Legislator Case Law & Legislation
3-07-1401/36 AI generated

3-07-1401/36 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-07-1401/36
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tallinna Linnavalitsuse 04.02.2004 korraldusega nr 189-k määrati Xxx xx x ehitiste teenindamiseks vajalik maa 1283 m2 ja otsustati erastada see ostueesõigusega Volli Kallastele. Tallinna Halduskohtu 06.05.2004 otsusega haldusasjas nr 3-1093/2004 jäeti K. Kaldvee ja Ü. Kaldvee kaebus Tallinna Linnavalitsuse 04.02.2004 korralduse nr 189-k tühistamiseks rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 14.10.2005 otsusega jäeti halduskohtu otsus jõusse. Riigikohtu 18.01.2006 määrusega ei antud K. Kaldvee ja Ü. Kaldvee kassatsioonkaebusele menetlusluba.

Legislator headnote

AI generated

3-07-1401/36 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: 3-07-1401 3(8) viitab ka asjaolu, et 1955. a luba on välja antud 550 m2 ulatuses reservmaa kasutamiseks. Isegi juhul, kui skitsi puhul ilmneksid materiaalse võltsimise tunnused, ei ole see käsitletav võltsimisena karistusseadustiku (KarS) § 344 tähenduses. Kuigi kaebajad olid teadlikud ekspertiisiaktist juba aprillis 2006, esitasid nad linnavalitsusele taotluse alles 08.05.2007. HMS § 44 lg 3 järgi tulnuks haldusmenetluse uuendamise taotlus esitada haldusmenetluse läbi viinud haldusorganile ühe kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise asjaolude teadasaamisest.

Keywords

AI generated
demonstrable change expert reassessment licensed audit expert change in country conditions justification of legal divergence expert opinion on the record
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht

9. jaanuar 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-1401 Haldusasi Kaarel Kaldvee ja Ülle Kaldvee kaebus Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks tunnistama kehtetuks 04.02.2004 korraldus nr 189-k või uuendama Xxx xx x maa ostueesõigusega erastamise menetlus Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 18. aprilli 2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Kaarel Kaldvee ja Ülle Kaldvee apellatsioonkaebused Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitajad – Ülle Kaldvee ja Kaarel Kaldvee Vastustaja – Tallinna Linnavalitsus Kolmas isik – Tiit Kallaste

RESOLUTSIOON

1. Jätta Kaarel Kaldvee ja Ülle Kaldvee apellatsioonkaebused rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 18. aprilli 2008 otsus haldusasjas nr 3-07-1401 muutmata.

2. Jätta Kaarel Kaldvee ja Ülle Kaldvee menetluskulud nende enda kanda.

3. Mõista Kaarel Kaldveelt ja Ülle Kaldveelt välja Tiit Kallaste kasuks menetluskulud summas 6 000 (kuus tuhat) krooni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsuse 04.02.2004 korraldusega nr 189-k määrati Xxx xx x ehitiste teenindamiseks vajalik maa 1283 m2 ja otsustati erastada see ostueesõigusega Volli Kallastele. Tallinna Halduskohtu 06.05.2004 otsusega haldusasjas nr 3-1093/2004 jäeti K. Kaldvee ja Ü. Kaldvee kaebus Tallinna Linnavalitsuse 04.02.2004 korralduse nr 189-k tühistamiseks rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 14.10.2005 otsusega jäeti halduskohtu otsus jõusse. Riigikohtu 18.01.2006 määrusega ei antud K. Kaldvee ja Ü. Kaldvee kassatsioonkaebusele menetlusluba.

3-07-1401 2(8) Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna majanduskuritegude talitus alustas kriminaalasjas nr 05230101668 menetlust K. Kaldvee ja Ü. Kaldvee 04.11.2005 avalduse alusel, mille väitel on Xxx xx x reservmaa kasutamise skits võltsitud. Põhja Politseiprefektuur lõpetas prokuratuuri loal kriminaalasja menetluse 19.04.2006 määrusega.

2. K. Kaldvee ja Ü. Kaldvee palusid 07.05.2007 Tallinna Linnavalitsusele esitatud taotluses tunnistada kehtetuks linnavalitsuse 04.02.2004 korraldus nr 189-k asjas ilmnenud uue olulise tõendi - Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse poolt 11.04.2006 välja antud ekspertiisiakti nr DM-0127-06/1975 - tõttu, mis ei olnud taotlejatele haldusmenetluse ajal teada. Tallinna Linnavalitsus keeldus 05.06.2007 kirjaga nr ÜP-1-16/2031 taotluse rahuldamisest, leides, et asjas ei ole ilmnenud uusi asjaolusid. Kohtud on hinnanud Xxx xx x maa ostueesõigusega erastamise aluseks olevaid dokumente kogumis ja pidanud neid õiguspärasteks. Tallinna Maa-ametis registreeriti 30.11.2005 Põhja Politseiprefektuuri 29.11.2005 kiri, millega anti teada kriminaalmenetluse algatamisest erastamise aluseks olevate dokumentide osas ja sooviti näha erastamise aluseks olevaid originaaldokumente või teada nende asukohta. Kriminaalmenetlus (kriminaalasi nr 05230101668) lõpetati prokuratuuri loal 19.04.2006 määrusega, kuna menetluse käigus selgus, et vaidlustatud dokumendid ei ole võltsitud.

3. Ü. Kaldvee ja K. Kaldvee kaebustes paluti kohustada Tallinna Linnavalitsust tunnistama 04.02.2004 korraldus nr 189-k kehtetuks või alternatiivse nõudena uuendama Xxx xx x maa ostueesõigusega erastamise menetlus. Põhjendused: Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 04.02.2004 korralduse nr 189-k seletuskirjale on Xxx xx x õiguspärane maakasutus tõendatud kohaliku omavalitsuse otsusega ja juurdelisatud maakasutusskeemiga (skits). Tallinna Maa-ameti 15.06.2007 vastuse kohaselt on skits Tallinna Linna Mererajooni TSN Täitevkomitee 22.08.1955 ärakirja lisa Mererajooni rahandusosakonnale. Nimetatud kirja alusel oli V. Kallastel lubatud kasutada reservmaad Xxx xx xx (Xxx xx x) tagant 550 m2. Sama reservmaa suurus nähtub Xxx xx x maa ostueesõigusega erastamise toimikust ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhiivis olevalt skitsi koopialt. Xxx xx x maa ostueesõigusega erastamine lõppes 2004. Põhja Politseiprefektuuri 19.04.2006 määruses kriminaalasjas nr 05230101668 osundati 17.04.2006 saabunud ekspertiisiaktile nr DM-0127-06/1975 Xxx xx x maakasutusõigust tõendavate dokumentide kohta. Haldusmenetluse seaduse alusel uuendab haldusorgan menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada (§ 44 lg 1 p 2), või otsustab menetlusosalise taotlusel haldusakti kehtetuks tunnistamise. Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ekspertiisiakt oli selliseks uueks oluliseks tõendiks, mille p-s 5 märgiti, et „Skitsilt on kustutamise või radeerimise teel eemaldatud pindala tähis „415 m2“ ja mitmeid jooni“. Seega eksisteerib skitsil andmetena kaks erinevat reservmaa suurust – 550 m2 ja 415 m2. Skits oli 1955. a ajutise loa lisana Xxx xx x elamu omanikule maa ostueesõigusega erastamise menetluses oluliseks maa kasutamist tõendavaks dokumendiks. Kuna skits oli ainsaks reservmaa asukoha määrajaks, millele põhinedes määrati Xxx xx x ehitiste teenindamiseks vajalik maa, on linnavalitsus skitsil ilmnenud vastuolu tõttu kohustatud haldusmenetluse uuendama, selgitamaks välja tekkinud vastuolu põhjused ning tuvastamaks, missugused jooned ja kumb skitsil maa suurust kajastavatest arvudest on õige. Dokumendi sisu muutmine on eelnimetatud Põhja PP määruse kohaselt üldjuhul materiaalne võltsimine.

4. Tallinna Linnavalitsus leidis, et 04.02.2004 korralduse nr 189-k järjekordne vaidlustamine ei ole HKMS § 11 lg 31 p 2 järgi lubatav. Antud asjas ei ole ilmnenud uusi asjaolusid. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kohaselt ei leitud kriminaalmenetluse käigus tõendeid dokumendi võltsimise kohta, millega on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Ka Riigiprokuratuuri 24.05.2006 määrus kinnitab sama – eksperdiarvamuse alusel pole võimalik välistada, et vastavad korrigeerimised on tehtud skitsi koostamise käigus, millele

3-07-1401 3(8) viitab ka asjaolu, et 1955. a luba on välja antud 550 m2 ulatuses reservmaa kasutamiseks. Isegi juhul, kui skitsi puhul ilmneksid materiaalse võltsimise tunnused, ei ole see käsitletav võltsimisena karistusseadustiku (KarS) § 344 tähenduses. Kuigi kaebajad olid teadlikud ekspertiisiaktist juba aprillis 2006, esitasid nad linnavalitsusele taotluse alles 08.05.2007. HMS § 44 lg 3 järgi tulnuks haldusmenetluse uuendamise taotlus esitada haldusmenetluse läbi viinud haldusorganile ühe kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise asjaolude teadasaamisest.

5. Kolmas isik Tiit Kallaste leidis, et kaebajad pöördusid kohtusse samas asjas, milles kohus on juba otsustanud (haldusasi nr 3-1093/2004), et korraldus on õiguspärane. Kaebuse menetlus selle nõude osas tuleb HKMS § 24 lg 1 p 5 alusel lõpetada. Kaebajate tahe on suunatud Tallinna Linnavalitsuse 04.02.2004 korralduse nr 189-k p 1 kehtetuks tunnistamisele, millega määrati kindlaks Xxx xx x teenindamiseks vajaliku maa suurus. Riigikohus on rõhutanud, et teenindusmaa määramine on ulatusliku hindamisruumiga diskretsiooniotsus. Antud asjas menetluse uuendamine tähendaks sisuliselt diskretsiooniotsuse kehtetuks tunnistamist. HMS § 44 lg 1 p 2 alusel saab haldusorgan menetlust uuendada üksnes juhul, kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid. Tõendi olulisuse hindamine on jäetud haldusorgani otsustada. Seega on ka haldusmenetluse uuendamise otsus diskretsiooniotsus. HKMS §

19 lg-st 6 ja Riigikohtu praktikast tulenevalt on diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll piiratud. Juba ainuüksi seetõttu ei saa kohus kaebajate teist nõuet rahuldada. Kaebuse esitamise ja vaidlustatava korralduse andmise vahel on pikk ajavahe. Kolmanda isiku õiguseellane ja kolmas isik on arvestanud neile soodsa haldusakti kehtimisega ja kolmandal isikul on põhjendatud huvi haldusakti kehtimajäämiseks. Kolmas isik on kantud kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse. Seega oleks haldusakti muutmine või kehtetuks tunnistamine vastuolus õiguskindluse põhimõttega. HMS § 67 lg 1 alusel tuleb arvestada isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima. Maa erastanud isik on maa koos sinna rajatud elamuga võõrandanud. Arvestada tuleb ka, et kaebajad ei ole kunagi vaidlusalust maad kasutanud ega vastavat õigust omanud. Seetõttu puudub Tallinna Linnavalitsusel tulenevalt HMS § 67 lg-st 2 õigus ja võimalus haldusmenetlust uuendada. Kaebajad olid teadlikud ekspertiisiaktist ja selle sisust hiljemalt 28.04.2006. Taotlus esitati 07.05.2007 enam kui aasta hiljem HMS § 44 lg-s 3 ettenähtud tähtajast, kui kaebajad olid oma väidetava õiguse haldusmenetluse uuendamise taotlusele kaotanud. Kaebuses puuduvad sisulised põhjendused ja kaebusest ei nähtu, kuidas on võimalik menetluse uuendamine ebaproportsionaalselt kolmanda isiku huve kahjustamata.

6. Tallinna Halduskohtu 02.02.2008 otsuse p-ga 1 lõpetati menetlus Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks tühistama 04.02.2004 korraldus nr 189-k; p-ga 2 jäeti rahuldamata kaebus Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks uuendama Xxx xx x maa ostueesõigusega erastamise menetlus; p-ga 3 mõisteti kaebajatelt solidaarselt välja T. Kallaste kasuks menetluskulud

10 000 krooni, ülejäänud osas jäeti T. Kallaste taotlus rahuldamata. 1) Kuna Tallinna Linnavalitsuse 04.01.2004 korralduse nr 189 õiguspärasust on halduskohtumenetluses juba kontrollitud ja asjas on jõustunud lahend (Tallinna Halduskohtu 06.05.2004 otsus haldusasjas nr 3-1093/2004), tuleb asja menetlus selle nõude osas lõpetada HKMS § 24 lg 1 p 5 alusel. 2) HMS § 68 lg 1 järgi on isikul õigus taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta võib taotleda HMS § 44 alusel haldusmenetluse uuendamist. HMS § 44 lg 1 loetleb alused, mille esinemise korral haldusorgan menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse uuendab. Seega kui isik esitab haldusakti kehtetuks tunnistamise taotluse, milles väidab mõne HMS § 44 lg-s 1 toodud aluse olemasolu, ja haldusorgan selle aluse olemasolu kindlaks teeb, peab haldusorgan menetluse uuendama. Uuendatud menetluses peab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamise otsustama üldjuhul diskretsiooniõiguse alusel (HMS § 64 lg 2).

3-07-1401 4(8) 3) Tallinna Linnavalitsusele 07.05.2007 esitatud taotluses väitsid kaebajad tuginedes Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse 11.04.2006 ekspertiisiakti nr DM-0127-06/197 arvamuse p-le 5, et andmete eemaldamine on käsitletav dokumendi võltsimisena ja kuna skits oli asjas üks kahest välja antud dokumendist, mille alusel omandati õigus reservmaa erastamiseks, on korraldus nr 189-k tehtud võltsitud dokumendi alusel.

4) Kohus ei nõustunud kaebajate väitega Tallinna Linnavalitsuse 04.02.2004 korralduse nr 189- k tegemisest võltsitud dokumendi alusel. Ekspertiisiaktist nähtuvalt esitas Põhja Politseiprefektuur kriminaalasjas nr 05230101668 ekspertiisi teostamiseks Xxx xx xx (praegu Xxx x) reservmaa kasutamise 22.08.1955 otsuse ja selle dokumendi lisa (skitsi), mille osas märgivad eksperdid, et paber (skits) on läbipaistev kalka, mille joonised ja käsitsi kirjutatud tekst on tehtud musta tušiga ja paberi keskel diagonaalselt on sinise tindiga allkiri. Arvamuse p-s 5 märgiti, et skitsilt on kustutamise või radeerimise teel eemaldatud pindala tähis „415 m2“ ja mitmeid jooni.

Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt viivad kriminaalmenetlust läbi uurimisasutused ja prokuratuur, kelle pädevusse kuulub süüteokoosseisu kindlakstegemine. Kaebusele lisatud materjalidest nähtuvalt lõpetas Põhja Politseiprefektuur prokuratuuri loal 19.04.2006 kriminaalasjas nr 05230101668 menetluse põhjusel, et asjas kogutud tõendite hindamisel ei ilmnenud, et kõne all olevaid dokumente on võltsitud. Riigiprokuratuuri 24.05.2006 määrusega jäeti kaebajate kaebus kriminaalasja lõpetamise määrusele rahuldamata. Ka selle määruse järgi ei leidnud tõendamist KarS §-s 344 ettenähtud kuriteo tunnuste esinemine.

Kuna kaebajatele ei ole seadusega antud õigust hinnata kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendeid, sh teha õiguslikke järeldusi eksperdi poolt antud arvamusele, on kaebajate hinnang skitsile kui võltsitud dokumendile meelevaldne. Tallinna Linnavalitsus jättis kaebajate taotluse õigesti rahuldamata, sest nende esitatud ekspertiisiakt ei ole selliseks oluliseks tõendiks, mis tingiks haldusmenetluse uuendamise.

5) Kuna Tallinna Linnavalitsuse 05.06.2007 vastusest kaebajate 07.05.2007 taotlusele ei nähtu, et oleks kontrollitud HMS § 44 lg-s 3 sätestatud menetluse uuendamise taotluse esitamise tähtaega, ei hinnanud kohus vastustaja ja kolmanda isiku väiteid taotluse mittetähtaegse esitamise kohta, märkides, et vastustaja on kaebajate taotlust sisuliselt hinnanud.

6) Kohus ei hinnanud kolmanda isiku väiteid õiguskindluse ja isiku usalduse kohta haldusakti kehtima jäämise suhtes. Neid pidanuks vastustaja arvestama haldusmenetluse uuendamise ja 04.02.2004 korralduse nr 189-k tühistamise või muutmisega diskretsiooni teostamisel. Kuna vastustaja haldusmenetlust ei uuendanud, puudub ka kohtul vajadus kontrollida, kas vastustaja järgis diskretsiooni piire, eesmärki ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid.

7) Kolmas isik taotles kaebajatelt 17 676,40 krooni menetluskulude väljamõistmist. Talle asjas õigusabi osutanud Advokaadibüroo Lextal kohtukulude nimekirjast ei nähtu täpselt, milliseid töid tehti ja millele õigusabi osutajate aeg kulus. Nimekirja järgi tutvuti ka kaebaja poolt asjas kohtutele ja enam kui 10 asutusele esitatud avaldustega ning neile laekunud vastustega. Selleks puudus vajadus, sest kaebuse esemeks oli õigusliku hinnangu andmine sellele, kas kaebajate poolt vastustajale esitatud ekspertiisiakt oli selliseks uueks oluliseks tõendiks, mille alusel oleks linnavalitsus pidanud haldusmenetluse uuendama. Tegemist ei ole keeruka ega mahuka vaidlusega. Vajalik ja põhjendatud õigusabikulu on 10 000 krooni (sealhulgas käibemaks).

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

7. Ü. Kaldvee ja K. Kaldvee apellatsioonkaebustes palutakse tühistada halduskohtu otsus, rahuldada uue otsusega kaebus ja mõista välja menetluskulud. Põhjendused: 1) Kohus lõpetas korralduse nr 189-k kehtetuks tunnistamiseks kohustamise osas menetluse HKMS § 24 lg 1 p 5 alusel, kuna samas asjas on olemas jõustunud kohtuotsus. Tallinna Halduskohtu 06.05.2004 otsus haldusasjas nr 3-1093/2004 ei ole tehtud samas asjas, sest selles ei käsitletud reservmaa kasutamise skitsi puudutavat problemaatikat ning kaebajad ei taotle

3-07-1401 5(8) korralduse tühistamist, vaid kehtetuks tunnistama kohustamist. HKMS § 24 lg 2 alusel saab kohus lõpetada menetluse määrusega, otsusega lõpetamine on vormiliselt ebaseaduslik.

2) Kohtu seisukoht kriminaalmenetluse tähenduse suhtes haldusmenetlusele on ebaõige. Kui tuvastatakse, et haldusakti andmise ajal ei lähtutud mõnest dokumendist autentsel kujul, on see haldusmenetluse uuendamise aluseks. Isegi kui kriminaalmenetluses dokumendi võltsimist ei tuvastanud, ei tähenda see, et dokumendi faktilise muutmise tuvastamise korral ei oleks põhjust eeldada, et muudetud dokumendi alusel on tehtud vale haldusotsus. Kuigi kriminaalmenetluses ei ole dokumendi võltsimist tuvastatud, ei võta see haldusorganilt võimalust asuda haldusakti õiguspärasust hindama ja selleks haldusmenetlust uuendama, kui olemasolev informatsioon viitab võimalusele, et haldusakti andmisel lähtuti ebaõigetest alusandmetest. Halduskohtumenetluse eesmärk ei lange kokku kriminaalmenetluse eesmärgiga ja selle käigus ei tule pöörata tähelepanu selle faktilise asjaolu kriminaalõiguslikele aspektile – pole vaja selgitada välja dokumendi muutjat ega otsustada tema vastutusele võtmise võimalikkuse üle.

3) Aktsepteerides, et ekspert oli pädev kriminaalmenetluses andma hinnangut skitsi muutmise või autentsel kujul säilitamise kohta, pidi kohus aktsepteerima ka eksperdi järeldust, et skitsi oli muudetud ehk esinesid faktilised võltsimise tunnused.

4) Kohus käsitles pealiskaudselt kriminaalmenetluse lõpetamist, analüüsimata selle põhjusi. Menetlus lõpetati Põhja Politseiprefektuuri 19.04.2006 määruse kohaselt süüteokoosseisu puudumise tõttu, mitte seetõttu, et poleks tuvastatud skitsi sisu muutmist.

5) Kriminaalmenetluses leiti, et skitsi on muudetud tema koostamise käigus. Kui nimetatud väide vastaks tõele, oleks muudatuste tegemise juurde olnud märgitud õiendused. Kuna hilisematel dokumentidel on reservmaa suurusena nimetatud samuti 415 m2, ei ole usutav, et see reservmaa pindala kustutati skitsilt koostamise käigus. Kohus on asja lahendamisel pädev andma hinnangut skitsile ekspertiisiakti ja teiste tõendite alusel.

6) Kohus jättis hindamata skitsi, mis ainsa dokumendina võimaldas linnavalitsusel Xxx xx x elamuomanikule erastada ostueesõigusega ehitiste juurde 1283 m2 maad. Linnavalitsusel on Xxx xx x maa ostueesõigusega erastamise menetlemise uuendamisel 04.02.2004 korralduse nr 189-k kehtetuks tunnistamise otsustamisel kaalutlusruum taandunud nullini, sest vastustajal puudub võltsitud dokumendi alusel tehtud korralduse kehtetuks tunnistamisel kaalutlusõigus.

7) Õiguskindluse põhimõte ei ole haldusmenetluse uuendamise takistuseks. Praegusel Xxx xx x kinnistu omanikul pole võimalik haldusmenetluse uuendamisele vastu vaielda viidetega õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtetele, kuna tegemist on maa ostueesõigusega erastanud isiku pojaga, kes on kohtuvaidlustes esindanud isa või olnud ise kolmas isik, ning kelle puhul ei saa eeldada, ta ei oleks saanud arvestada võimalusega, et ostuõigusega erastatav maa on määratletud ebaõigesti ning sellekohane haldusotsustus ja haldusakt kuuluvad muutmisele. Õiguskindluse põhimõte omab tähtsust juhul, kui haldusmenetluse uuendamise käigus jõuab vastustaja järeldusele, et esinevad alused korralduse 189-k kehtetuks tunnistamiseks.

8) Kohus ei näidanud, milles seisneb kaebajatelt väljamõistetud menetluskulude põhjendatus. 05.11.2007 vastust kaebusele ei koostanud Advokaadibüroo Lextal advokaadid, sest nad asusid kolmandale isikule õigusabi osutama alles detsembris 2007. Seetõttu on õigusabikulusid kajastatavatest arvetest aktsepteeritav vaid 02.04.2008 arve summas 4 570 krooni.

8. Tallinna Linnavalitsus palus jätta apellatsioonkaebused rahuldamata.

9. Kolmas isik palus samuti jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja mõista kaebajatelt välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 11 800 krooni vastavalt kuludokumentidele. 1) Kaebuste sisuks on soov, et kohus teeks otsuse, mis tooks vältimatult kaasa Tallinna Linnavalitsuse korralduse nr 189-k kehtetuse. HKMS § 19 lg 7 järgi ei ole halduskohus seotud kaebuse sõnastusega ja kohtul on õigus kaebust tõlgendada vastavalt kaebajate tegelikule tahtele. Kuna kaebajate eesmärk on saavutada kohtuotsusega korralduse nr 189-k kehtetuks

3-07-1401 6(8) muutumine, on kaebus formaalselt vormistatud kohustamiskaebusena, kuid sisult tühistamiskaebusena. Seetõttu on kaebus sisult täpselt sama kui haldusasjas nr 3-1093/2004. 2) Kriminaalasjas nr 05230101668 lõpetati menetlus, sest ei tuvastatud, et Xxx xx x reservmaa kasutamise skits oleks võltsistud. Seetõttu ei saa ka haldusõiguslik hinnang Xxx xx x reservmaa kasutamise skitsile ja selle väidetavale võltsitusele olla teistsugune kui kriminaalmenetluses. 3) Kriminaalasjas nr 05230101668 uuriti lisaks skitsile ka Xxx xx x reservmaa kasutamisse andmise luba, mille põhjal koostati skits. Loa osas leiti ekspertiisiakti DM-0127-06/1975 p-des

1 ja 2, et reservmaa suurus 550 m2 ühtib ka skitsile kantud andmetega ning on kirjutatud samaaegselt loas näidatud otsuse tegemise kuupäevaga. Seega on skitsile kantud reservmaa suurus 550 m2 sinna kantud juba skitsi koostamise käigus. 4) Sisutu on väide, et Tallinna Linnavalitsuse kaalutlusruum Xxx xx x erastamise menetluse uuendamisel on taandunud nullini. Ei ole tuvastatud, et skits oleks võltsitud. Samuti ei olnud skits Xxx xx x erastatava maa piiride määramise ainusaks ega põhiliseks aluseks. Skits oli üks paljudest dokumentidest tegeliku maakasutuse piiride tuvastamisel. Seetõttu on linnavalitsusel menetluse uuendamise taotluse hindamisel endiselt säilinud ulatuslik diskretsiooniruum. 5) Väär on väide, nagu ei nähtuks kolmanda isiku esitatud menetluskulude arvelt, milliseid töid õigusabi osutajad tegid. 13.12.2007 arve näol on tegemist ettemaksuga, mille osas ülejäänud kahel arvel tehti tagasiarvestus. 04.01.2008 arvelt võib aru saada, et õigusabi osutamise aeg kulus materjalidega tutvumisele ja kliendiga nõu pidamisele. 02.04.2008 arvelt nähtuvalt kulus aeg kohtuistungi ettevalmistamiseks. Kuna kaebajad esitasid asjas kohtule väga palju materjale, on kohtu poolt välja mõistetud menetluskulud pigem tagasihoidlikud. Kuna 17.12.2007 pidi toimuma kohtuistung, oli materjalidega tutvumine detsembris 2007 asjakohane ja vajalik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuste väited ei anna lõppjäreldustes õige halduskohtu otsuse tühistamiseks ja halduskohtule esitatud kaebuste rahuldamiseks alust.

11. Kaebajad palusid halduskohtul kohustada Tallinna Linnavalitsust tunnistama 04.02.2004 korraldus nr 189-k kehtetuks või uuendama Xxx xx x maa ostueesõigusega erastamise menetlus.

12. HKMS § 19 lg 7 võimaldab kohtul tõlgendada kaebuses esitatud taotlust. Kaebajate esimese taotluse - kohustada Tallinna Linnavalitsust tunnistama 04.02.2004 korraldus nr 189-k kehtetuks - eesmärk on vabaneda kohtu kaudu nimetatud korraldusest Xxx xx x teenindamiseks vajaliku maa suuruse kindlaksmääramise kohta. Arvestades kaebajate kohustamistaotluse esitamise eesmärki, on haldusakti kehtetuks tunnistama kohustamise taotlus sisuliselt sarnane haldusakti tühistamise taotlusega, mille kohta on juba olemas Riigikohtu 18.01.2006 määrusega jõustunud Tallinna Halduskohtu 06.05.2004 kohtuotsus haldusasjas nr 3-1093/2004. Seega lõpetas halduskohus õigesti menetluse Tallinna Linnavalitsuse kohustamise nõudes tunnistama 04.01.2004 korraldus nr 189 kehtetuks HKMS § 24 lg 1 p 5 alusel, kuna samas asjas on olemas jõustunud kohtuotsus. Kuna halduskohus lahendas käesolevas asjas kahte taotlust, millest üks tuli lahendada otsusega, siis võib pidada otstarbekaks menetluse lõpetamist teise nõude osas määruse asemel otsusega.

Kaebajad eksivad väites, et Tallinna Linnavalitsuse 04.02.2004 korralduse nr 189-k tühistamistaotluse lahendamisel ei käsitletud reservmaa kasutamise skitsi problemaatikat. Tallinna Ringkonnakohtu 14.10.2005 otsusest haldusasjas nr 2-3/252/05 nähtub, et kaebajad tuginesid Tallinna Halduskohtu 06.05.2004 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses väitele, et reservmaa kasutamise skits on võltsitud, ja ringkonnakohus põhjendas otsuse p-s 14 mittenõustumist kaebajate kahtlusega dokumentide võltsituse kohta.

3-07-1401 7(8)

13. Käesoleval juhul pöördusid kaebajad 07.05.2007 kohaliku omavalitsuse poole taotlusega haldusmenetluse uuendamiseks seoses 04.02.2004 antud korraldusega nr 189-k, kuna asjas ilmnes nende jaoks uus oluline tõend, mis neile ei olnud haldusmenetluse ajal teada.

Ka ringkonnakohtu hinnangul keeldus Tallinna Linnavalitsus õigesti haldusmenetluse uuendamisest, sest kaebajate 07.05.2007 taotlusega esitatud Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse poolt 11.04.2006 välja antud ekspertiisiakt nr DM-0127-06/1975 ei ole uueks tõendiks HMS § 44 lg 1 p 2 tähenduses, mis võiks tuua kaasa haldusmenetluse uuendamise.

Nimetatud ekspertiisiaktile tuginedes ei tuvastatud kriminaalmenetluses skitsi võltsimist ja ainuüksi tõdemus, et haldusakti andmise ajal ei lähtutud mõnest dokumendist autentsel kujul, ei ole vastavalt HMS §-le 44 haldusmenetluse uuendamise aluseks.

Kaebajate esitatud ekspertiisiaktist ei tulene uusi asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla Tallinna Linnavalitsuse 04.02.2004 korralduse nr 189-k õiguspärasuse.

14. Isegi kui kaebajate esitatud ekspertiisiakt oleks käsitatav uue tõendina HMS § 44 lg 1 p 2 tähenduses, mis võiks tuua kaasa haldusmenetluse uuendamise, ei ole kaebajate kohustamisnõuet võimalik rahuldada haldusmenetluse uuendamise taotluse esitamise tähtaja möödumise tõttu. HMS § 44 lg 3 kohaselt tuleb haldusmenetluse uuendamise taotlus esitada haldusmenetluse läbiviinud haldusorganile ühe kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise asjaolude teadasaamisest alates. Vastavalt HMS § 34 lg-le 3 ei ennistata menetlustähtaega, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta.

15. Kaebajate etteheited halduskohtule skitsi hindamata jätmise ja kriminaalmenetluse lõpetamise määruse põhjuste pealiskaudse käsitlemise kohta ei ole asjakohased. Tulenevalt kaebuste taotlustest pidi halduskohus kontrollima seda, kas Tallinna Linnavalitsus keeldus õigesti kaebajate 07.05.2007 taotluse alusel Xxx xx x maa ostueesõigusega erastamise menetluse uuendamisest ja kas on alust kohustada linnavalitsust haldusmenetlust uuendama. Halduskohus on seda teinud.

16. Ringkonnakohus ei pea õigeks muuta halduskohtu poolt kolmanda isiku kasuks välja mõistetud menetluskulude suurust ja leiab, et väljamõistetud õigusabikulud olid osaliselt tasutud ettemaksuna.

17. Neil põhjendustel jäävad apellatsioonkaebused rahuldamata ja kaevatav halduskohtu otsus muutmata. Kuna apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata, jäävad ka kaebajate apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud nende enda kanda.

18. Kolmanda isiku taotlus kaebajatelt apellatsioonimenetluses kantud 11 800 krooni menetluskulude väljamõistmiseks tuleb rahuldada osaliselt. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Arvestades asja mahtu ja asjaolu, et põhiline osa tööst on tehtud esimese astme kohtu menetluses, peab ringkonnakohus vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks apellatsioonimenetluses 6 000 krooni, mis tuleb kaebajatelt kolmanda isiku kasuks välja mõista.

Oliver Kask Kaire Pikamäe Lilianne Aasma

3-07-1401 8(8)