3-08-1646/23 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-08-1646

K o h t u o t s u s Eesti Vabariigi nimel

Pärnus, 07. jaanuaril 2009.a., Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, vaatas kirjalikus menetluses läbi OÜ P ja AS T tühistamiskaebused Pärnu Linnavalitsuse 17.07.2008 korraldusele nr 509 „L tn parkimismaja ehitusloa väljastamine hoone osale (osahaldusaktiga) koos kõrvaltingimusega”.

Vaidlustatud korraldusega väljastati OÜ-le W ehitusluba parkimismaja ehitamiseks Pärnus, L tn kinnistule OÜ T töö 011/07 ja AS P töö nr 408015 kohaselt koos lisakohustusega lahendada enne kasutusloa taotlemist parkimismaja korrustele sõidukitega juurdepääs.

Otsuses märgiti, et OÜ W ja Pärnu linna vahel sõlmiti 30.06.2006.a. hoonestusõiguse seadmise ja asjaõigusleping, mille kohaselt on ehitusloa taotleja kohustatud projekteerima ja ehitama L tn kinnistule parkimismaja vastavalt Pärnu Linnavolikogu 20.12.2001.a. otsusega nr 83 kehtestatud „Põhja tn, Vee tn, Riia mnt ja Ringi tn vahelise maa-ala detailplaneeringule” ja planeerimisosakonna poolt väljastatud projekteerimistingimustele nr 217.

Projekteerimistingimuste kohaselt tuli juurdepääs parkimismajale rajada A tn kinnistult kuid ehitusloa taotleja (OÜ W) ja linna 30.05.2007 kokkuleppega munitsipaalomandisse taotletavale Lai tänavale reaalservituudi seadmiseks ja servituudialale rambi ehitamise lubamiseks leiti, et juurdepääsu rajamine läbi A tn kinnistu ei ole liikluskorralduslikult sobiv lahend, kuna A tn on kavandatud kehtiva detailplaneeringu kohaselt jalakäijata tänavaks. Seetõttu vastavalt 30.05.2007 kokkuleppele tühistas Pärnu Linnavalitsus projekteerimistingimused nr 217 ning algatas 11.06.2007 korraldusega nr 467 L tn ja kinnistuga seotud tänava osa detailplaneeringu rambi ehitamiseks.

Kuna esitatud ehitusprojektid (tööd 011/07 ja 408015) ei andnud lahendust parkimismaja korrustele sõidukitega juurdepääsuks (v. a. esimesele korrusele) pidas linnavalitsus otstarbekaks anda välja ehitusluba osahaldusaktina lahendades parkimismaja korrustele sõidukitega juurdepääsu küsimuse järgmise ehitusloaga.

OÜ P kaebuse kohaselt

on Pärnu Linnavalitsus 13.02.2006 välja andnud korralduse nr 89 „Enampakkumise korraldamine hoonestusõiguse seadmiseks” Lai tn 2138 m2 hoonestusõiguse müügiks.

Hoonestusõiguse seadmise põhitingimuseks oli hoonestaja kohustus:

projekteerida ja ehitada kinnisasjale parkimismaja vastavalt Pärnu Linnavolikogu 20.01.2001 otsusega nr 83 kehtestatud Põhja tn, Vee tn, Riia mnt ja Ringi tn vahelise maa-ala detailplaneeringule ja Pärnu Linnavalituse poolt väljastatud projekteerimistingimustele nr 217 (p 2.6.1);

kasutada hoonestusõiguse alusel püstitatavat ehitist parkimismajana. Kinnisasjal ei või olla äri-, tootmisja muid ehitisi sh ruume parkimismajas), mis ei ole vajalikud parkimismaja pidamiseks ja sellega seonduva tegevuse läbiviimiseks ning võimaldamiseks. Kinnisasja ei või kasutada ühelgi teisel otstarbel (p 2.6.6.).

Ka 08.05.2006 linnavalitsuse antud uues korralduses enampakkumise korraldamiseks hoonestusõiguse seadmiseks oli p 2.6.6. säilinud. Pärast OÜ W pakkumise parimaks kinnitamist algatas linnavalitsus 11.06.2007 korraldusega nr 467 L tn kinnistu ja kinnistuga seotud tänava osa detailplaneeringu eesmärgiga kavandada parkimismajale sissesõiduramp, millega faktiliselt muudeti oluliselt parkimismaja ehitamise tingimusi kuivõrd ramp on vajalik selleks, et autod saaksid sõita otse teisele korrusele ning esimest korrust saaks kasutada äripinnana. Vaidlustatud ehitusloa andmisega võimaldatakse OÜ- le W rajada L tn kinnistule muud, kui nägid ette toimunud avaliku enampakkumise tingimused.

OÜ P osales samuti enampakkumisel, soovides omandada hoonestusõigust L tn kinnistule parkimismaja rajamiseks. On ilmne, et enampakkumisel tehtud pakkumised sõltusid sellest, millisel otstarbel hoonestusõigust kasutada saab. On oluline erinevus, kas L tn kinnistule saanuks rajada üksnes parkimismaja nagu nägid ette nii projekteerimistingimused, kehtiv detailplaneering kui ka enampakkumise tingimused või olukord , kus peale enampakkumise läbiviimist projekteerimistingimused tühistatakse, algatatakse uus detailplaneering ning võimaldatakse parkimismajja rajada ka kaubanduspinnad. Seega mõjutab Pärnu Linnavalitsuse toimunud enampakkumise tingimustega otseses vastuolus olev tegevus otseselt enampakkumisest osavõtnud kaebuse esitaja õiguseid ja kahjustades tema kahjustab majanduslikke huvisid, kuivõrd nende uute tingimuste teadaolemisel olnuks kaebuse esitajale põhjendatud teha kõrgem pakkumine.

Korraldus nr 509 on õigusvastane järgmistel asjaoludel:

• on kogu kirjeldatud protsess otseses vastuolus Pärnu Linnavolikogu 28.06.2001 määrusega nr 22 kinnitatud „Linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra” V peatükis otsesõnu sätestatuga. Viidatud Korra eesmärgiks ning mõttega kooskõlas ei saa olla avaliku enampakkumise läbiviimine linnale kuuluv vara koormamiseks hoonestusõigusega ning seejärel, peale enampakkumise läbiviimist ning võitja selgitamist, hoonestusõiguse tingimuste (s.h. projekteerimistingimuste, hoonestusõiguse sihtotstarbe ning detailplaneeringu) muutmine;

• Korraldusest nr 509 nähtuvalt on kehtestatud Põhja tn, Vee tn, Riia mnt ja Ringi tn vahelise maa-ala detailplaneeringuga L tn kinnistu sihtotstarbeks määratud transpordimaa mistõttu ehitusprojekt ei vastu detailplaneeringu tingimustele;

• ehitusloa taotleja ja Pärnu linna vahel 30.06.2006 sõlmitud hoonestusõiguse seadmise ja asjaõiguslepingu kohaselt on ehitusloa taotleja kohustatud projekteerima ja ehitama L tn kinnistule parkimismaja vastavalt kehtivale linnavolikogu 20.12.2001 otsusega kehtestatud detailplaneeringule ja planeerimisosakonna poolt väljastatud projekteerimistingimustele nr 217. Hetke reaalsuses ei vasta aga ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt projekteerimistingimustele kuivõrd need on tühistatud aga ka kehtestud detailplaneeringule sest seda alles menetletakse.

Ehitusloa õigusvastasuse täiendava põhjusena toob kaebaja välja asjaolu, et ehitusluba on väljastatud olukorras kus küsimus kuidas parkimismajja üldse autoga pääseb on lahendamata. EhS § 18 lg 3 p 2 kohaselt peab ehitusprojekt olema koostatud selliselt, et oleks võimalik ehitist kasutada ja hooldada. Kui ehitusprojekt neile tingimustele ei vasta siis tulnuks EhS § 24 lg 1 p-de 1-4 ja Pärnu linna ehitusmääruse § 25 lg 11 p-de 2 ja 3 alusel jätta ehitusluba väljastamata.

08.09.2008 määruskaebuses leidis kaebaja, et seoses hoonestusõiguse tingimuste muutmisega läbi ehitusõiguse kannab OÜ P kahju, sealhulgas saamata jäänud tuluna, kokku 23 284 500 krooni (ilma käibemaksuta ja iga-aastast üürihindade kallinemist arvestamata) 40 hoonestusõiguse aasta jooksul.

AS T kaebuse järgi

on vaidlustatud Korraldus nr 509 õigusvastane järgmistel asjaoludel:

• Korraldusest nähtuvalt sõlmiti ehitusloa taotleja ja Pärnu linna vahel 30.06.2006.a. hoonestusõiguse seadmise ja asjaõigusleping, mille kohaselt on ehitusloa taotleja kohustatud projekteerima ja ehitama L tn kinnistule parkimismaja vastavalt Pärnu Linnavolikogu 20.12.2001.a. otsusega nr 83 kehtestatud „Põhja tn, Vee tn, Riia mnt ja Ringi tn vahelise maa-ala detailplaneeringule” ja planeerimisosakonna poolt väljastatud projekteerimistingimustele nr 217. Samas nähtub korraldusest aga ka see, et 30.05.2007 kokkuleppe järgi on Pärnu Linnavalitsus projekteerimistingimused nr 217 tühistanud ning ehitusloa taotleja avalduse alusel algatanud 11.06.2007.a. korraldusega nr 467 L tn kinnistu ja kinnistuga seotud tänava detailplaneeringu. Seega ollakse olukorras, kus senised lähteülesanded (millele peab ehitusprojekt ehitusloa saamiseks vastama) on vaidlustatud Korralduse andmise hetkeks tühistatud ning detailplaneering, millele ehitusluba tegelikkuses peab vastama, on alles algatatud (mitte kehtestatud). Ehitusseaduse (EhS) § 24 lg 1 p 1 ega ka Pärnu linna ehitusmääruse § 25 lg 11 p 1 ei võimalda väljastada ehitusluba, tuginedes veel kehtestamata detailplaneeringule ning ehitusloa väljastamisest tulnuks keelduda.

• Pärnu Linnavolikogu 20.12.2001.a. otsusega nr 83 kehtestatud detailplaneeringu järgi on L tn kinnistu sihtotstarbeks transpordimaa. Seetõttu ei vasta ehitusprojekt nr 83 detailplaneeringu tingimustele.

Ehitusloa õigusvastasuse täiendava põhjusena osundab kaebaja Korralduses toodud seisukohale, millega põhjendatakse osahaldusakti andmist sellega, et kuivõrd „esitatud ehitusprojektid ei anna lahendust parkimismaja korrustele sõidukitega juurdepääsuks, on otstarbekas lahendada ehitusloa taotlus tingimustega, mis käsitleb antud hoonet kui hooneosa kavandatavast terviklikust lahendusest”, märkides, et sellisel juhul on ju vastuseta parkimismaja ekspluatatsiooni seisukohalt oluline küsimus, kuidas ja kas viidatud parkimismajja üldse pääseb. EhS § 18 lg 3 p 2 kohaselt peab ehitusprojekt muuhulgas olema koostatud selliselt, et oleks võimalik ehitist kasutada ja hooldada, millised nõuded aga on antud juhul täitmata. EhS § 24 lg 1 p-d 1-4 näevad sellises olukorras jällegi kohalikule omavalitsusele kohustuse keelduda ehitusloa väljastamisest.

Oma õiguste rikkumist põhjendab avaldaja järgmiselt:

Naaberkinnistu Lai tn 11 omanikuna on tal põhjendatud huvi osaleda ümberkaudse maaala kujundamise protsessis. Seesuguse õiguse ning võimaluse näeb ette ka Planeerimisseadus. Olukorras, kus ehitusluba väljastatakse aga enne detailplaneeringu kehtestamist, muutuks avalikkuse, sealhulgas kaebuse esitaja kaasamine detailplaneeringu menetlemisse sisuliselt mõttetuks ning seaduse eesmärk jääks saavutamata, kuivõrd hoone oleks detailplaneeringu kehtestamise hetkeks juba valminud;

peale selle on kaebaja kui konkureeriva kaubanduskeskuse omanik huvitatud sellest, et tema Lai tn 11 kinnistu ümbruses toimuv ehitustegevus oleks kooskõlas õigusaktidega ega kahjustaks tema majanduslikke huvisid ning rajatav parkimismaja lahendus, kuhu detailplaneeringu järgi on ette nähtud ka avaldaja kaubanduskeskuse külastajate sõidukite parkimine, oleks vormistatud selliselt, et ehitist oleks võimalik eesmärgipäraselt ekspluateerida.

AS T poolt 16.12.2008 antud täiendavates selgitustes püüdis kaebaja oma õiguste rikkumise küsimust täpsustada märkides, et vaidlustatud ehitusluba ei lahenda sõidukite ligipääsu kõrgematele korrustele kuna kehtiv detailplaneering rambi ehitamist ei võimalda. Kõrvalasuva kaubanduskeskuse omanikuna on kaebaja aga huvitatud , et „parkimismaja” oleks reaalselt kasutatav. Kaebaja kardab, et olukorras, kus ehitatakse vastavalt vaidlustatud ehitusloale, ei jäägi muud üle, kui rajada hiljem ka ramp sõidukitele ja kehtestada seda lubav detailplaneering. See on aga koht (s.t detailplaneeringu menetlemine, avalik väljapanek, avalik arutelu) kus peaksid kõik isikud (s.h. kaebuse esitaja) saama võimaluse menetluses osaleda. Olukorras, kus ehitusluba on juba väljastatud muutuks kaebaja kaasamine detailplaneeringu menetlusse mõttetuks ning planeerimisseaduse eesmärk jääks saavutama ning kaebaja õigus osaleda ümberkaudse maa-ala kujundamise protsessis oleks rikutud.

Pärnu Linnavalitsus kaebusi ei tunnista

Vastustaja arvates on OÜ P kaebuse väide, justkui ainult OÜ-le W loodi haldusaktiga võimalus rajada parkimismajja äripinnad ning seda rambi ehitamise kaudu, väär. Pärnu Linnavolikogu Põhja tn, Vee tn, Riia mnt ja Ringi tn vahelist detailplaneeringut kehtestav otsus ei välista võimalust ehitatavasse hoonesse äripindade projekteerimiseks. Ka Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna poolt väljastatud projekteerimistingimustes nr 217 sisaldus täpsustav tingimus, mille kohaselt võis hoone esimesele korrusele, kuni 5% hoone mahust projekteerida Aida tänava poolsesse külge kaubanduspindu, samuti võis hoonesse ette näha põhifunktsiooniga seotud teenindust: kummiremonti, autopesu või muud sarnast. Need tingimused olid kõigile hoonestusõiguse konkursil osalejatele soovijatele teatavaks tehtud läbi asjakohaste linnavalitsuse korralduste nr 89 (13.02.2006) ja 357 (08.05.2006) p 2.6 mille alap 2.6.1 kohaselt kohustus hoonestaja projekteerima ja ehitama kinnisasjale parkimismaja vastavalt kehtivale detailplaneeringule ja väljastatud projekteerimistingimuste nr 217. Projekteerimistingimuste p 5 aga lubaski parkimismaja esimesele korrusele kaubanduspindu 5 protsendilises mahus ja põhifunktsiooniga seotud teenindust. Seega pidi ka kaebuse esitaja teadma võimalusest projekteerida hoone mahust kuni 5% kaubanduspindu ning tema OÜ P õigusi ei ole rikutud. Hoonestusõiguse seadmise põhitingimuste aluseks oleva materjaliga (detailplaneering ning planeerimisosakonna poolt väljastatud projekteerimistingimused) oli võimalik tutvuda kõigil enampakkumisel osaleda soovijatel.

Rambi ehitamise vajadust selgitas vastustaja järgnevalt: arvestades Aida tänava kavandamist jalakäijate tänavaks osutus liikluskorralduslikult juurdepääsu rajamine parkimismajja Ringi tänavalt läbi Aida tänava 10, kuhu projekteerimistingimuste kohaselt oligi kavandatud põhisissepääs, ebasobivaks, sest see oleks muutnud väljaehitatava Aida tänava ja Ringi tänava ristmiku oluliseks liiklussõlmeks, mis ei sobi kokku Aida tänava jalakäijate alaga. Liikluskorralduslikult on põhjendatud ehitada sissepääs parkimismajja Lai tänavalt, nagu see on sätestatud ka kehtestatud detailplaneeringus. Seejuures tegi OÜ W linnavalisusele ettepaneku lahendada juurdepääs rambi eitamisega parkimismajja Laia tänava poolsele küljele, sest see annaks võimaluse tunduvalt paremini ja ohutumalt korraldada sissesõit parkimismaja eri korrustele ja liiklemise korrustel, millega linnavalitsus nõustus. Rambi kasutusele võtmine suurendab oluliselt parkimismaja läbilaskevõimelt tipptundidel sisseja väljasõitudel, mistõttu on selline tehniline lahendus igati õigustatud. Oluline tähtsus on rambi kasutuselevõtmisel liiklusohutuse seisukohalt, kuna korrustel ei toimu transiitliiklust ja see teeb liikluse rahulikuks, väheneb avariiohtlike olukordade ja ummikute tekkimine. Rambi ehitamine tingib vajaduse ehitada üle kinnistu piiride, mis õiguslikult on kõige mõistlikum lahendada servituudi seadmisega. Sellest tulenevalt sõlmiti hoonestaja ja linnavalituse vahel kokkulepe Lai tänava osa kasutamiseks rambi ehitamiseks ja pärast Lai tänava kinnistamist servituudi seadmiseks. Kokkuleppega reguleeriti poolte tegevused ja tegevuste finantseerimine rambi ehitamiseks, milleks oli liiklusekspertiisi tellimine, detailplaneeringu algatamine, reaalservituudi seadmine üleehitamiseks.

Kokkuleppe p-st 2.3 nähtub üheselt, et rambi ehitamise võimalus või mittevõimalus selgub 11.06.2007 Pärnu Linnavalitsuse korraldusega nr 467 algatatud L tn kinnistu ja kinnistuga seotud tänavaosa detailplaneeringust. Planeeringu üheks osaks on liiklusekspertiisi läbiviimine piirkonnale, mis hõlmab Lai, Ringi, Pikk ja Vee tänavat ja nende vahele jäävaid tänavaid. Seetõttu ei saanud väljastatud ehitusloa aluseks olev parkimismaja ehitusprojekt sisaldada ka parkimismaja juurdepääsu lahendust. Parkimismaja osalise ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt on koostatud lähtudes kehtivast detailplaneeringust, mis ei näe ette parkimismajale juurdepääsu rambi kaudu. Algatatud planeeringuga ei muudetud parkimismaja ehitamise tingimusi.

Põhjendades ehitusloa väljaandmist osahaldusaktina selgitab linnavalitsus et osahaldusakt on HMS § 52 lõike 1 kohaselt piiratud regulatsiooniga haldusakt, mis lubab jaotada komplitseeritud haldusküsimused osadeks ja langetada otsused etapiviisiliselt, võimaldades probleemideta valdkondades pakkuda kiiremat lahendust. Samas lahendamata küsimustes menetlus jätkub ning kui asjaolud selginevad, antakse välja ka järgmine akt, millega saab juba varem antud osahaldusakti muuta vastavalt HMS §-le 64. Eeltoodu alusel pidaski linnavalitsus otstarbekaks anda välja ehitusluba osahaldusaktina lahendades parkimismaja sõidukitega juurdepääsu küsimuse järgmise ehitusloaga. Ehitusloa lisakohustuseks määrati kohustus lahendada juurdepääs parkimismajale 11.06.2007 algatatud L tn kinnistu ja kinnistuga soetud tänava osa detailplaneeringuga. L tn kinnistule parkimismaja ehituseks väljastatud osalise ehitusloaga on tagatud avalike huvide kaitse. Nimelt on parkimismaja valmimine võimalikult kiiresti oluline eeldus kesklinna parkimisprobleemide lahendamiseks.

Kolmanda isikuna kaasatud OÜ W

osundab et on OÜ P vaidlustanud Korralduse nr 509 peamiselt kahel sisulisel põhjusel:

• osales kaebaja parkimismaja hoonestusõiguse seadmise konkursil ega teadnud sellest, et kinnistule püstitatavas parkimismajas võib olla äripindu; olnuks ta parkimismajja äripindade rajamisest teadlik, siis oleks ta pakkunud kõrgemat hinda ning saanud hoonestusõiguse endale;

• ehitusloaga parkimismajja ette nähtud äripinnad on vastuolus kehtiva Põhja tn, Vee tn, Riia mnt ja Ringi tn vahelise maa-ala detailplaneeringuga, mille kohaselt on kinnistu sihtotstarve transpordimaa.

Selline kaebus on kolmanda isiku seisukohalt ilmselgelt põhjendamatu ja seda juba seetõttu, et on ebaõiged kaebaja poolt esitatud väited sellest nagu poleks parkimismaja hoonestusõiguse seadmise konkursi korraldamise ajal olnud teada parkimismajja äripindade rajamise võimalus. OÜ W rõhutab, et Pärnu Linnavalitsuse 08.05.2006.a. korralduse nr 357, millega kuulutati enampakkumine kinnistule hoonestusõiguse seadmiseks, p 2.6.1. kohaselt oli hoonestaja kohustatud projekteerima ja ehitama parkimismaja vastavalt Pärnu Linnavolikogu poolt kehtestatud Põhja tn, Vee tn, Riia mnt ja Ringi tn vahelise maa-ala detailplaneeringule ja linnavalitsuse planeerimisosakonna poolt väljastatud projekteerimistingimustele nr 217. Projekteerimistingimuste p-i 5 all aga oli ette nähtud, et: „Hoone esimesele korrusele võib kuni 5% hoone mahust projekteerida A tn poolsesse külge kaubanduspindu, samuti võib hoonesse ette nähe põhifunktsiooniga seotud teenindust: kummiremont, autopesu või muud sarnast.”

Ehitusloaga kiideti heaks ehitusprojekt, mis vastab Pärnu Linnavolikogu 20.12.2001.a. otsusega nr 83 kehtestatud „Põhja tn, Vee tn, Riia mnt ja Ringi tn vahelise maa-ala detailplaneering” nõuetele. Detailplaneeringuga nähakse kinnistule parkimismaja rajamine ette. Detailplaneeringut ei ole kehtetuks tunnistatud või tühistatud ning see kehtib kuni uue, Pärnu Linnavalitsuse 11.06.2007 korraldusega nr 467 algatatud detailplaneeringu kehtestamiseni. Järelikult on detailplaneering piisavaks õiguslikuks aluseks, millele tuginedes võis ehitusloa välja anda.

Pärnu Linnavolikogu 20.04.2006 määrusega nr 16 „Pärnu linna ehitusmäärus” § 33 lõigete 3 ja 4 koosmõjust tuleneb, et kui ehitise või selle kasutamisotstarbe muutmisega kaasneb ehitamine ning on olemas kehtiv detailplaneering, määrab linnavalitsus katastriüksuse või selle osa uue sihtotstarbe kas ehitise kasutusloa või ehitusloa või kirjaliku nõusoleku alusel. Seega asjaolu, et detailplaneeringu kohaselt on kinnistu praegune sihtotstarve transpordimaa, ei saanud takistada ehitusloa väljastamist parkimismaja rajamiseks, mille mahust viis protsenti on äriruumid,

Kolmas isik märgib, et vaidlusaluse ehitusloaga ei lahendata mingeid konkurentsi või muude eeliste küsimusi. Kui kaebaja soovis parkimismajja kaubanduspindade rajamist vältida, siis oleks tal tulnud vaidlustada näiteks OÜ W ja Pärnu linna vahel 30.06.2006 sõlmitud hoonestusõiguse ja asjaõiguse leping, mille p-i 5.6 viimane lause kaubanduspindade rajamist kuni viiele protsendile I korruse mahust käsitleb. Seetõttu on kaebuse esitaja oma väidetavalt rikutud õiguste kaitseks valinud ebakohase õiguskaitsevahendi. Ehitusluba ei ole kaebuse esitajale adresseeritud ega tekita talle õigusi ega kohustusi, mistõttu tuleb avaldaja taotlused jätta rahuldamata sõltumata nende sisulistest väidetest kuivõrd AS-l P sisuliselt puudub kaebeõigus. Kaebuses, sealhulgas AS T`i omas pole viidatud ühelegi seadusele, rääkimata konkreetsest normist, millest tuleneb tema õigus nõuda, et kinnistule püstitatav parkimismaja ei sisaldaks äripindu. Asjaolu, et OÜ P ja AS T on Pärnu kesklinnas tegutsevad kaubanduspindu haldavad ettevõtjad, ei anna neile õigust valimatult vaidlustada kõike Pärnu kesklinnas toimuvat ning põhjendamatult sekkuda teiste isikute omandija ettevõtlusvabadusse.

Uue detailplaneeringu koostamine on tingitud asjaolust, et algne peamine sissepääs parkimismajja, mis pidi toimuma kinnistuga külgneva A tn kinnistu kaudu, asendus sissepääsuga Laialt tänavalt. Rambi kasutuselevõtt suurendab oluliselt parkimismaja läbilaskevõimet ning mõjub positiivselt liiklusohutusele, kuna korrustel ei toimu enam transiitliiklust. Kaebuse esitajal kui isikul, kes osales hoonestusõiguse seadmise enampakkumisel, ei saa olla õiguskindlust, et enampakkumise aegne planeeringulahendus üldse ei muutu. Detailplaneering kehtestati 2001. aastal. Pärast detailplaneeringu kehtestamist on liikluskoormus kesklinnas oluliselt suurenenud, samuti on võõrandatud algselt parkimismaja teenindamiseks määratud naaberkinnistu aadressiga A tn. Nimetatud asjaolud on piisavaks aluseks, et muuta planeeringulahendust.

K o h t u s e i s u k o h t

On AS P vaidlustanud kolmandale isikule väljastatud ehitusloa (korralduse nr 509) põhjusel, et osaledes koos kolmanda isikuga parkimismaja hoonestusõiguse seadmise konkursil, mis tipnes kolmanda isiku võitjaks kuulutamise, temaga 30.06.2006 hoonestusõiguse seadmise ja asjaõiguslepingu sõlmimisega ja talle ehitusloa väljastamisega parkimismaja ehitamiseks, muudeti pärast konkursi toimumist hoonestusõiguse seadmise põhitingimusi, lubades parkimismajja ka kaubanduspindade rajamist, millest juba konkursi toimumise ajal teadlik olles oleks kaebajal oma majanduslike huvide kaitseks olnud põhjendatud konkursi võitmiseks piisavalt kõrge pakkumise tegemine.

Kaebuse lahendamisel tuleb kõigepealt tähele panna, et ebaõiged on avaldaja väited, nagu poleks hoonestusõiguse konkursi toimumise ajal olnud teada parkimismajja kaubanduspindade rajamise võimalus. Nimelt juba Pärnu Linnavalitsuse 08.05.2006 korralduse nr 357, millega kuulutati välja enampakkumine kinnistule hoonestusõiguse seadmiseks, p-i 2.6.1. kohaselt oli hoonestaja kohustatud projekteerima ja ehitama parkimismaja vastavalt Pärnu Linnavolikogu poolt kehtestatud Põhja tn, Vee tn, Riia mnt ja Ringi tn vahelise maa-ala detailplaneeringule ja linnavalitsuse planeerimisosakonna poolt väljastatud projekteerimistingimustele nr 217. Projekteerimistingimuste p-i 5 all aga oli ette nähtud, et: „Hoone esimesele korrusele võib kuni 5% hoone mahust projekteerida A tn poolsesse külge kaubanduspindu, samuti võib hoonesse ette näha põhifunktsiooniga seotud teenindust: kummiremont, autopesu või muud sarnast”. Seega on tegelikult ära langenud antud kaebuse alusväide, mis tugines avaldaja poolt kirjeldatud kuid tegelikkusele mittevastavale olukorrale, kus pärast hoonestusõiguse konkursi läbiviimist just nagu oleks vastu võetud haldusakte, mis kehtinud konkursitingimustele vastandudes annavad konkursi võitjale konkursitingimustest mittetulenevaid eeliseid.

Samuti ei saa nõustuda kaebajaga selles, et Pärnu Linnavolikogu 20.12.2001 otsusega nr

83 kehtestatud detailplaneeringust ja projekteerimistingimustest tuleneb nii kavandatava hoone maht kui ka sõidukite hoonesisene liikumine ning justkui oleks seetõttu korraldusega nr 467 muudetud oluliselt parkimismaja ehitamise kava. Viidatud õigusaktid neid küsimusi ei reguleeri. Detailplaneering näeb ette L tn kinnistule parkimismaja ehitamise ja sissepääsu Aida tänavalt, kuid ei sätesta hoone mahtu. Ka ei nähtu ühestki esitatud dokumendist, et enampakkumise tingimuste või projekteerimistingimuste kohaselt peaks sõidukite liikumine parkimismaja ühelt korruselt teisele olema lahendatud parkimismaja siseselt. Järelikult ei saanud kaebajal tekkida ka õiguspärast ootust või õigust nõuda, et parkimismaja, sealhulgas äripinnad, ehitataks just konkreetses mahus või et sõidukite liikumine parkimismaja korruste vahel lahendataks hoonesiseselt. Seetõttu on paljasõnaline ka kaebaja väide talle tekkida võivast kahjust saamata jäänud tulu näol, mille ta oma väidetel oleks võinud saada ise kolmandale isikule võimaldatud mahus äripindasid rajades.

Täiesti alusetud on kaebajate väited justkui oleks ehitusloa väljastamisega neilt võetud ära võimalus osaleda linnavalitsuse 11.06.2007 korraldusega nr 467 algatatud L tn ja kinnistuga seotud tänava osa detailplaneeringu rambi ehitamiseks algatatud menetluses. Kaebajatel on selleks kõik seadusega tagatud õigused. Niisama põhjendamatud on veel avaldajate OÜ P ja AS T kartused, et küsimus autoga parkimismajja pääsemisest jääbki selgusetuks. Olenevalt 11.06.2007 algatatud detailplaneeringu tulemustest kavandatakse linnavalitsuse poolt anda seejärel välja järgmine pärast 17.07.2008 osahaldusakti haldusakt parkimismajja sõidukitega juurdepääsu ja selles nende vertikaalse liikumise küsimuse lahendamiseks.

Kaebeõigust puudutavalt osundab kohus, et õigus ehitusloa vaidlustamiseks ei saa tuleneda igaühe kaebeõigust sätestatava Planeerimisseaduse § 26 lg-st 1. Ka Riigikohus leidis ehitusloa vaidlustamise asjas nr 3-3-1-3-06, et kaebaja väide detailplaneeringu nõuete rikkumisest ehitise rekonstrueerimisel ei saa olla kaebuse rahuldamise aluseks, kui selleaga ei kaasne subjektiivsete õiguste rikkumist. Vaidlustatud, osahaldusaktina välja antud ehitusluba on õiguspärane olles kehtiva detailplaneeringuga kooskõlas ega riku kellegi isiklikke õigusi. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on L tn katastriüksuse sihtotstarve ärimaa.

HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab kohtukulud pool, kella kahjuks otsus tehti; sama paragrahvi lg 7 järgi kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kolmas isik OÜ W taotleb kaebajatelt menetluskulude väljamõistmist kokku summas

58 410 krooni. OÜ P ja AS T vaidlevad menetluskulude summale vastu alljärgnevatel põhjustel:

Taotletud menetluskulu sisse on arvestatud käibemaks summas 8 910 krooni, mida ei saa käsitleda menetluskuluna. Vastavalt HKMS § lg kohaldatakse halduskohtumenetlusele HKMS-ga reguleerimata osas tsiviilkohtumenetluse sätteid. Riigikohus on oma 19.04.2006.a. otsuses nr 3-2-1-24-06 ja 03.10.2006.a. määruses nr 3- 2-1-79-06 selgitanud, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 174 lg-st 3 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikuludelt välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja kinnitab seda. Selline kinnitus OÜ W menetluskulude väljamõistmise taotluses puudub ning samuti ei eksisteeri mitte ühtegi asjaolu, millest nähtuvalt ei saaks OÜ W viidatud käibemaksu tagasi arvestada.

Arvestades toimunud menetluse mahtu, faktilist ning õiguslikku vähest keerukust, mõlema liidetud haldusasja asjaolude suures osas kattumust ning asjaolu, et asi lahendatakse kirjalikus menetluses (s.t. ilma kohtuistungit pidamata) ei saa pidada OÜ W põhjendatud menetluskuluks 25 tunni õigusabi eest tasumist.

Maksimaalseks OÜ W põhjendatud menetluskuluks saab OÜ P ja AS T hinnangul olla järgnev õigusabi osutaja poolt osutatud õigusabi:

Esitatud kaebustega tutvumine kolmanda isiku esindaja poolt - 1 h, Asjaolude selgitamine maksimaalselt - 1h, P OÜ poolt koostatud esialgse õiguskaitse taotluse osas seisukoha koostamine -3h, T AS poolt koostatud esialgse õiguskaitse taotluse suhtes seisukoha koostamine - 2h, AS-i T ja P OÜ poolt koostatud määruskaebustele vastuste koostamine - 3 h. Kokku seega maksimaalselt esindaja ajakulu 10 tundi. Arvestades OÜ W esindaja ühe tunni hinnaks 1980 krooni, saab OÜ W põhjendatud maksimaalseks menetluskuluks (õigusabikulu) olla 19 800 krooni.

HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Arvestades OÜ W esindaja poolt vastuseks OÜ P ja AS T kaebustele koostatud menetlusdokumentide sisulist kattuvust suures osas, aga ka asja keerukust ja mahtu loeb kohus põhjendatud kuludeks kokku 28 036.80 krooni (12 tundi x 2336.40), mis tulenevalt lahendist 3-3-1-58-07 sisaldab ka käibemaksu.

Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6, § 92 lg 7 ja § 93 lg 5 kohus o t s u s t a s:

1. Jätta OÜ P ja AS T tühistamiskaebused Pärnu Linnavalitsuse 17.07.2008 korraldusele nr 509 „L tn parkimismaja ehitusloa väljastamine hoone osale (osahaldusaktiga) koos kõrvaltingimusega” rahuldamata.

2. Mõista OÜ W kasuks välja OÜ-lt P – 14 018. (neliteist tuhat kaheksateist) 40 krooni ja AS-lt T - 14 018. (neliteist tuhat kaheksateist) 40 krooni.

OÜ P ja AS T menetluskulude väljamõistmise taotlused jätta rahuldamata.

Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates selle avalikust teatavakstegemisest.

Aivar Koppel, Halduskohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2009 kohtuotsuse resolutsioon:

1. Jätta OÜ P ja AS T apellatsioonkaebused rahuldamata.

2. Rahuldada W OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 7. jaanuari 2009. a otsus kaebajatelt W OÜ kasuks menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas ja teha selles osas uus otsus.

4. Mõista OÜ-lt P W OÜ kasuks välja menetluskulud kokku summas 20 050 (kakskümmend tuhat viiskümmend) krooni.

5. Mõista AS-lt T W OÜ kasuks välja menetluskulud kokku summas 20 050 (kakskümmend tuhat viiskümmend) krooni.