2-08-60106/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-60106

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2009, kirjalik menetlus

Tsiviilasi

AS-i S. avaldus OÜ B. (pankrotis, kustutatud)

täiendavaks likvideerimiseks ja likvideerija õiguste

ennistamiseks

Tsiviilasja number

2-08-60106

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja: AS S.

esindaja: juhatuse liige Hillar Soosalu

puudutatud isik: OÜ B. (kustutatud) , viimane seadusjärgne

esindaja: pankrotihaldur Küllike Mitt (postiaadress OÜ

Õigusbüroo Faktootum, Õpetaja 9a, 51003 Tartu)

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata AS-i S. avaldus OÜ B. täiendavaks likvideerimiseks ja likvideerija õiguste

ennistamiseks.

2. Jätta menetluskulud AS-i S. kanda.

3. Määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui

määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (TsMS § 478 lg 3,

§ 466 lg 3).

4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu

kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.

Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest (TsMS § 606 lg 2, § 661

lg 1, 2).

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohus kuulutas 03.12.1999 otsusega tsiviilasjas nr 2-1413/99 välja OÜ B. pankroti

ja nimetas pankrotihalduriks Küllike Miti. Pankrotivara hulka kuulus mh 1/10 mõtteline osa

ehitisest kui vallasasjast aadressil Estonia pst 15, Tallinn. Avaldajale kuulub kaasomanikuna

nimetatud ehitisest 19/30 suurune mõtteline osa.

2. Pankrotitoimkond otsustas 07.06.2005 kuulutada välja ehitise mõttelise osa, sisseehitatud

mööbli ja tsiviilasjas nr 2/3/23-2321/01 esitatud nõuete müügi enamsoodsamal viisil avalikul

kirjalikul enampakkumisel (tlk 46-48, 49). Lõpptähtajaks 04.07.2005 laekunud pakkumisi ei

pidanud pankrotitoimkond vastuvõetavaks, kuid tegi seoses tsiviilasjas 2/3/23-2321/01 hagi

tagamisega osavõtjatele ettepaneku pakkumisi täiendada (tlk 50-58, 59-60). Pakkumisi

täiendasid AS P. kokku summas 3 510 000.- krooni ja AS S. kokku summas 3 450 000.-

krooni (tlk 61, 62). Pankrotitoimkond tunnistas 17.08.2005 koosoleku otsusega

enampakkumise

võitjaks

AS-i

P. (tlk

63-64).

14.09.2005

koosolekul

otsustas

pankrotitoimkond müügihinna jaotuse pakkumise siseselt järgmiselt: mõtteline osa ehitisest

koos paigaldatud mööbliga 3 410 000.- krooni ning tsiviilasjades nr 2/3/23-2321/01 ja nr 2-

1190/2005 esitatud nõuded kokku 100 000.- krooni (tlk 65-66).

3. 14.09.2005 sõlmisid OÜ B. (pankrotis) kui müüja ja/või loovutaja, AS P. kui ostja ja/või

loovutuse saaja, AS Hansapank kui pandipidaja ja AS E. (pankrotis) kui pank pandi

kustutamise avalduse, ehitise mõttelise osa müügilepingu, maa tagastamise või

kompenseerimise nõudeõiguse loovutamise lepingu, nõuete loovutamise lepingu ja

pandilepingu. Lepingus sisaldus ehitise 1/10 suuruse mõttelise osa müügileping ja 1/10

suuruse mõttelise osa Tallinnas Estonia pst 15 asuva maa tagastamise või kompenseerimise

nõudeõiguse loovutamise leping. OÜ B. müüs ehitise mõttelise osa ostjale hinnaga

3 410 000.- krooni (tlk 11-27).

4. 10.10.2005 esitas haldur kohtule OÜ B. (pankrotis) pankrotimenetluses jaotusettepaneku,

mille kohta avaldati 10.10.2005 teadaanne Ametlikes Teadaannetes (tlk 67). Vastuväiteid ei

esitatud ning 31.10.2005 määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku.

5. 16.11.2005 avalduses teatas AS S. , et tuginedes AÕSRS §-le 131 lg-le 1 soovib ta ehitise ühe

kaasomanikuna teostada 1/10 mõttelise osa ostueesõigust, ning tegi ettepaneku sõlmida

asjaõiguslepingu 09.12.2005 kell 12.00 Tallinna notar Robert Kimmeli büroos (tlk 28-29).

Müüja ega ostja notaribüroosse ei ilmunud.

6. 03.03.2006 esitas haldur kohtule OÜ B. (pankrotis) pankrotimenetluses lõpparuande, mille

kohta avaldati 03.03.2006 teadaanne Ametlikes Teadaannetes (tlk 73). Lõpparuandele

vastuväiteid ei esitatud. 13.04.2006 määrusega kinnitas kohus lõpparuande, lõpetas

pankrotimenetluse ning vabastas halduri. Vastav teadaanne avaldati Ametlikes Teadaannetes

17.05.2006 (tlk 74). 02.08.2006 kustutati äriühing registrist.

7. 15.09.2008 esitas AS S. Harju Maakohtule hagi OÜ B. (kustutatud), AS-i P. ja AS-i

Hansapank vastu ehitise ning maa tagastamise või kompenseerimise nõudeõiguse mõttelise

osa nõudes, tsiviilasi nr 2-08-59354 (tlk 31-36).

AVALDAJA SEISUKOHAD

8. Ehitise kaasomanikuna oli avaldajal AÕSRS § 131 lg-st 1 tulenevalt ehitise mõttelise osa

ostueesõigus. VÕS § 244 lg-test 1, 6, § 108 lg-st 2 ja § 208 lg-st 1 tulenevalt on avaldaja ja

OÜ B. vahel sõlmitud müügileping, omand kuulub jätkuvalt OÜ-le B. ning OÜ B. on

kohustatud ehitise mõttelise osa omandi ja nõudeõiguse mõttelise osa avaldajale üle andma.

Avaldaja on teinud omalt poolt kõik mõistlikult võimaliku ostueesõiguse teostamiseks.

9. Üllatuslikult on selgunud, et OÜ B. on äriregistrist kustutatud. VÕS § 186 ei näe võlasuhte

lõppemise alusena ette juriidilise isiku lõppemist. Avaldaja on esitanud Harju Maakohtusse

hagi OÜ B. vastu müügilepingu täitmisele kohustamiseks ning ehitise mõttelise osa omandi

ja nõudeõiguse mõttelise osa üleandmiseks. Nõuet ei ole võimalik muul viisil rahuldada kui

üksnes vabatahtlikult müügilepingu täitmisega või vastavate tahteavalduste asendamisega

jõustunud kohtuotsusega. Selleks peab OÜ B. olema tsiviilkohtumenetlusõigusvõimeline,

registris ”taastatud” (TsMS § 201, TsÜS § 26 lg 2). Ka Riigikohus peab võimalikuks

kustutatud äriühingu ”ennistamist” (RKTKo 15.01.2007 nr 3-2-1-132-06).

10. OÜ B. likvideeriti pankrotimenetluses. TsÜS § 41 lg-st 1 tulenevalt toimub likvideerimine

pankrotimenetluses pankrotiseaduse alusel, äriseadustik ei kohaldu. OÜ-l B. ei toimunud

tavapärast likvideerimismenetlust, tal ei olnud likvideerijaid ning avaldajal ei olnud nõude

esitamiseks ette nähtud mingit tähtaega. Sellest tulenevalt ei ole ÄS § 218 lg 3 antud juhul

kohaldatav ning ÄS § 218 lg-s 3 sätestatu ei saa mõjutada avaldaja õigust nõuda OÜ B.

äriregistris „taastamist“.

11. Kui ÄS § 218 lg 3 oleks kohaldatav, oleksid selles sätestatud eeldused OÜ B. äriregistris

taastamiseks täidetud. Avaldaja nõue tekkis pankrotihalduri poolt pärast pankroti

väljakuulutamist tehtud tehingust. Tegemist on massikohustusest tekkinud nõudega (PankrS

§ 148 lg 1 p 1), mille täitmist võib nõuda üldkorras (PankrS § 149 lg 1). PankrS § 167

võimaldab esitada võlgniku vastu nõudeid ka pärast pankrotimenetluse lõppemist, nõude

esitamine ei ole seotud ajaliste piirangutega. Avaldaja on nõude ettenähtud korras esitanud

(ostueesõiguse teostamise avalduse esitamine), pankrotihaldur ei ole nõudele vastu vaielnud

ega seda ka täitnud ning avaldajal on igal juhul õigus nõuda nõude täitmist. PankrS § 55 lg-st

1, §-st 146 lg 1 p 3 tulenevalt on massikohustuste täitmine pankrotihalduri kohustus.

Lõpparuannet ei oleks tohtinud esitada ega võlgnikku äriregistrist kustutada enne, kui

massikohustus avaldaja ees on täidetud (PankrS § 162 lg 1 ja 2).

12. Massikohustusest tekkinud nõude esitamisel pärast pankrotimenetluse lõppemist ei oma

tähtsust, kas lõpparuandele esitati vastuväiteid või mitte (PankrS § 167 lg 3). Pankrotiseadus

eristab võlausaldajat (kui pankrotivõlausaldajat) ja isikut, kellel on õigus nõuda

massikohustuse täitmist (kui massivõlausaldajat; PankrS § 63 lg 1, § 167 lg-d 1 ja 3);

vastuväite esitamise õigus on üksnes võlausaldajal.

13. Vajadus esitada käesolev avaldus on tingitud pankrotihalduri tegevusest. Analoogselt PankrS

§-s 166 sätestatud järeljagamise instituudiga oleks pankrotihalduril ilmselt võimalik jagada

vara võlgniku nimel ka pärast võlgniku kustutamist äriregistrist, ilma et võlgnikku eraldi

registris taastataks. Antud juhul ei ole pankrotihaldur näidanud üles tahet anda ehitise

mõttelise osa omand ja nõudeõiguse mõtteline osa üle avaldajale.

14. Väited ostueesõiguse olemasolu või puudumise kohta ei puutu asjasse, vastav hagi

vaadatakse läbi eraldi menetluses. Ostueesõiguse hagi on esitatud aegumistähtaja jooksul.

Alusetu on arvamus, et avaldaja peaks näitama mingi mõistliku põhjuse, miks ta juba enne

02.08.2006 kohtusse ei pöördunud. Puudutatud isik ei ole märkinud, kuidas ja millal ta

05.12.2005 seisukoha ostueesõiguse teostamise suhtes avaldajale edastas.

15. OÜ-d B. ei oleks tohtinud äriregistrist kustutada. Kuna ta aga kustutati, siis tuleb ta taastada.

Ühtegi sisulist vastuväidet taastamisele ei ole, samuti ei ole ühtegi sätet, mis ei võimaldaks

taastamist. Avaldaja palub viia läbi OÜ B. täiendava likvideerimise ning ennistada

pankrotihaldur Küllike Miti likvideerija õigused.

PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHAD

16. Avaldus on põhjendamatu.

17. 14.09.2005 tehingu ja 16.11.2005 ostueesõiguse avalduse tegemise ajal kehtinud AÕSRS

§ 131 lg 1, VÕSRS § 16, VÕS § 251 lg 1 kohaselt puudus AS-il S. ostueesõigus, sest ehitise

mõtteline osa müüdi pankrotimenetluse käigus avalikul enampakkumisel. Ostueesõiguse

puudumine tuleneb ka AÕS § 257 lg-test 3, 5, sätestatud ei ole ehitise kui vallasasja

kaasomaniku ostueesõigust pankrotimenetluse korral. Seega ei saabunud ostueesõiguse

teostamiseks avalduse tegemisega VÕS §-s 244 sätestatud tagajärjed. OÜ B. (pankrotis) ja

AS P. vaheline käsutustehing ei ole tühine, ehitise mõttelise osa omand ja nõudeõiguse

mõtteline osa on läinud üle AS-ile P. ning need ei ole enam OÜ B. (pankrotis) omad. AS-il S.

puudub kehtiv nõue OÜ B. (pankrotis) vastu.

18. 30.11.2005 ja 05.12.2005 kirjadega teatasid vastavalt AS P. ja OÜ B. AS-ile S. , et peavad

avaldust

ostueesõiguse

teostamiseks

õiguslikult

põhjendamatuks.

Pärast

kirja

ei

kontakteerunud AS S. enam kordagi OÜ-ga B. (pankrotis) ega esitanud ka vastuväiteid

pankrotimenetluse lõpparuandele. Samuti ei pöördunud AS S. kuni 15.09.2008 kohtu poole

oma väidetavate õiguste kaitseks. AS S. ei ole esitanud ühtegi mõistlikku põhjendust, miks

ta ei saanud oma väidetavate õiguste kaitseks pöörduda kohtu poole (sh sekkuda OÜ B.

lõpetamisse) ajal, mil OÜ B. oli veel registrist kustutamata.

19. OÜ-l B. puuduvad igasugused rahalised vahendid täiendavate likvideerimistoimingute

tegemiseks. Arvestades likvideerimistoimingute sisu sh kohtuistungitest osavõtt, võivad

kulud ulatuda 30 000 kroonini.

KOHTU SEISUKOHT

20. TsÜS (jõustus 01.07.2002) § 41 lg 1 kohaselt toimub juriidilise isiku lõpetamisel selle

likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotimenetluses toimub juriidilise

isiku likvideerimine pankrotimenetlusele sätestatud korras. Seega ei ole asjas kohaldatavad

äriseadustiku need sätted (ÄS § 218), mis reguleerivad äriühingu täiendavat likvideerimist.

21. PankrS § 130 lg 3 näeb ette, et kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis

likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist

alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja

juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks.

22. PankrS § 166 lg 1 sätestab, et kui pärast pankrotimenetluse lõpetamist ja halduri vabastamist

laekub pankrotivarasse raha, vabanevad jagamisel hoiustatud rahasummad või selgub, et

pankrotivara hulka kuulub esemeid, mida ei ole jaotusettepaneku koostamisel arvestatud,

teeb kohus omal algatusel või halduri või võlausaldaja avalduse alusel määruse järeljagamise

läbiviimiseks. PankrS § 166 lg 2 kohaselt kinnitab kohus järeljagamise läbiviimiseks halduri,

kelleks võib olla ka uus haldur.

23. PankrS § 167 lg 1 kohaselt võivad pärast pankrotimenetluse lõppemist võlausaldajad nõuded,

mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, samuti nõuded,

mis küll esitati, kuid mis jäid rahuldamata ja millele võlgnik vastu vaidles, esitada võlgniku

vastu üldises korras. PankrS § 167 lg 3 kohaselt võivad võlausaldajad pärast

pankrotimenetluse lõppemist esitada võlgniku vastu ka massikohustustest tekkinud nõuded,

mida ei ole pankrotimenetluses rahuldatud. PankrS § 167 lg 4 kohaselt võib üldises korras

võlgniku vastu esitada samuti nõudeid, mis on tekkinud pankrotimenetluse ajal ja mida ei

saanud pankrotimenetluses esitada; sel juhul algab aegumistähtaeg pankrotimenetluse

lõpetamisest.

24. Pankrotimenetluses

kehtib

menetluse

efektiivsuse

põhimõte.

Seetõttu

tuleks

võlausaldajatel, sh ka neil võlausaldajatel, kelle nõuded on tekkinud massikohustustest,

võimalikud probleemid lahendada võimalikult kiiresti ning varajases staadiumis, vastasel

korral riskivad nad oma õiguskaitsevahendite kaotamisega. Pankrotiseaduse § 167 reguleerib

tõepoolest võimalust, et nõudeid sh massikohustustest tekkinud nõudeid saab esitada ka

pärast pankrotimenetluse lõppemist. Samas ei nähtu pankrotiseadusest ja oleks ka vastuolus

viidatud menetluse efektiivsuse põhimõttega, et PankrS § 167 alusel nõude esitamiseks

tuleks juriidiline isik eelnevalt registris taastada, et isik omandaks juriidilise isiku

õigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime.

25. PankrS § 157 loetleb pankrotimenetluse lõppemise alused ja mitte kõikidel juhtumitel ei

kaasne pankrotimenetluse lõppemisega juriidilisest isikust võlgniku lõppemist ja registrist

kustutamist. Kui kohus lõpetab pankrotimenetluse seoses pankroti aluse äralangemisega

(PankrS § 159), võlausaldajate nõusolekul (PankrS § 160) või kompromissi kinnitamisega

(PankrS § 183), siis juriidilist isikut ei likvideerita. Samuti ei likvideerita juriidilist isikut siis,

kui võlgnikule jääb pärast pankrotivarast kõigi nõuete rahuldamist piisavalt vara juriidilise

isiku tegevuse jätkamiseks (PankrS § 130 lg 6). Nimetatud juhtumitel, samuti füüsilisest

isikust võlgniku pankrotimenetluse lõppemisel nõuete esitamist pärast pankrotimenetluse

lõppemist reguleeribki PankrS § 167.

26. Käesoleval juhul on OÜ B. pankrotimenetlus lõpetatud PankrS § 157 p 5 alusel seoses

lõpparuande kinnitamisega. PankrS §-st 165 lg-st 4, mis kohaldub ka pankrotimenetluse

lõppemisel PankrS § 157 p 5 alusel tuleneb, et kui pankrotimenetluse lõpetamise ajaks ei ole

pankrotivara täielikult müüdud või kui pankrotivarasse on veel raha laekumas, samuti siis,

kui halduri poolt esitatud hagid on läbi vaatamata või kui haldur kavatseb esitada hagi või on

kohustatud seda tegema, võib kohus jätta halduri vabastamata. Sel juhul jätkab haldur oma

ülesannete täitmist ka pärast pankrotimenetluse lõpetamist. Kui tegemist on juriidilisest

isikust võlgnikuga, siis tuleb tema õigusvõime säilitamiseks jätta sel juhul ka juriidiline isik

registrist kustutamata. Kohus märgib, et kohtul tuleb jätta haldur vabastamata ja juriidilisest

isikust võlgnik registrist kustutamata ka siis, kui pankrotimenetluse lõpetamise ajaks on

kohtumenetluses läbi vaatamata mõne võlausaldaja hagi võlgniku vastu.

27. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et sel ajal, kui kohus kinnitas 13. aprillil 2006. a OÜ B.

pankrotimenetluses lõpparuande ja 2. augustil 2006. a kui halduri avalduse alusel võlgnik

kustutati äriregistrist, ei olnud avaldaja võlgniku vastu hagi esitanud. Avaldaja esitas hagi

võlgniku vastu rohkem kui kaks aastat pärast pankrotimenetluse lõpetamist ja võlgniku

registrist kustutamist 15. septembril 2008. a. Just hagi varasema esitamisega oleks avaldaja

vältinud võlgniku registrist kustutamist. Avaldaja ei ole ka põhjendanud, mis takistas tal hagi

varasemat esitamist. Pankrotimenetluse efektiivsuse põhimõttest ja PankrS §-st 162

tulenevalt ei saa ega pea haldur ootama lõpparuande esitamise ja juriidilisest isikust võlgniku

registrist kustutamisega kõikide võimalike hagide aegumistähtaja lõppemiseni.

28. On tõsi, et avaldaja ei ole pankrotivõlausaldaja PankrS § 8 lg 3 tähenduses, kellel on õigus

esitada vastuväiteid lõpparuandele PankrS § 163 lg 2 alusel. Avaldaja nõue võib olla

tekkinud massikohustuse täitmisest. Nimetatud isikuna on avaldajal PankrS § 149 sätestatud

õigused sh õigus nõuda võlgnikult pankrotimenetluse kestel massikohustuse täitmist

üldkorras. Ka nimetatud sättest nähtub, et eelkõige saab massikohustuse täitmist nõuda

ikkagi pankrotimenetluse kestel. Avaldaja ei ole seda õigust kasutanud ja ei ole ka

põhjendanud, miks tal ei saanud oma väidetavat nõudeõigust realiseerida pankrotimenetluse

kestel. Avaldaja väide, et pankrotivõlgniku registrist kustutamine oli talle üllatav, ei ole

tõsiselt võetav. Pankrotimenetluse kiire lõpetamine on pankrotihalduri üks olulisi seadusest

tulenevaid kohustusi (PankrS § 55 lg 1).

29. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. TSÜS § 41 lg 1 kohaselt

toimub pankrotimenetluses juriidilise isiku likvideerimine pankrotimenetlusele sätestatud

korras. Pankrotiseadus aga ei näe ette võimalust, et pärast pankrotimenetluse lõppemist ja

juriidilise isiku likvideerimist ja registrist kustutamist toimuks juriidilise isiku täiendav

likvideerimine, milleks kohus peab määrama likvideerija. Juhtumeid, mil pärast

pankrotimenetluse lõpetamist laekub pankrotivarasse raha või selguvad esemed, mida ei ole

jaotusettepaneku koostamisel arvestatud, reguleerib PankrS § 166. Nõuete esitamist pärast

pankrotimenetluse lõppemist reguleerib PankrS § 167, mis ei näe ette juba registrist

kustutatud juriidilise isiku õigusvõime taastamist nõude esitamiseks. Äriseadustiku analoogia

kohaldamine ei ole TsÜS §-st 41 lg 1 ja menetluse üldistest põhimõtetest tulenevalt võimalik.

Kohus peab vajalikuks märkida, et pankrotimenetluses likvideerib juriidilise isiku haldur ja

mitte likvideerija (PankrS § 130 lg 3).

30. TsMS § 172 lg 7 alusel ja avalduse rahuldamata jätmist arvestades tuleb menetluskulud jätta

avaldaja kanda.

Kohtunik