2-08-60885/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht

31. detsember 2008.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-60885 Tsiviilasi A AS-i hagi RT`i vastu 31 500,00 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A AS (registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja esindaja: Agu Eichenbaum (Kredilex OÜ ) Kostja: RT (isikukood xxx, elukoht xxx) Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista RT`ilt A AS-i kasuks 31 500,00 (kolmkümmend üks tuhat viissada) krooni.

3. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus

4. Menetluskulud jätta täies ulatuses RT`i kanda.

5. Välja mõista RT´ilt riigilõiv 1 000,00 (üks tuhat) krooni A AS-i kasuks.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

2(3) Menetluse käik 22.09.2008.a esitas A AS kohtule hagi RT`i vastu 31 500,00 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid A AS ja kostja 12.11.2007.a. laenulepingu , mille kohaselt hageja andis kostjale laenu sularahas summas 15 000,00 krooni ning mille kättesaamist punktis

2.2 kostja oma allkirjaga kinnitas. Vastavalt lepingu punktile 4.1 kohustus kostja tasuma laenuraha kasutamise eest intressi määras 10% kuus, s.o 1 500,00 krooni kuus. Lepingu p. 3.1 kohaselt kohustus kostja laenulepingust tuleneva laenusumma koos intressidega tagastama hagejale vastavalt laenulepingu lisas nr 1 olevale maksegraafikule. Kostja ei ole tagastanud laenusummat ega tasunud intressi. Vastavalt lepingu punktile 5.1 on hageja õigustatud arvestama viivist 0,7 % iga viivitatud päeva eest tähtaegselt tasumata summalt. Käesolevaks ajaks ületavad viivised oluliselt põhivõlgnevust. Kuigi viivised ületavad oluliselt põhivõlgnevust, nõuab hageja viiviseid põhivõlgnevuse 15 000,00 krooni ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku

31 500,00 krooni (sh 15 000,00 krooni põhivõlgnevus, 1 kuu intress 1 500,00 krooni ja seisuga 19.09.2008.a viivitusintress 15 000,00 krooni). Menetluskuluna palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu summas 1 000,00 krooni ja hageja õigusabi kulud.

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks, kuivõrd materjalid on kättetoimetatud 21.11.2008.a kostja eluruumis kostjale edastamiseks, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS §

444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 31 500,00 krooni (sh 15 000,00 krooni põhivõlgnevus, 1 kuu intress

1 500,00 krooni ja seisuga 19.09.2008.a viivitusintress 15 000,00 krooni).

Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

3(3) TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud tuleb jätta seega kostja kanda.

TsMS § 174¹ lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. 22.12.2008.a saatis kohus hageja esindajale elektronposti teel teate, milles andis hagejale tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Menetluskulude nimekirja hageja kohtule ei esitanud, mistõttu lähtub kohus kostja hüvitatavate menetluskulude kindlaksmääramisel hageja poolt hagiavalduses märgitust. Hageja palus hagiavalduses kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõivu 1 000,00 krooni. Õigusabikulude summat ei ole hageja märkinud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista vaid hageja poolt kantud riigilõiv summas 1 000,00 krooni.

Karin Sonntak Kohtunik