2-08-74829/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2009 kell 14.00, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

OÜ M. avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Tsiviilasja number

2-08-74829

Menetlustoiming

pankrotimenetluse

lõpetamine

pankrotti

välja

kuulutamata raugemise tõttu; ajutise halduri tasu

suuruse määramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja: võlgnik OÜ M.

avaldaja esindaja: juhatuse liige M.K.

ajutine

pankrotihaldur:

Küllike

Mitt

(ik 47007092719,

postiaadress

OÜ Õigusbüroo

Faktootum, Õpetaja 9a, Tartu, telefon 742 0583,

505 3344,

faks

742 0586,

e-pos:

kyllike.mitt@haldur.just.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

18.12.2008

Protokollija

kohtuistungisekretär Evelin Laansalu

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada OÜ M. (rk XXXXXXXXX, asukoht Sõbra 56, Tartu 51013)

pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril Küllike Mitil (ik 47007092719) likvideerida OÜ M. kahe kuu

jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

3. Vabastada ajutine pankrotihaldur Küllike Mitt kohustustest OÜ M. pankrotimenetluses

pärast OÜ M. likvideerimist ja äriregistrist kustutamist.

4. Määrata OÜ M. dokumentide hoidjaks M.K. Määrata ajutise pankrotihalduri Küllike

Miti tasu suuruseks (bruto) 14 200.- krooni (neliteist tuhat kakssada krooni), millelt

maksta ka sotsiaalmaks, ning hüvitada kulutused summas 4061.55 krooni (neli tuhat

kuuskümmend üks krooni ja viiskümmend viis senti). Maksta tasu Küllike Miti kontole

nr 10102011224006 ja kulutuste eest OÜ Õigusbüroo Faktootum (rk 10609096)

kontole nr 221013804535 (Swedbank). Väljamaksed teha M.K. poolt kohtu tagatiste

kontole tasutud summast (09.01.2009 tasus M.K. 22 947.55 krooni tagatiste kontole,

viitenumber 3100057455).

5. Jätta muud menetluskulud OÜ M. kanda.

6. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded

(TsMS § 29 lg 3).

7. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele, saata Tartu Maakohtu registriosakonnale

ning p 5 osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule

Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja

võib esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise osas 15 päeva jooksul

pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest

arvates. Ajutine haldur võib esitada määruskaebuse ajutise halduri tasu ja kulutuste

hüvitamise osas (PankrS § 3 lg 2, § 23 lg 3, § 29 lg 5, TsMS § 661 lg 1, 2).

MENETLUSE KÄIK

10.11.2008

esitas

juhatuse

liige

M.K.

Tartu

Maakohtule

avalduse

OÜ

M. pankrotimenetluse algatamiseks (tlk 4).

20.11.2008 määrusega algatas kohus OÜ M. pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks

pankrotihalduriks Küllike Miti (tlk 23).

16.12.2008 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise halduri aruande (tlk 31-53).

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Võlgniku juriidiline seisund

Äriühingu asutas 09.09.1999 OÜ D. Äriühingu algne ärinimi oli OÜ X , osakapitali suurus

40 000 krooni ja juhatuse liige Andres Talvik. Äriühing kanti äriregistrisse 23.09.1999.

25.10.1999 võõrandas OÜ D. endale kuuluva OÜ M osa füüsilisele isikule M.K.

Pankrotimenetluse algatamise seisuga on äriühingu nimi OÜ M.. Osakapitali nimiväärtus

on 190 000 krooni. Äriühingu ainuosanik ja ainuke juhatuse liige (alates 25.10.1999) on

M.K., nõukogu ei ole moodustatud. Äriühingu registreeritud tegevusalad on järgmised: a)

raamatupidamisteenuste osutamine; b) tehingud kinnis- ja vallasvaraga; c) investeerimine

omavahendite

arvelt;

d)

meelelahutuslike

ja

kultuuriürituste

korraldamine;

e)

majandusalased konsultatsioonid; f) toidu- ja tööstuskaupade jae- ja hulgikaubandus.

Võlgniku raamatupidamise üldiseloomustus

Majandusaastate raamatupidamise aruandeid ei ole auditeeritud. Ajutine haldur ei ole

tuvastanud mingeid olulisi vigu OÜ M. raamatupidamisarvestuses.

Juhatuse seletus äriühingu majandustegevuse kohta

OÜ M. alustas oma tegevust 1999 lõpus. 1999-2000 oli põhitegevuseks majandusalaste

konsultatsioonide (äriühingute asutamine jne.) andmine. 2001. majandusaastal laiendati

majandustegevust ning täiendavalt hakati osutama raamatupidamisteenuseid. 2005.

majandusaastast tekkis viivitus klientidelt raha laekumisega ning mitmed nõuded tuli

hinnata võlgnike pankrotistumise tõttu lootusetuks. 2007 hakkas kõik minema „allamäge”.

Eraeluliste probleemide tõttu viibis juhatuse liige mitu kuud Eestist väljas. Samal ajal

moodustasid osad osaühingus töötanud raamatupidajad oma firma ning lahkusid

osaühingust koos olulise osa kliendibaasiga. See halvas oluliselt äriühingu töö. 16.02.2007

sõlmis äriühing AS-iga Hansa Liising Eesti liisingulepingu, millega võttis juhatuse liikme

perekonnatuttava A.V. palvel liisingusse sõiduauto Mercedes-Benz S350 maksumusega

762 711.86 krooni. Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagas täiendavalt käendusega

U.K. Vastavalt suulisele kokkuleppele esitas OÜ M. arved sõiduki liisimisega seotud

kulutuste hüvitamiseks OÜ-le C . 2007 teisel poole tekkis viivitus raha laekumisel. 2008

septembris teatas A.V., et sõiduk on varastatud. AS Hansa Liising Eesti lõpetas

liisingulepingu 09.12.2008 ja nõudis OÜ-lt M. 664 944.88 krooni tasumist. Kõik

eelkirjeldatu tekitas tõsiseid häireid äriühingu tegevuses ning pärast sõiduki vargust ei näe

juhatuse liige enam mingeid võimalusi äriühingu tegevuse käivitamiseks ja maksevõime

taastamiseks. Töötajatega on töölepingud tööandja algatusel lõpetatud. Rendileandja, kelle

ruume majandustegevuseks kasutati, on seoses rendivõlaga vahetanud ruumidesse

sissepääsu

võimaldavad

lukud

ning

kohaldanud

ruumides

asuva

vara

suhtes

kinnipidamisõigust.

Võlgniku finantsnäitajad

Äriühing alustas majandustegevust 1999 lõpust. 1999 ja 2000 lõpetas äriühing kahjumiga.

Kuigi 2001 ja 2002 jäi tegevusmaht enam-vähem samale tasemele, teeniti vähest kasumit.

Tegevusmahud hakkasid kiirelt kasvama alates 2003. majandusaastast ja saavutasid

tipptaseme 2006. majandusaastaks. Sel perioodil teeniti kasumit kokku 327 981 krooni ja

äriühingu finantsseisundit võib hinnata heaks. Järsk pööre toimub 2007. majandusaastal,

kui tegevusega seotud kulud ületasid tulu ca 1,38 korda (tulu 1 319 051 krooni, kulu

1 815 430 krooni). Eelkõige kasvasid kulud seoses sõidukite kasutusrendiga, sõidukite

remondiga, raamatupidajate palgaga ning sisseostetud raamatupidamisteenusega. Äriühing

teenis 2007. majandusaastal kahjumit kokku 496 379 krooni ning omakapital langes alla

seaduses sätestatud piiri, moodustades -164 856 krooni. Äriühing oli sisuliselt

pankrotiseisus 2007. majandusaasta lõpuks. 2008. majandusaastal vähenesid tulud ca 1,4

korda, tegevusega seotud kulud vaid 1,3 korda (tulud 961 918 krooni, kulud 1 378 260

krooni). Seega ei olnud äriühingu tulu 2008. majandusaastal ligilähedanegi tema

tegevusega seotud kuludele ja äriühing tegutses peaaegu terve aasta järjest süveneva

kahjumiga. Püsivateks suurusteks on jäänud töötajatega seotud palgakulud ja sõidukite

rendikulud.

Võlgniku vara

OÜ-l M. oli seisuga 20.11.2008 teadaolevalt järgmine vara:

- raha kassas 15 308.60 krooni;

- nõuded ostjate vastu 172 126.56 krooni (reaalne väärtus mitte enam kui ca 15 000 krooni);

- ettemaksed hankijatele 3640 krooni (rendilepingu sõlmimisel AS-ile A. tasutud tagatis;

rendivõla tõttu on A. AS-il õigus taotleda vastastikuste nõuete tasaarvestust);

- põhivara raamatupidamisarvestuslikus jääkmaksumuses 439.61 krooni, orienteeruv

müügiväärtus mitte enam kui 4600 krooni. Vara (v.a arvutid) müügiväärtusega ca 1600

krooni asub renditud ruumides, seoses rendivõlaga kohaldas A. AS vara suhtes

kinnipidamisõigust.

Vara väärtus on ca 33 000 krooni (pigem võib osutuda väiksemaks seoses nõuete

sissenõudmise võimatuse ilmnemisega).

Võlgniku võlad

OÜ M. teadaolevate võlgade suurus on vähemalt 1 589 053.95 krooni (ületab vara väärtuse

ca 48 korda). Võlad kasvavad iga päevaga seoses viivitusintresside lisandumisega. Seisuga

20.11.2008 on äriühingu teadaolevad võlad järgmised:

1) ostjate ettemaksed vähemalt 140 krooni (A. OÜ-le);

2) võlad tarnijatele vähemalt 728 871.95 krooni (Hansa Liising Eesti AS-ile 664 944.88

krooni, A. AS-ile 6042.06 krooni, Zone Media OÜ-le 198 krooni, T. KV OÜ-le

11 604.81 krooni, C. OÜ-le 30 krooni, EMT AS-ile 1695.85 krooni, Seesam

Rahvusvaheline Kindlustuse AS-ile 4460 krooni, BPT Varahaldus AS-ile 39 896.35

krooni);

3) maksuvõlad 363 524 krooni (kinnipeetud üksikisiku tulumaksu võlg 26 991 krooni,

kinnipeetud üksikisiku tulumaksu intressi võlg 10 319 krooni, käibemaksu võlg 86 192

krooni, käibemaksu intressi võlg 9718 krooni, sotsiaalmaksu võlg 192 063 krooni,

sotsiaalmaksu intressi võlg 30 412 krooni, töötuskindlustusmakse võlg 1497 krooni,

töötuskindlustusmakse intressi võlg 886 krooni, kohustusliku kogumispensioni makse

võlg 3332 krooni, kohustusliku kogumispensioni makse intressi võlg 2004 krooni,

ettevõtte tulumaksu võlg 82 krooni, ettevõtte tulumaksu intressi võlg 28 krooni);

4) tingimuslikud maksuvõlad (täiendav kohustus tekib töötajatele väljamaksete tegemisel)

123 585 krooni (sotsiaalmaks 123 068 krooni, töötuskindlustusmakse võlg 517 krooni);

5) võlad töötajatele brutosummas 372 933 krooni (K.A. saamata palk 61 910 krooni

(bruto), hüvitis kasutamata puhkuse eest 24 763 krooni ja töölepingu lõpetamise hüvitis

49 527 krooni; A.P. saamata palk 49 528 krooni (bruto), hüvitis kasutamata puhkuse

eest 27 712 krooni ja töölepingu lõpetamise hüvitis 33 018 krooni; L.P. saamata palk

39 132 krooni (bruto), hüvitis kasutamata puhkuse eest 16 305 krooni ja töölepingu

lõpetamise hüvitis 26 088 krooni; M.K. saamata palk 21 750 krooni (bruto), hüvitis

kasutamata puhkuse eest 5800 krooni ja töölepingu lõpetamise hüvitis 17 400 krooni).

Hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte

tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele

Võlgnik on maksejõuetu – ta ei suuda rahuldada olemasolevaid võlausaldajate nõudeid ning

see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puuduvad

likviidsed vahendid kohustuste ligilähedasekski täitmiseks. Seoses võlgadega arestiti

Maksu- ja Tolliameti korralduse alusel 2008 oktoobris äriühingu arvelduskontod.

Majandustegevus on sisuliselt seiskunud, töötajatele on teatatud töölepingute lõpetamisest.

Võlgniku netovara on märksa väiksem seadusega lubatud minimaalsest väärtusest ja ei ole

mingit märki, et osanik sooviks täiendava sissemakse tegemise teel netovara nõutavat taset

taastada. Arvestades võlgnikul juba olemasolevaid ülejõu käivaid kohustusi, on

likviidsusprobleemide lahendamiseks ja äritegevuse taaskäivitamiseks ka täiendavate

soodsate krediitide saamine ebatõenäoline. Võlgniku lühiajalised võlad kasvavad iga

päevaga viiviste võrra, mistõttu võib maksejõuetust hinnata süvenevaks. Ilma mahukate

investeeringuteta ei näe ajutine haldur võimalusi võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja

võlgniku tervendamiseks.

Juhatuse / osaniku tegevus seoses võlgniku netovara tasemega

Vastavalt ÄS §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu

omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 40 000

krooni. Võlgniku omakapital langes alla poole osakapitalist hiljemalt 2007 novembri

lõpuks (põhikirjajärgne osakapitali suurus 190 000 krooni, kuid seisuga 30.11.2007 oli

omakapital vaid 70 183 krooni). Omakapital muutus negatiivseks aga hiljemalt 2007

detsembriks (seisuga 31.12.2007 oli omakapital -164 856 krooni). Mitte miski ei viidanud

võimalusele, et samal viisil äritegevuse jätkamisel suudab äriühing mõistliku aja jooksul

(ÄS §-st 180 tulenevalt 20 päeva jooksul) makseraskused ületada.

Juhatuse liikme seletuse kohaselt oli ta seadusest tulenevast kohustusest seoses netovara

tasemega teadlik. Hinnates äriühingu majanduslikku seisu ning omakapitali taset, võttis ta

ainuosanikuna 03.12.2007 vastu otsuse taastada äriühingu omakapital ja likviidsus

täiendavate rahaliste sissemaksete teel. Piisavalt rahalisi vahendeid lootis ta saada endale

kuuluva kinnistu müügist. Täiendavalt pidas ta läbirääkimisi C OÜ-ga ühinemiseks. Paraku

ei õnnestunud kinnistut kiirelt vastuvõetava hinnaga realiseerida. 12.06.2008 otsustas M.K.

veel mitte esitada pankrotiavaldust, vaid leida vahendeid ettevõtte finantsolukorra

lahendamiseks endale kuuluva kinnistu müümisega. 2008 sügiseks oli selge, et pärast

pangalaenu tagastamist ei piisa kinnistu müügist saadud rahast omakapitali ja likviidsuse

taastamiseks. Osaniku poolt 05.09.2008 äriühingusse sissemakstud 40 000 krooniga suudeti

vähendada ainult osaliselt võlga Maksu- ja Tolliametile. 2008 septembris selgunud sõiduki

vargus muutis lootusetuks ka teise äriühinguga ühinemisplaanid.

Juhatuse liige esitas pankrotiavaldus kohtule alles 2008 novembris, s.o oluliselt hiljem

pärast alalise maksejõuetuse ilmnemisest. Eeltoodut arvestades on juhatuse liige formaalselt

rikkunud ÄS §-s 171 ja § 180 lg-s 5¹ sätestatud kohustusi. Nimetatud kohustuste rikkumine

vastab ka KarS 3851 sätestatud kriminaalkorras karistatava teo tunnustele.

Arvamus tagasivõidetavate tehingute kohta

Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud selgeid võimalusi vara pankrotivarasse

tagasivõitmiseks. Välistatud ei ole võimalus esitada juhatuse liikme vastu kahjunõudeid

seoses asjaoluga, et ta ei ole maksejõuetuse ilmnemisel viivitamatult esitanud

pankrotiavaldust.

Arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta

Äriühingu maksejõuetuse kujunemine sai alguse 2007. majandusaastal. Alalise

maksejõuetuse kujunemise põhjused on järgmised:

- juhatuse liikme poolt äriühingu nimel liigsete (põhjendamatute) kohustuste võtmine

seoses luksusautode liisimisega;

- juhatuse liikme poolt äriühingu nimel liigse (põhjendamatu) äririski võtmine seoses

sõiduki liisimisega AS-ilt Hansa Liising Eesti ja sõiduki suulise kokkuleppe alusel

allrendile andmisega teadmata taustaga isiku(te)le. Juhtkond alahindas sellise tegevusega

kaasnevaid riske ning jättis põhjendamatult allrendilepingu täitmise turvamata.

Lepingupartneri(te) kuritahtlik tegevus ja sõiduki kasutamise eest tasumata jätmine, samuti

olukorra loomine, kus oli võimalik sõiduk ärandada, tõi kaasa osaühingu võimetuse täita

oma kohustusi liisingufirma ees;

- üldisest majanduslikust madalseisust põhjustatud viivitused klientidelt raha laekumisega,

mitmete klientide muutumine maksejõuetuks, kliendibaasi vähenemine. Nimetatud asjaolud

on mõjutanud negatiivselt OÜ M. võimet täita enda kohustusi;

- osaniku suutmatus investeerida ettevõttesse täiendavat kapitali, millega tekkinud

finantsraskustest väljuda ning äriühingu tegevus taaskäivitada ja arendada;

- juhatuse liikme raske juhtimisviga, mis seondub pankrotiavalduse viivitamatu esitamise

kohustuse täitmata jätmisega. Äriühing tegutses perioodil detsember 2007 - november 2008

sisuliselt võlausaldajate vara arvel. Pankrotiavalduse viivitamatu esitamata jätmisega on

äriühingu juht aidanud kaasa sellele, et võlad on kasvanud seoses võlgadele lisanduvate

viivitusintressidega. Kahjumiga tegevuse jätkamine, vaatamata sellele, et äriühingu

omakapital oli hävinud, saab käsitleda PankrS § 28 lg-s 2 sätestatud raske juhtimisveana.

Arvamus selle kohta, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud

Võlgnikul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks.

Võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võiks väljavaateid olla üksnes juhul, kui saab

tõendada, et äriühingu juhataja on oma kohustusi süüliselt rikkunud, sellega on põhjustatud

võlgniku maksejõuetus ning juhataja on suuteline tekitatud kahju hüvitama. Võlausaldajad

peavad olema sel juhul nõus finantseerima vastava kohtumenetlusega seotud kulusid.

Garanteeritud ei ole, et pankroti väljakuulutamise korral õnnestub halduril pankrotivara ka

tegelikult niipalju suurendada, et võlausaldajatel sellest mingit kasu oleks. Esineb PankrS

§-s 29 lg 1 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata,

raugemise tõttu.

Ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused

Ajutine haldur palub määrata oma tasu suuruseks 14 200 krooni (4 tundi hinnaga 300

krooni/h, 26 tundi hinnaga 500 krooni/h), millelt väljamakse tegija on kohustatud tasuma

täiendavalt sotsiaalmaksu summas 4686 krooni, ning hüvitada kulutused summas 4061.55

krooni. Kulud tegi ajutine haldur läbi OÜ Õigusbüroo Faktootum (tlk 223-224).

KOHTUISTUNG

Ajutine haldur seletas istungil, et on saatnud aruande nii Maksu- ja Tolliametile kui AS-ile

Hansa Liising Eesti, kuid vastust ei ole tulnud.

M.K. leidis, et tema ei ole rasket juhtimisviga teinud, tegemist oli liigse usaldamisega. Oma

vara müügiga püüdis M.K. äriühingut päästa. 1999. a Mercedesega sõitis M.K., ülejäänud

autodega tema lapse isa K.M.. Halduri tasu ja kulutuste suurusega on M.K. nõus. Samuti on

ta nõus jääma dokumentide hoidjaks (tlk 226-227).

Pärast kohtuistungit teatas Maksu- ja Tolliamet, et ei ole nõus pankrotimenetlust

finantseerima. M.K. kinnitas kohtule, et maksab ise ajutise halduri tasu ning hüvitab

kulutused.

KOHTU SEISUKOHT

1. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja

kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei

jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja

tagasinõudmise võimalus. Toimiku materjalidest nähtuvalt on võlgniku vara väärtus ca

33 000 krooni, teadaolevate võlgade suurus aga vähemalt 1 589 053.95 krooni ja võlad

kasvavad iga päevaga seoses viivitusintresside lisandumisega. Võlgnikul puuduvad

likviidsed

vahendid,

Maksu-

ja

Tolliamet

on

võlgniku

kontod

arestinud,

majandustegevus on seiskunud ning töötajatele on teatatud töölepingu lõpetamisest.

Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Halduri arvates võib

esineda alus juhatuse liikme vastu nõude esitamiseks seoses raske juhtimisveaga. Sel

juhul peavad võlausaldajad olema nõus vastavat kohtumenetlust finantseerima ning

pankrotivara tegelik suurendamine ei ole garanteeritud. Võlausaldajad ei ole avaldanud

soovi pankrotimenetlust finantseerida. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et OÜ

M. on maksejõuetu ja pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu.

2. Kohus leiab, et juhatuse liikme käitumises esinevad raske juhtimisvea tunnused. PankrS

§ 28 lg 2 kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks juriidilisest isikust võlgniku

juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Juhatuse liige võttis äriühingu nimel põhjendamatuid kohustusi seoses luksusautode

liisimisega. Samuti võttis juhatuse liige liigse äririski, kui liisis sõiduki, andis selle

allrendile teadmata taustaga isikule ja jättis allrendilepingu täitmise turvamata. Juhatuse

liige on jätnud täitmata ka pankrotiavalduse viivitamatu esitamise kohustuse, mis

süvendas maksejõuetust. Äriühing tegutses 2007 detsembrist 2008 novembrini sisuliselt

võlausaldajate vara arvel, võlad on kasvanud seoses võlgadele lisanduvate

viivitusintressidega. Võlgnik jätkas kahjumiga tegevust, vaatamata sellele, et

omakapital oli hävinud. Kuriteo tunnustega tegu kohus juhatuse liikme käitumises ei

leia, puudub tahtlik tegu. Juhatuse liige püüdis taastada omakapitali ja likviidsust, mh

üritas ta äriühingu majanduslikku seisu parandada, müües oma kinnistu ning pidades

läbirääkimisi ühinemiseks teise äriühinguga. Lisaks eeltoodule aitas maksejõuetuse

tekkimisele kaasa ka üldisest majanduslikust madalseisust põhjustatud viivitus

klientidelt raha laekumisel, mitmete klientide muutumine maksejõuetuks, kliendibaasi

vähenemine ning ebalojaalsed töötajad.

3. Vastavalt ÄS § 58 lg-le 1 p 1 ja PankrS § 130 lg-le 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril

Küllike Mitil likvideerida OÜ M. kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise

määruse jõustumisest arvates. Pärast OÜ M. registrist kustutamist tuleb ajutine

pankrotihaldur Küllike Mitt vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS §

165 lg 3).

4. ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb OÜ M. dokumendid anda hoiule juhatuse liikmele. M.K.

kinnitas kohtistungil, et on nõus hakkama dokumentide hoidjaks.

5. Ajutise halduri tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste suuruse määramisel lähtub

kohus PankrS § 23 lg 1 ning justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 “Pankrotihalduri

ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste

arvestamise kord” §-st 2, §-st 6 ja §-st 7. Arvestades Küllike Miti ülesannete mahtu,

keerukust ja tema kutseoskusi, samuti tehtud vajalikke kulutusi, tuleb taotlus rahuldada.

Tasu suuruseks (bruto) tuleb määrata 14 200 krooni, millelt tuleb maksta ka

sotsiaalmaks, ning hüvitatavate kulutuste suuruseks 4061.55 krooni. Tasu ja kulutused

tuleb maksta M.K. poolt kohtu tagatiste kontole tasutud summast.

6. TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb muud menetluskulud jätta võlgniku kanda.

Kohtunik