäituri rahalise nõude arestimise aktide ebaõigeks tunnistamine ja tühistamine nagu ekslikult leiab kaebaja, kuna selleks oleks kaebaja pidanud pöörduma vahetult kohtutäitur Kristiina Feinmani poole tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Neil asjaoludel ei riku kaebaja poolt vaidlustatud vastustaja toiming kaebaja subjektiivseid õigusi ja kaebajal puudub põhjendatud huvi kohtult taotletava konstateeringu suhtes, kuna halduskohtu konstateering ei aita kaebajal saavutada kaebuse eesmärki, milleks on kohtutäituri ametialasele arvelduskontole kantud mittevaralise kahju hüvituse kandmine kaebaja isikuarvele vanglas. Kuna vastustaja on kaebaja poolt taotletava toimingu teostanud kooskõlas kohtutäiturilt saadud rahalise nõude arestimise aktidega ja toiming ei ole õigusvastane, puudub kohtul alus ka vastustaja kohustamiseks väidetavalt õigusvastaselt sooritamata toimingu sooritamiseks kohustamiseks. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab kohus kaebuse rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda.

Roby Koik kohtunik