3-07-2313/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht

7. jaanuar 2009, Tallinn Haldusasja number 3-07-2313 Haldusasi Jaak Alla kaebus Järva maavanema 10. oktoobri 2007 korralduse nr 868 tühistamiseks Vaidlustatud lahend Tallinna Halduskohtu 11. aprilli 2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Jaak Alla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Jaak Alla Vastustaja – Järva maavanem

RESOLUTSIOON

Jätta Jaak Alla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11. aprilli 2008 kohtuotsus haldusasjas nr 3-07-2313 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 28.04.1999 kanti Jaak Alla äriregistrisse ärinimega Jaak Alla Kirja talu registrikoodiga 10554538, mille tegevusaladeks on põllumajandussaaduste tootmine, töötlemine ja müük, samuti metsa majandamine, metsamaterjali töötlemine ja müük. 04.04.2001 esitas J. Alla Paide Vallavalitsusele vaba põllumajandusja metsamaa erastamise avalduse, mille alusel ta kanti Paide Vallavolikogu 19.12.2002 otsusega nr 68 vaba maa erastajate nimekirja. Paide Vallavalitsuse 02.05.2005 korraldusega nr 155 nõustuti Jaagumäe maaüksuse erastamisega J. Allale.

2. Järva maavanema 10.10.2007 korraldusega nr 868 lõpetati maareformi seaduse (MRS)

222 lg 1 ja maareformi seaduse muutmise seaduse § 13 alusel ning arvestades elektroonilise äriregistri teabesüsteemi ja elektroonilise kinnistusraamatu ning Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskuse Järva maksuja tollibüroo andmetega, erastamise menetlus Paide vallas Mäo külas asuvale Jaagumäe maaüksusele, kuna kustutades end 18.02.2003 äriregistrist füüsilisest isikust ettevõtjana ja mitte deklareerides tulu põllumajandussaaduste tootmisest (2002-2006), ei vasta J. Alla enam MRS § 232 lg-s 2 sätestatud tingimustele ja kaotas õiguse erastada vaba metsamaad. Kuigi Paide Vallavalitsuse 19.05.2005 tõendi kohaselt tegeleb J.

3-07-2313 2(6) Alla valla territooriumil põllumajandusliku tootmisega, ei ole toimikus ühtegi dokumenti, mis tõendaks, et J. Alla omaks valla territooriumil põllumajanduslikuks tootmiseks vajalikku maad või põllumajandusmaa kasutamise õigust. Ta ei oma Eesti Vabariigis ühtegi kinnistut.

3. Jaak Alla taotles Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses Järva maavanema 10.10.2007 korralduse nr 868 tühistamist. Põhjendused: 1) Korraldusega rikutakse kaebaja õigusi ja korraldus ei ole kooskõlas erastamismenetluse ajal kehtinud õigusega. Samuti rikutakse kaebaja õiguspärast ootust vaba metsamaa erastamisel. Kaebaja teostas kõik erastamisega ettenähtud toimingud tähtaegselt. MRS § 234 lg 7 järgi loetakse isik erastamisõigust omavaks alates volikogu poolt nimekirja kinnitamisest. 2) Maavanem selgitas 25.09.2007 kirjas nr 3.2-4/2086, et erastaja peab kogu erastamisprotsessi vältel vastama MRS sätestatud tingimustele. Selline nõue lisandus MRS §-s 234 sätestatud vaba metsamaa erastamise korrale alles 16.02.2007. Nõude tagasiulatuv rakendamine ei ole õiguspärane, sest seadusandja ei soovinud määratleda äriregistris oleku aega. 3) Oluline on ka füüsilisest isikust ettevõtjana tegevuse lõpetamise motiiv. Kaebaja sai jääda tervislikel põhjustel eelpensionile üksnes juhul, kui ta lõpetab oma tegevuse FIE-na.

4. Järva maavanema vastuses paluti jätta J. Alla kaebus rahuldamata. Põhjendused: 1) Maavanemale on enne maa erastamise lõpliku otsuse tegemist antud vaba metsamaa erastamise korra § 6 lg-ga 1 õigus ja kohustus erastaja nõuetele vastavuse kontrollimiseks maa efektiivse kasutamise eesmärgil. 2) Riigikohtu 12.10.2006 otsuses nr 3-3-1-46-06 tõlgendati MRS § 234 ja leiti, et seaduse sätete tõlgendamisel tuleb lisaks sätte sõnastusele arvesse võtta ka seaduse eesmärki. MRS § 2 kohaselt on selle seaduse eesmärk kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks ja luua eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks. Viimatinimetatud aspektist on lähtutud ka MRS § 234 vaba metsamaa erastaja suhtes nõuete kindlaksmääramisel. Kolleegium leidis, et vaba metsamaa erastamise õiguse säilitamiseks peab erastamisavalduse esitanud isik vastama seaduses sätestatud tingimustele üldjuhul kogu erastamismenetluse kestel. Erastamist korraldav maavanem ei saa vaba metsamaad erastada isikule, kes ei vasta MRS § 234 lg 2 nõuetele. Sama otsuse kohaselt ei tulene ainuüksi kohaliku omavalitsuse volikogu otsusest vaba metsamaa erastajate nimekirja kinnitamise kohta nimekirja kantud isikule veel õiguspärast ootust vaba metsamaad erastada. 3) Erastamise menetlus lõpetati põhjusel, et J. Alla ei vasta sisuliselt üheski osas seaduses vaba metsamaa erastamiseks õigustatud isikule kehtestatud nõuetele.

5. Tallinna Halduskohtu 11.04.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: 1) Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja on lõpetanud tegutsemise FIE-na; ta jäi tervislikel põhjustel eelpensionile; tema omandis ei ole tootmiseks vajalikku põllumajandusmaad ja tal ei ole ka sellise maa kasutamise õigsust; ta ei ole aastatel 2002-2006 deklareerinud tulu metsa majandamisest ega põllumajandussaaduste tootmisest. Vaidlus on selle üle, kas vaba metsamaa erastajate nimekirja kantud isik peab erastamise õiguse säilimiseks olema kogu erastamismenetluse kestel registreeritud äriregistris füüsilisest isikust ettevõtjana ja kas äriregistrist kustutamine erastamisprotsessi kestel tähendab erastamise õiguse kaotamist. 2) MRS § 234 lg 2 alusel võib esitada kohalikule omavalitsusele avalduse vaba metsamaa erastamiseks äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega MRS § 233 lg 2 tähenduses või metsamajandusega. Äriregistri elektroonilise teabesüsteemi väljatrüki kohaselt on J. Alla Kirja talu FIE-na kustutatud 18.02.2003. Seega ei vasta kaebaja MRS § 234 lg 2 esmasele kohustuslikule tingimusele ja arvestades põhjenduste p-s 1 märgitut, ka muudele tingimustele. Kuna kaebaja ei ole väitnud, et ta on erastamismenetluse ajal tegelenud metsamajanduse või põllumajandusliku tootmisega ja ükski asjas kogutud tõend seda ei kinnita,

3-07-2313 3(6) tekkis kohtul kahtlus, kas kaebaja erastamisavalduse esitamise ajal või sellejärgselt on üldse vastanud vaba metsamaa erastaja suhtes kehtestatud tingimustele. 3) MRS § 222 lg 1 järgi korraldab maa erastamist üldjuhul maavanem. MRS § 234 lg 7 järgi kinnitab vallavolikogu metsamaa erastajate nimekirja hiljemalt 01.04.2004 ja isik loetakse vaba metsamaa erastamise õigust omavaks alates vallavolikogu poolt nimekirja kinnitamisest. Korra § 6 kohaselt kontrollib erastamise korraldaja pärast katastripidajalt korra § 5 lg-s 2 nimetatud dokumentide saamist veelkord vallavolikogu poolt kinnitatud vaba metsamaa erastajate nimekirja kantud isikute vastavust MRS § 233 lg-s 2 ja § 234 lg-s 2 sätestatud vaba metsamaa erastamise õigust omava isiku tingimustele ja MRS § 234 lg-tes 7 ja 8 sätestatud vaba metsamaa erastamist välistavate asjaolude puudumist ning teiste talle maa erastamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust. 4) Korraldus anti MRS § 222 ja maareformi seaduse muutmise seaduse § 13 alusel, kuid viidati ka 01.01.2003 kehtivuse kaotanud MRS §-le 232. MRS § 232 lg 2 nägi 22.03.1999 - 31.12.2002 ette: „Vaba metsamaa erastamiseks võib omavalitsusele avalduse esitada äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega, või äriregistrisse kantud Eesti eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhiliseks tegevusalaks on põllumajanduslik tootmine maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil, samuti äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja või äriregistrisse kantud Eesti eraõiguslik juriidiline isik, kes tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil metsamajandusega. Metsamajandusega tegeleja sama seaduse tähenduses on isik, kes maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse territooriumil omab metsamaad koos kasvava metsaga ning kes on teostanud selles metsas metsaseaduse §- des 16-18 nimetatud hooldustöid või asunud täitma sama seaduse §-s 11 sätestatut. Kohalikul omavalitsusel on õigus vaba metsamaa taotlejalt nõuda eelmises lauses nimetatud tegevust tõendavaid dokumente.“ Hetkel sätestab sisuliselt sama MRS § 234. Kehtivuse kaotanud sättele viitamine ei muuda korraldust õigusvastaseks, õiguslik alus MRS § 234 näol oli olemas (kehtis alates 15.03.2003). Seega ei esinenud vaba metsamaa erastamise subjektidele piiranguid 01.01

- 14.03.2003. Asjaolust, et kahe ja poole kuu jooksul kaebaja erastamismenetluse kestel ei kehtinud MRS-s vaba metsamaa erastajale tingimusi esitavat sätet, ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et ta saab vaba metsamaa erastada, olemata FIE-na äriregistris registreeritud ja tegelemata metsamajanduse või põllumajandusliku tootmisega. 5) 16.02.2007 jõustusid muudatused vaba metsamaa erastamise korras, mille kohaselt erastaja peab vastama kogu erastamisprotsessi vältel MRS-s sätestatud tingimustele. Tegemist ei ole nõude tagasiulatuva rakendamisega, sest sama põhimõte kehtis vaba metsamaa erastamisel ka varem. Nimetatud muudatustega täpsustati vaid vaba metsamaa erastamise korda, mitte ei muudetud vaba metsamaa erastamise tingimusi. Ka Riigikohtu 12.10.2006 otsuses nr 3-3-1-46-

06 leiti, et vaba metsamaa erastamise õiguse säilimiseks peab erastamisavalduse esitanud isik vastama seaduses sätestatud tingimustele üldjuhul kogu erastamismenetluse kestel. 6) Kaebaja motiiv füüsilisest isikust ettevõtjana tegevuse lõpetamiseks viitab sellele, et ta ei tegele metsamajanduse ega põllumajandusliku tootmisega. Vaba metsamaa erastamise eesmärk on viia erastatav maa erastaja aktiivsesse kasutusse. Kui kaebaja on pensionär ja ei tegele eelnimetatud tegevustega, ei täidaks talle vaba metsamaa erastamine MRS eesmärki. 7) Paide Vallavalitsuse 02.05.2005 korralduse nr 155 vastuvõtmise ajaks oli J. Alla FIE-na äriregistrist kustutatud ja ta ei tegelenud metsamajanduse ega põllumajandusliku tootmisega. Erastamist korraldav maavanem, kes on kohustatud enne otsuse vastuvõtmist kontrollima kohaliku omavalitsuse poolt teostatud erastamistoimingute ja vastu võetud haldusaktide õiguspärasust, ei saa vaba metsamaad erastada isikule, kes ei vasta MRS § 234 lg 2 nõuetele isegi juhul, kui kohalik omavalitsus on varem ekslikult andnud erastamise subjektile signaali, et talle erastatakse taotletav maa. Kaebaja arusaam, et vallavalitsuse korralduse nr 155 vastuvõtmisest on temale vaba metsamaa erastamine on juba lõplikult otsustatud, on väär.

3-07-2313 4(6) MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

6.

J. Alla apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu 11.04.2008 otsus ja rahuldada uue otsusega kaebus järgmistel põhjendustel. 1) Kohus lähtus otsuse tegemisel ebaõigetest seadusesätetest. Kaebaja kanti erastajate nimekirja Paide Vallavolikogu 19.12.2002 otsusega nr 68. Maareformi seaduse muutmise seaduse §

13 kohaselt viiakse vaba põllumajandusja metsamaa erastamine lõpule senikehtinud alustel ja korras, kui omavalitsuse volikogu on erastajate nimekirja kinnitatud enne sama seaduse jõustumist (seadus jõustus 01.01.2003). Seega pidanuks kohus lähtuma senikehtinud seaduse redaktsioonist. Kohtuotsuses käsitletud MRS § 2 kui ka viidatud Riigikohtu lahend nr 3-3-1- 46-06 lähtuvad 01.01.2003 kehtima hakanud regulatsioonist. 2) Kohus selgitas otsuses, erastatav maa peaks minema selle isiku omandisse, kes seda kõige efektiivsemalt ja sihipärasemalt kasutab. MRS § 2 valguses on kummaline, miks võttis metsamaa erastamise lõpetamise otsus aega aastaid, samal ajal kui sellel metsamaal ei tehtud mingeid hooldustöid ja metsa seisukord nende aastatega halvenes. 3) Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohaga õigustatud ootuse suhtes. Riigikogu 18.01.1999 MRS seaduse eelnõu 922 SE stenogrammis märgiti, et isik saab asuda oma õigusi realiseerima alles siis, kui tema taotluse alusel on maatükk välja valitud ja alustatud selle enampakkumiseks vajalike toimingutega. Kaebaja teostas juba visiiride sisseraiumist ja kandis kulutusi. 02.05.2005 andis Paide Vallavalitsus korralduse maatüki erastamise kohta. Seega oli kaebajal piisavalt alust mõista, et korralduses märgitud maatükk talle erastatakse.

7. Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastustaja põhjendused: 1) Võrreldes kuni 31.12.2002 kehtinud MRS redaktsiooni ning §-des 23¹ ja 23² sätestatud vaba põllumajandusja metsamaa erastamise korda alates 01.01.2003 jõustunud MRS §-s 234 sätestatud vaba metsamaa erastamise korraga, ilmneb, et vaba metsamaa erastajatele kehtestatud nõuded pole muutunud, neid on vaid täpsustatud. Muudatused käsitlevad peamiselt erastatava metsamaa hulka, piiranguid maa võõrandamisel ja sellele kasutusvalduse seadmisel. 2) Riigikohtu 12.10.2006 otsus nr 3-3-1-46-06 käsitleb küll peale 01.01.2003 jõustunud MRS §

234 ja vaba metsamaa erastamise korra § 6 lg-t 1, kuid need sätted ei erine nõuete osas varem kehtinud regulatsioonist. Korra § 6 lg 1 viimane lause jõustus alles 02.03.2007. Just selle sätte puudumisel tõlgendas Riigikohus seadust, leides, et erastaja peab vastama nõuetele kogu erastamisprotsessi jooksul. See tõlgendus laieneb ka kuni 31.12.2002 kehtinud õigusaktidele. 3) Ükski maaüksuse erastamist puudutav õigusakt ei sätesta tähtaega, mille jooksul peab erastamise korraldaja oma otsuse maaüksuse erastamiseks vastu võtma. Kaebaja ei ole kordagi pöördunud seoses erastamisega Järva Maavalitsusse. Maavalitsus hüvitab kaebajale katastriüksuse moodustamiseks tehtud ametlikult tõestatud kulutused. Kuna visiiride sisseraiumine ei ole seotud maaüksuse erastamisega, siis neid kulutusi ei hüvitata. 4) Viidates Riigikohtus lahendi nr 3-3-1-81-05 punktile 14, leiti, et kui taotleja paneb oma tegevusega end olukorda, kus ta ei vasta enam seadusest tulenevatele nõuetele, ei saa ta ka õigustatud ootusele viidates eeldada, et maa talle ikkagi erastatakse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et kaevatav halduskohtu otsus on lõppjäreldustes õige ning apellatsioonkaebuse väited ei anna selle tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust.

9. Järva maavanem lähtus 10.10.2007 korralduse nr 868 andmisel õigesti kaebaja poolt viidatud, 13.11.2002 vastu võetud ja 01.01.2003 jõustunud maareformi seaduse muutmise seaduse rakendussätete §-st 13 (mille kohaselt vaba põllumajandusja metsamaa erastamine

3-07-2313 5(6) viiakse lõpule senikehtinud alustel ja korras, kui kohaliku omavalitsuse volikogu on erastajate nimekirja kinnitanud enne selle seaduse jõustumist) ning kuni 01.01.2003 vaba põllumajandusja metsamaa erastamist reguleerinud õigusnormidest. Kuni 01.01.2003 reguleerisid vaba põllumajandusja metsamaa erastamist MRS §-d 231 ja 232 ning Vabariigi Valitsuse 04.04.2000 määrusega nr 115 kehtestatud „“Maareformi seaduse“ paragrahvides 231 ja 232 sätestatud vaba põllumajandusja metsamaa erastamise kord“. Nõuded, millele kaebaja vaba metsamaa erastamist taotleva isikuna pidi vastama, sätestas MRS § 232 lg 2 ja nägi ette ka eelnimetatud korra § 6.

Tulenevalt MRS § 232 lg-st 2 võis vaba metsamaa erastamiseks omavalitsusele avalduse esitada äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega või metsamajandusega.

10. Kaebaja poolt kaebuses viidatud MRS § 234 lg 7 ja kohtuotsuses osundatud MRS § 234 jõustusid alles 15.03.2003 ning ei ole seetõttu käesoleva kaebuse lahendamisel asjakohased. Samas ei ole kohtu poolt lisaks asjakohaste õigusaktide sätetele ka nende hilisematele redaktsioonidele osundamine viinud asja ebaõigele otsustamisele. Kohus on jätnud kaebuse õigesti rahuldamata.

11. Järva maavanem leidis vaidlusaluses korralduses õigesti, et kaebaja ei vasta MRS 232 lg-s 2 sätestatud nõuetele, sest ta ei ole füüsilisest isikust ettevõtjana alates 18.02.2003 kantud äriregistrisse ning ta ei tegele maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmise ega metsamajandusega. Nimetatud maavanema korralduse järeldusi ei ole kaebaja vaidlustanud halduskohtule esitatud kaebuses ega apellatsioonkaebuses.

12. Ringkonnakohus nõustub ka korralduses väljendatud seisukohaga, et vaba metsamaa erastaja pidi vastama MRS § 232 lg-s 2 sätestatud tingimustele nii avalduse esitamise, eeltoimingute teostamise, erastamisotsuse vastuvõtmise kui ka maa ostu-müügilepingu sõlmimise ajal. See seisukoht on kooskõlas sätte kehtestamise eesmärgiga - erastada vaba põllumajandusja metsamaa nende isikute omandisse, kes seda efektiivselt ja sihipäraselt kasutavad.

Kaebaja mittevastavus MRS 232 lg-s 2 sätestatud nõuetele ei ole olnud ajutine ega formaalne, mittevastavus nõuetele on olnud sisuline nii maavanema korralduse vastuvõtmise ajal kui ka kohtumenetluse ajal. Eeltoodut kinnitab asjaolu, et poolte vahel ei olnud halduskohtus ega ringkonnakohtus vaidlust selle üle, et kaebaja on lõpetanud tegutsemise füüsilisest isikust ettevõtjana ning ei jätka tegutsemist ei põllumajandusliku tootmise ega metsamajandusega.

13. Kaebaja pidas halduskohtule esitatud kaebuses oluliseks vaid füüsilisest isikust ettevõtjana tegevuse lõpetamise motiivi. Kuna antud juhul ei ole tegemist kaebaja ajutise äriregistrist kustutamisega, siis ei oma füüsilisest isikust ettevõtjana tegevuse lõpetamise motiiv kaebaja MRS 232 lg-s 2 sätestatud nõuetele vastavuse hindamise seisukohast tähtsust.

14. Vastuseks Järva maavanema apellatsioonkaebuse vastuses toodule, et erastamist reguleerivad õigusaktid ei sätesta tähtaega, mille jooksul peab erastamise korraldaja vastu võtma maaüksuse erastamise otsuse, märgib ringkonnakohus, et erastamise korraldaja peab otsuse maaüksuse erastamise kohta võtma vastu ilma põhjendamatu viivituseta, mõistliku aja jooksul.

15. Kaebaja etteheide erastada soovitud metsamaal hooldustööde väidetava mittetegemise kohta korralduse vastuvõtmiseni kulunud aja vältel ei mõjuta korralduse õiguspärasust.

3-07-2313 6(6)

16. Ringkonnakohus leiab, et kulutuste tegemine ja Paide Vallavalitsuse 02.05.2005 korraldus ei saanud kaebajal tekitada õigustatud ootust vaba metsamaa erastamiseks olukorras, kus ta tegi teadliku valiku, otsustas jääda eelpensionile ja lõpetada tegevuse füüsilisest isikust ettevõtjana. Kuna kaebaja pani ennast ise teadlikult olukorda, kus ta ei vasta enam vaba metsamaa erastamist taotleva isikule seaduses sätestatud nõuetele, ei saanud tal olla õiguspärast ootust vaba metsamaa erastamiseks.

17. Neil põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja kaevatav halduskohtu otsus muutmata.

Oliver Kask Kaire Pikamäe Lilianne Aasma