2-07-24780/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 12. 01. 2009.a, kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-07-24780

Tsiviilasi JK(isikukood xxx, xxx) hagi JL(isikukood xxx elukoht xxx) elatise suurendamiseks. Tsiviilasja hind 16 767 krooni. Menetlus kirjalik Esindajad puuduvad RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi. 2. Välja mõista kostja JL´lt elatis tema xxx a sündinud poja K L ülalpidamiseks 2175 krooni kuus alates 03.07.2006. a kuni lapse täisealiseks saamiseni hageja JK kasuks. 2175 krooni osas kuulub otsus viivitamatule täitmisele.

Menetluskulude jaotus 3. Menetluskulud (sh Eesti Riigi riigituludesse väljamõistetav riigilõiv) jätta kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Linnakohtu kaudu 10 päeva jooksul apellatsioonist teatades ja 20 päeva jooksul põhjendatud apellatsioonikaebust esitades arvates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast. Kaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja selle põhjendused

Hagiavalduse kohaselt on hagejal ja kostjal ühine alaealine poeg K L , kes elab koos hagejaga. Poolte abielu lahutati ning kostjalt mõisteti hageja kasuks elatusraha, mille suurus on 312 krooni. Viidatud elatusraha on hageja hinnangul ebapiisav.

Seoses eeltooduga palus hageja kostjalt 2928 kroonise elatusraha poja ülalpidamiseks kostja välja mõisa. Menetluse käigus vähendas hageja nõuet 2175 kroonile.

Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud.

Kohtu põhjendused TsMS § 404 lg 1 kohaselt võib kohus määrata kirjaliku menetluse, kui hagi hind ei ületa 50 000 krooni ja poole kohtusse ilmumine on oluliselt raskendatud suure vahemaa tõttu või muul mõjuval põhjusel.

Kohtu hinnangul on eeltoodu ka antud juhul kohaldatav. Kostja ei ole vastuväiteid hagile esitanud. Hagi hind on 16 767 krooni. Kostja elab välisriigis ning tema kohtuistungile ilmumine ning kohtusse kutsumine on suure vahemaa tõttu raskendatud.

TsMS § 231 lg 2 esimese lause kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. TsMS 231 lg 4 järgi eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Järelikult on kostja suhtes, kes ei ole vastulauset esitanud omaksvõtt eeldatav TsMS 231 lg 4 alustel, vabastades hageja faktiliste asjaolude tõendamise kohustusest. Seega analüüsib kohus järgnevaga nõude õiguslikku põhjendatust.

Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Sama seaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatusraha suurus lähtuvalt kummagi vanema sissetuleku suurusest ning lapse vajadustest. Elatusraha määratakse kindlaks igakuise elatusrahana. Viidatud sätte lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval ajal on 2175 krooni. PKS § 70 lg 1 alusel mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest. Vastavalt PKS § 70 lg 1 mõistetakse elatusraha üldjuhul välja päevast, mil hageja pöördus hagiga kohtusse. Sama sätte lg 2 järgi võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Hagiavalduse esitas hageja 03.07.2007. a ning elatise väljamõistmine alates 03.07.2006. a on PKS § 70 lg 2 alusel seega õigustatud.

Kohus lähtub kohtuotsuse tegemisel elatusraha kehtivast alammäärast ning leiab, et 312 kroonine elatusraha, mis kostjalt lapse ülalpidamiseks 1996. a välja mõisteti on ebapiisav.

TsMS § 468 lg 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul kuulub ühe kuu elatusraha viivitamatule täitmisele.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kostja. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Riigilõiv kuulub kostjalt Eesti Vabariigi riigituludesse väljamõistmisele. Hageja on elatusraha nõudelt RLS § 16 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivust vabastatud. Kohtunik Epp Haabsaar