2-08-10387/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-10387

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2009. a Tartu

Tsiviilasja number

2-08-10387

Tsiviilasi

V.H.

avaldus

täitmise

pikendamiseks

täiteasjas

nr 185/2008/199

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

avaldaja V.H. (endine G. )

-

avaldaja esindaja Valli Murde (Advokaadibüroo Karl

Saavo; asukoht Riia 4, 51004 Tartu);

-

puudutatud isik V.G.

-

puudutatud isiku esindaja Andrei Kjahrenov (Onis

Inkasso OÜ; asukoht Eha 6-2, 10137 Tallinn).

Kohtuistungi toimumise aeg

10. detsember 2008. a

Protokollija

kohtuistungisekretär Sigrid Huik

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata V.H. avaldus täitmise pikendamiseks täiteasjas nr 185/2008/199.

Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta V.H. kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu

kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.

AVALDAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Avalduse kohaselt on kohtutäitur Jaanika Pajuste menetluses täiteasi nr 185/2008/199, kus

võlgnikuks on avaldaja. Täitemenetluse algatamise aluseks oli Tartu Maakohtu 24.05.2002. a

määrus tsiviilasjas nr 2-1992/2001 ja sissenõudja V.G. ’i avaldus. Nõude sisuks on perioodiliste

maksete võlg summas 69 000 krooni, millele lisandub kohtutäituri tasu summas 11 195 krooni ja

täitemenetluse alustamise tasu summas 118 krooni. Seega on võlgnetava summa suuruseks koos

täitekuludega 80 313 krooni.

Avaldaja arvates on tema suhtes algatatud täitemenetluse jätkamine äärmiselt ebaõiglane.

Puudutatud isik ei ole täitnud Tartu Linnakohtu 20.01.1998. a kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-552/96

tulenevat kohustust maksta avaldaja kasuks igakuist elatist laste Julia G. ja Jekaterina G.

ülalpidamiseks kokku 1 000 krooni. Neli kuud pärast nimetatud kohtuotsuse jõustumist sündis

menetlusosalistel ühine laps I.G. . Avaldaja on kõik need aastad pidanud üksinda ülal kolme last.

Alates 01.03.2008. a on avaldaja majanduslik olukord halvenenud. Avaldaja sissetulekuks on palk

summas 3 000 krooni ja riigi poolt makstav sotsiaaltoetus summas 600 krooni. Samas on

puudutatud isiku varaline seisund olulisel määral paranenud – ostetud on korteriomand Tallinnasse,

omatakse sõiduautot ja oma vajadusi ei piirata. Nimetatud asjaoludest tulenevalt esitas avaldaja

Tartu Maakohtule hagiavalduse puudutatud isikult laste ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks,

millele vastukaaluks algataski puudutad isik täitemenetluse nr 185/2008/199. Avaldaja omakorda

esitas kohtutäitur Jaanika Pajuste’le täitmisavalduse täitemenetluse algatamiseks V.G. ’i suhtes

Tartu Linnakohtu 20.01.1998. a kohtuotsuse alusel tsiviilasjas nr 2-552/96 väljamõistetud elatise

võlgnevuse summas 123 000 krooni nõudes. Kui puudutatud isik täidab oma kohustuse ja maksab

avaldajale välja 123 000 krooni, saab avaldaja täita oma kohustuse ja maksta puudutatud isikule

69 000 krooni.

Avaldaja palub pikendada oma kohustuse täitmist kuni puudutatud isiku poolt tema kohustuse

täitmiseni. Menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.

PUUDUTATUD ISIKU VASTUS

Vastuse kohaselt on avaldus alusetu ja selles esitatud faktid ei vasta tõele. Puudutatud isikul ei ole

elatise võlgnevust avaldaja ees. Kõikides kohtu- ja täiteasjades on puudutatud isik tõendanud oma

osaluse laste kasvatamises ja materiaalses toetuses, mistõttu avaldaja loobus oma nõuetest ja/või

sõlmisid pooled kokkuleppeid. Peale kokkuleppel ühisvara jagamist (tsiviilasi nr 2-1992/2001)

lõpetas kohtutäitur Jane Rumjantseva 14.06.2002. a avaldaja kirjaliku avalduse alusel

täitemenetluse avaldaja elatise nõudes Tartu Linnakohtu 20.01.1998. a kohtuotsuse nr 2-552/96

alusel puudutatud isiku vastu (täiteasi nr 189/2001/665). Avaldaja väitel oli elatise võlgnevus

08.01.2002. a seisuga 46 100 krooni. Tsiviilasjas nr 2-08-6743 loobus avaldaja oma nõudest maksta

elatusraha tagantjärele ning pooled jõudsid kokkuleppele, mille kohaselt puudutatud isik maksab

avaldajale laste Jekaterina G. ja I.G. ’i ülalpidamiseks elatist kokku 4 350 krooni kuus alates

01.04.2008. a. Puudutatud isik on pooltevahelist kokkulepet täitnud.

Puudutatud isik ei nõustu avaldaja seisukohaga nagu oleks puudutatud isiku varaline seisund

olulisel määral paranenud. Korteriomand aadressil X 8-34 Tallinnas on soetatud laenuga ja

koormatud hüpoteegiga AS-i Hansapank kasuks. Samuti on sõiduauto ostetud firmalt E. S.A.

võetud laenu eest ja võlakohustuse suuruseks on 659 329 krooni. Kuni 12.08.2008. a sai puudutatud

isik juhatuse liikme tasu OÜ-st E. , kuid osanikud lõpetasid talle juhatuse liikme tasu

väljamaksmise seoses majandusolukorra halvenemisega. Puudutatud isik töötab töölepingu alusel

Tartu Ülikoolis, kus tema viimase kuue kuu keskmine netopalk oli 4 293,30 krooni. Puudutatud isik

leiab, et avaldaja väited avaldaja halvenenud majanduslikust olukorrast on paljasõnalised, kuna

esitatud ei ole ühtegi sellekohast tõendit. Puudutatud isiku andmetel on avaldajal kaks töökohta ja ta

on ostnud endale sõiduauto (reg nr XXX XXX ).

Puudutatud isik palub avalduse täitmise pikendamiseks täiteasjas nr 185/2008/199 jätta rahuldamata

ja menetluskulud avaldaja kanda.

AVALDAJA VASTUS PUUDTATUD ISIKU SEISUKOHALE

Avaldaja ei suuda oma majanduslikust seisundist tulenevalt täita Tartu Maakohtu 24.05.2002. a

määruses märgitud rahalist kohustust tasuda puudutatud isikule igakuiselt 1 000 krooni kuni

rahalise hüvituse summas 110 000 krooni tasumiseni. Avaldaja olukorda halvendas puudutatud

isiku poolt laste ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine. Tartu Linnakohtu 20.01.1998. a otsus

tsiviilasjas nr 2-552/96 on jõustunud ning kuulub täitmisele. Jõustunud kohtuotsusega tunnustatud

nõude võib täita vabatahtlikult või täitemenetluse abil, nõude aegumistähtaeg on 30 aastat. Asjaolu,

et avaldaja avalduse alusel lõpetati 14.06.2002. a täitemenetlus täiteasjas nr 189/2001/665, ei oma

antud asjas tähtsust, sest sellega lihtsalt lõpetati täitemenetluse. Kuna Tartu Maakohtu 22.04.2008. a

määrusega tsiviilasjas nr 2-08-6743 kinnitati poolte vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt

kohustus puudutatud isik tasuma elatist kahele lapsele kokku 4 350 krooni kuus alates

01.04.2008. a, siis tuli puudutatud isikul ajavahemikus 20.01.1998. a kuni 01.04.2008. a maksta

elatist kokku 124 000 krooni (124 kuud x 1 000 krooni). Seega oleks avaldaja olnud võimeline

täitma oma kohustust summas 110 000 krooni, kui puudutatud isik oleks täitnud laste

ülalpidamiskohustust.

KOHTUISTUNG

Avaldaja esindaja, advokaat Valli Murde, selgituse kohaselt jäi avaldaja peale abielu lahutamist

üksi kolme lapsega ja pidas lapsi üksi ülal. Puudutatud isik lubas vabatahtlikult täita laste

ülalpidamiskohustust, kuid ei täitnud. Seetõttu pöördus avaldaja kohtutäituri poole. Peale seda

esitas puudutatud isik kohtutäiturile täitmiseks ühisvara jagamise kokkuleppe. Viimasel kuul saatis

puudutatud isik avaldajale 38 000 krooni, kuid täitur võttis sellest 32 000 krooni, mis avaldaja oli

võlgu puudutatud isikule, maha. Samas keelab seadus elatisest tasaarvestust teha. Tütre Julia G.

ülalpidamiseks tuli igakuiselt maksta elatist 500 krooni, mis teeb seitsme aasta peale kokku 42 000

krooni. Tütre Jekaterina G. ülalpidamiskulu on 52 800 krooni. Tasutud on 38 000 krooni, tasuda on

veel 94 000 krooni. Täitemenetluse lõpetamise otsust ei ole avaldaja saanud. Selgusetuks jääb,

kuidas on kohtutäitur leidnud, et elatise võlgnevuse nõue on rahuldatud. Teada ei ole ka, kui palju

võlgneb avaldaja puudutatud isikule. Väljamõistetud elatis 1 000 krooni kuus on ju võrdne korteri

hüvitisena makstava 1 000 krooniga. Avaldaja läheb täituri juurde, et selgitada välja täitemenetluse

lõpetamise asjaolud, sest võlgnevust ei ole õieti arvestatud. Avaldaja andmetel võlgneb puudutatud

isik 01.12.2008. a seisuga avaldajale 42 400 krooni. Avaldaja soovib otsuse tegemist, jäädes

täitemenetluse pikendamise nõude juurde.

Avaldaja, V.H., selgituse kohaselt elavad lapsed koos vanaemaga 3-toalises korteris ja tema koos

abikaasaga elab teisel aadressil 1-toalises korteris. Lapsed käivad avaldaja juures iga päev, samuti

süüakse tema juures ja vaid ööseks minnakse vanaema juurde magama. Kaunase pst 30-4 korter on

arestitud ja seda ei ole võimalik müüa. Samuti arestiti avaldaja arveldusarve. Kohtutäituri käest on

avaldaja saanud 38 000 krooni, kuid pole teinud täiturile avaldust menetluse lõpetamiseks.

Puudutatud isiku esindaja, Andrei Kjahrenov’i, selgituse kohaselt on puudutatud isik täitnud kõik

oma kohustused avaldaja ees. Täitemenetlus Tartu Linnakohtu 20.01.1998. a kohtuotsuse alusel

väljamõistetud elatise nõudes on lõpetatud, kuna nõue on rahuldatud. Avaldaja soovis täiteasjas

nr 185/2008/199 täitmise pikendamist kuni puudutatud isiku poolt tema kohustuse täitmiseni. Kuna

puudutatud isik on oma kohustused täitnud, tuleb avaldajal täita oma kohustused. Isa on hoolinud

oma lastest, ostes neile riideid ja võttes neid nädalavahetusteks ning vaheaegadeks enda juurde.

Avaldaja väidab, et tema palk on 3 000 krooni, kuid selle eest ei pea üleval nelja last. Seega pidi

kuskilt raha juurde tulema. Kuni 1. novembrini oli puudutatud isik OÜ E. juhatuse liige ja sai sealt

korralikku palka. Samas ei ole ülalpidamiskohustuse täitmise tõendamine praeguses asjas vajalik,

kuna täitur on leidnud, et elatise võlgnevuse nõue on rahuldatud. Avaldaja ei ole tõendanud, et tema

majanduslik seisund ei võimalda kokkulepitud osas perioodilisi makseid teha. Avaldaja lapsed

elavad koos tema vanematega. Avaldaja ise elab koos abikaasaga teisel aadressil ja käib oma lapsi

vaatamas. Puudutatud isik leiab, et puudub alus täitemenetluse pikendamiseks täiteasjas

nr 185/2008/199. Puudutatud isik maksis avaldajale täituri kaudu 52 000 krooni, sellest võeti

täitmiskulud maha ja puudutatud isik ise sai 34 000 krooni. 2002. aastal käis avaldaja koos

esindajaga täituri juures ja loobus selleks ajaks tekkinud elatise võlgnevuse nõudest. Kuna

avaldajale enam võlgu ei olda, tuleb avaldajal oma kohustus täita. Avaldaja on kohtutäituri otsuse

kätte saanud ja ei ole seda vaidlustanud. Väide avaldaja halva majandusliku olukorra kohta on väär.

Avaldaja avaldus täitemenetluse pikendamiseks tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud avaldaja

kanda.

Puudutatud isiku, V.G. ’i, selgituse kohaselt sündis peale abielu lahutust kolmas laps. Pooled elasid

veel 2 aastat koos. Puudutatud isik kasvatas oma lapsi. Ta tuleb Tartusse igal puhkepäeval ja võtab

lapsed kaasa. Samuti on lapsed temaga vaheaegadel. Koos on käidud Venemaal vanaisa juures.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus on seisukohal, et avaldus rahuldamisele ei kuulu.

2. Vaidlust ei ole selles, et Tartu Linnakohtu 20.01.1998. a kohtuotsusega nr 2-552/96 (tl 7-9)

mõisteti puudutatud isikult välja elatis avaldaja kasuks tütarde Julia G. ja Jekaterina G.

ülalpidamiseks kokku 1 000 krooni kuus alates 23.10.1997. a kuni tütarde täisealiseks saamiseni.

Nimetatud kohtuotsuse ja avaldaja täitmisavalduse alusel on kohtutäitur alustanud täitemenetlust

puudutatud isiku suhtes (täiteasi nr 185/2008/208). Samuti puudub vaidlus selles, et Tartu

Maakohtu 24.05.2002. a määrusega nr 2-1992/2001 (tl 17-18, 19) kinnitati poolte kokkulepe, mille

kohaselt avaldaja kohustus ühisvara arvelt tasuma puudutatud isikule rahalist hüvitust igakuiste

maksetena summas 1 000 krooni kuni 110 000 krooni suuruse summa tasumiseni. Nimetatud

määruse ja puudutatud isiku täitmisavalduse alusel on kohtutäitur alustanud täitemenetlust avaldaja

suhtes (täiteasi nr 185/2008/199).

3. Avaldaja on esitanud kohtule avalduse täitemenetluse pikendamiseks täiteasjas nr 185/2008/199

kuni puudutatud isiku poolt oma võlgnetava kohustuse täitmiseni täiteasjas nr 185/2008/208.

4. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt kohus võib võlgniku avalduse alusel

täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku

suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas

võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.

5. TMS §-s 45 sätestatu ei kohusta kohut täitemenetluse täitmist pikendama, vaid annab selleks

üksnes võimaluse. Avaldaja on leidnud, et temapoolse kohustuse täitmine olukorras, kus

puudutatud isik oma kohustust ei täida, on ebaõiglane. Samuti on halvenenud avaldaja majanduslik

olukord võrreldes puudutatud isiku majandusliku olukorraga. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 477 lõike 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tulenevalt TsMS § 230 lõikest 1 peab

hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled ei ole leppinud kokku tõendamiskoormise

seaduses sätestatust erinevas jaotuses. Avaldaja ei ole esitanud kohtule tõendeid oma sissetulekute

ega väljaminekute, samuti vara olemasolu või selle puudumise kohta, mille alusel kohus saaks

avaldaja majanduslikku olukorda hinnata. Üksnes puudutatud isiku poolt oma kohustuse täitmata

jätmine ei ole TMS § 45 tähenduses selliseks asjaoluks, millest saaks järeldada, et täitemenetluse

jätkamine võlgniku suhtes oleks ebaõiglane.

6. Avaldaja on soovinud täitemenetluse täitmise pikendamist kuni puudutatud isiku poolt tema

võlgnetava kohustuse täitmiseni. Kohtule esitatud 29.10.2008. a täitemenetluse lõpetamise otsusest

täiteasjas nr 185/2008/208 nähtub (tl 70), et avaldaja nõue puudutatud isiku vastu on rahuldatud

nõude rahuldamiseks vajaliku raha maksmisega kohtutäiturile, mistõttu on kohtutäitur lõpetanud

täitemenetluse TMS § 48 punkti 3 alusel. Avaldaja väitel ei ole kohtutäitur võlgnevust õieti

arvestanud, ka ei ole avaldaja nimetatud otsust täitemenetluse lõpetamise kohta saanud. Kohus

märgib, et TMS § 49 lõike 2 kohaselt täitemenetluse lõpetamine ei piira sissenõudja õigust

pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata.

7. Arvestades kohtu põhjenduste punktides 5 ja 6 toodut ei kasuta kohus talle seaduseandja poolt

ettenähtud õigust täitemenetluse täitmise pikendamiseks ja jätab avaldaja avalduse rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et

menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma.

Tulenevalt TsMS § 172 lõike 5 teisest lausest kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja

avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti.

Seega kannab antud asjas menetluskulud avaldaja.

Kohtunik