2-08-58744/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht 13.01.2009, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-58744 Tsiviilasi PV hagi AP vastu hüvitise väljamõistmiseks 9 000 krooni suuruses Hagihind

9 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: PV(red kood XXX, XXX), Hageja esindaja: KK XXX Kostja: AP(i k XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja: Inge Veso (AB Veso&Partnerid, Rävala pst 8, 10143 Tallinn; inge@veso.ee) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Resolutsioon

1. Rahuldada PV hagi AP vastu TLS § 118 lg 1 alusel hüvitise väljamõistmiseks 9 000 krooni suuruses.

2. Välja mõista AP hüvitis 9 000 (üheksa tuhat) krooni PV kasuks.

3. Menetluskulud jätta kostja AP kanda.

4. Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses, mida kohus käsitleb hagiavaldusena (ITLS § 24 lg 5), märgib hageja, et poolte vahel oli sõlmitud 13.04.2007 tööleping määramata ajaks. Selle lisa 1 p

4.1 alusel oli töötaja kohustatud töötama vastavalt töögraafikule.

2008 tööajagraafiku täitmise kohustust kinnitas kostja allkirjaga 2.04.2008. 17.04.2007 kl 10.00 kostja tööle ei ilmunud. Selle tõttu oli oluliselt häiritud MV töö – keskus avati kaks tundi hiljem ja/või suleti kaks tundi varem ajavahemikul 17.04.-20.04.2008 ning oli suletud ajavahemikul 21.04.-24.04.2008.

Tööandja esindajaga 18.04.2008 kokkulepitud kohtumisele kostja 21.04.2008 ei ilmunud ega teatanud mitteilmumisest, kostja telefon oli väljalülitatud või asus väljaspool teeninduspiirkonda. 21.04.2008 tähitud kirjas palus hageja kostjal põhjendada töölt eemalolekut ning teatada tööle naasmise aeg. 29.04.2008 teatas kostja elektrooniliselt, et töövõimetuslehel ei viibi, tööle mitteilmumist ei põhjendanud. 30.04.2008 käskkirjaga nr 2-1/19 lõpetas hageja kostjaga sõlmitud töölepingu. Kostja sai käskkirja kätte 07.05.2008 postiasutusest.

TLS § 118 sätestab töötaja vastutuse omavoliliselt töölt lahkumisel, lg 1 järgi on tööandajal õigus nõuda töötajalt hüvitust kuni ühe kuu keskmise palga ulatuses. Hageja taotleb kostjalt ühe kuus keskmise palga väljamõistmist 9 000 krooni suuruses.

Hageja arvates on tal õigus nõuda TLS § 118 lg 1 alusel hüvitist, kuna kostja lahkus töölt omavoliliselt. Töölepingu lõpetamise etteteatamise tähtajad sätestab TLS § 79 ja § 80 (avaldus lk 27-28).

Kostja vastuväited Mitte nõustudes Töövaidluskomisjoni 11.08.2008 otsusega, millega hagejalt mõisteti kostja kasuks välja TLS § 118 lg 1 järgi 9 000 krooni esitas kostja kohtule taotluse. Otsus on ebaseaduslik, komisjon kohaldas materiaalõigusnormi ebaõigesti. TLS § 118 lg 1 kohaldatakse töötaja algatusel töölepingu lõpetamise juhul, kuna TLS § 118 lg 1 viidatakse ainult töötaja algatusel töölepingu lõpetamise sätetele (§ 79 ja § 80). Kostjaga lõpetati tööleping tööandja algatusel TLS § 86 p 6 alusel töökohustuste rikkumise tõttu distsiplinaarkaristusena. TLS § 118 lg 1 kohaldamisele ei kuulu ja tööandjal ei ole õigust nõuda hüvitust ühe kuus keskmise palga ulatuses 9 000 krooni. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte poolt esitatud seisukohtadega, uurinud tõendeid, sh töövaidluskomisjonile esitatut, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Poolte nõusolekust lähtuvalt määras kohus 27.11.2008 asja lahendamiseks kirjaliku menetluse.

Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjon otsustas 11.08.2008 rahuldada PV avalduse ning mõistis AP välja hüvitise TLS § 118 lg 1 järgi 9 000 krooni suuruses. Mitte nõustudes Töövaidluskomisjoni otsusega, esitas kostja kohtule hagiavalduse, mida kohus käsitleb taotlusena kooskõlas ITLS § 24 lg 4. Pooled vaidlevad selle üle, kas tööandjal on õigus saada töötajalt ühe kuupalga suurust hüvitist või mitte.

TLS § 79 lg 1 kohaselt peab töötaja tööandjale määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest ette teatama vähemalt ühe kuu. Sama seaduse § 80 sätestab määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamise tähtajad töötaja jaoks. TLS § 118 reguleerib töötaja vastutust omavoliliselt töölt lahkumisel. Selle paragrahvi 1.lõike kohaselt on tööandjal õigus nõuda töötajalt hüvitust kuni tema ühe kuu keskmise palga suuruses, kui töötaja lahkub töölt omavoliliselt töölepingu lõpetamise kohta avaldust esitamata. Hageja lõpetas kostjaga töölepingu 30.04.2008 käskkirjaga nr 2-1/22 (lk 5) TLS § 86 p 6, § 103 lg 2 alusel samal päeval käskkirjaga nr 2-1/21 (lk 6) määratud distsiplinaarkaristusest lähtudes.

Viidatud käskkirjad tõendavad, et kostja lahkus omavoliliselt töölt töölepingu lõpetamise kohta avaldust esitamata. Töötaja enda töölt vabastamist ei vaidlustanud. Neist asjaoludest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt hüvitist TLS § 118 lg 1 alusel ühe kuu keskmise palga ulatuses.

Õige ei ole kostja seisukoht, et § 118 kohaldatakse töötaja algatusel töölepingu lõpetamise juhtudel. Nimetatud sätte kohaldamise eelduseks on töötaja omavoliliselt töölt lahkumine mitte töölepingu lõpetamine töötaja algatusel.

Hagi hind on 9 000 krooni tulenevalt TsMS § 124 lg 1 ja § 125. Taotluse esitamisel maksis kostja riigilõivu 650 krooni (ITLS § 24 lg 4 viimane lause). Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 tuleb menetluskulud jätta kostja kanda seoses hagi rahuldamisega. Hagejal on õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuses jõustumisest.

Kohtunik