2-08-27730/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. jaanuar 2009.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-27730

Tsiviilasi

ASE hagi M T vastu 2 055,02 krooni saamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS E (registrikood xxx, asukoht xxx)

Hageja lepinguline esindaja T Ilves

Kostja M T (isikukood xxx; asukoht xxx)

Menetlustoimingu tegemise

viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista M T 2 055,02 (kaks tuhat viiskümmend viis krooni 02 senti) krooni ASE

kasuks.

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta M T kanda.

2. Välja mõista M T menetluskulu 1 045 (üks tuhat nelikümmend viis) krooni ASE

kasuks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416

nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku

(kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto nr

10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358.

Asjaolud

27.06.2008 esitas AS E hagi M T vastu 2 055,02 krooni saamiseks. Nõue tulenes poolte vahel

18.11.1997 sõlmitud liitumislepingust, mille alusel esitatud arved jättis kostja tasumata.

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid hagis ja registris märgitud aadressil xxx. Hagimaterjalid

tagastati märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Kohus saatis hagimaterjalid kostjale kohtutäituri

vahendusel. Kohtutäituri väiteil palus M T jätta paberid aadressile xxx. Antud aadressil võttis

paberid vastu R U 20.11.2008. Kohus loeb, et hagimaterjalid koos vastuse nõudega on 20.11.2008

kostjale üle antud. Kostja vastust 20 päeva jooksul ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata

jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 323 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevusega tegelevale füüsilisele isikule loetakse

dokument kättetoimetatuks ka juhul, kui dokument toimetatakse kätte tema äriruumis püsivalt

viibivale töötajale või muu sellesarnase lepingu alusel talle püsivalt teenuseid osutavale isikule,

kui füüsiline isik ise ei viibi tavalisel tööajal äriruumis või kui ta ei saa dokumenti vastu võtta.

TsMS § 323 lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juriidilisele isikule,

ametiasutusele, notarile ja kohtutäiturile dokumendi kättetoimetamise suhtes , samuti dokumendi

kättetoimetamise korral saaja esindajale või muule isikule, kellele võib dokumendi saaja asemel

kätte toimetada.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata

täidetavaks.

ASE ja M T vahel 18.11.1997 sõlmitud liitumislepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse

rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse

enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb

kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või

lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne

lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada

vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 191 lg

1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma,

millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase

täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist

või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud.

Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustist täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi

on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 2 055,02 krooni.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja on kohtu määratud ajaks esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on

kandnud menetluskulu summas 3 295 krooni järgmiselt: 250 krooni riigilõivu maksekäsu

kiirmenetluses, 250 krooni riigilõivu hagimenetluses, 295 krooni kohtutäituritasu ning

õigusabikulu summas 2 500 krooni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS §

143 p 4 järgi on asja läbivaatamise kulud menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning

välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise kulud.

Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti

määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi

on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu.

Kohtute Infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-07-36730 ASE maksekäsu kiirmenetluses M T

vastu 2 055,02 krooni saamiseks, on kohus 6.05.2008 määrusega jätnud maksekäsu kiirmenetluse

avalduse rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel ning nimetatud määrus jõustus 12.05.2008.

Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 27.06.2008, seega hiljem kui üks kuu pärast

maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seetõttu jätab kohus hageja menetluskulud maksekäsu

kiirmenetluses tasutud riigilõivu 250 krooni osas kostjalt välja mõistmata.

Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas

2 500 krooni. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja

nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse

4.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt

lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 10 000 krooni

puhul 5 000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 1 028,01 krooni. Kohtu

hinnangul ei ole õigusabikulude summa 2 500 krooni vajalik ja põhjendatud. Käesolevas asjas on

hageja kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole

esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude

kandmist summas 2 500 krooni. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 500 krooni

ulatuses.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud

summas 500 krooni, hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 250 krooni ning kohtutäituri tasu

295 krooni, kokku 1 045 krooni.

Viivi Villemson