2-08-9435/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht

31. detsember 2008.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-9435 Tsiviilasi BAS hagi K S vastu 99 934,41 krooni ja lisanduva viivise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: BAS (registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja esindajad: M Kutman, M Ränkel (xxx) Kostja: K S (isikukood xxx, elukoht xxx) Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista K S BAS kasuks 99 934,41 (üheksakümmend üheksa tuhat üheksasada kolmkümmend neli krooni ja 41 senti) krooni.

3. Välja mõista K S BAS kasuks alates 12.03.2008.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 24.16 % tagastamata krediidisummalt aastas.

4. Välja mõista K S BAS kasuks alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast, s.o 31.12.2008.a kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni viivis 24.16 % tagastamata intressisummalt aastas.

5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus

6. Menetluskulud jätta täies ulatuses K S kanda.

7. Välja mõista K S BAS kasuks menetluskulud summas 4 775,00 (neli tuhat seitsesada seitsekümmend viis) krooni.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

2(3) Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

Menetluse käik 13.03.2008.a esitas BAS kohtule hagi K S vastu 99 934,41 krooni ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Nõue tuleneb poolte vahel 03.03.2006.a sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxx. Lepingu raames on hageja ja kostja sõlminud ka kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Hageja palub kostjalt välja mõista 99 934,41 krooni (sh 71 750,62 krooni tagastamata krediidisumma, 6 956,53 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 14 790,12 krooni leppetrahv, 6 437,14 krooni sissenõutavaks muutunud viivis). Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja alates 12.03.2008.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 24.16 % tagastamata krediidisummalt aastas. Alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni palub hageja kostjalt välja mõista viivis 24.16 % tagastamata intressi summalt aastas. Hageja ja kostja menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 322 lg 1 alusel, kuivõrd materjalid on kättetoimetatud 19.11.2008.a kostja emale, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS §

444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad.

VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 94 lg kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2

3(3) järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS §

367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 461 lg 4 sätestab, et kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 99 934,41 krooni (sh 71 750,62 krooni tagastamata krediidisumma,

6 956,53 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 14 790,12 krooni leppetrahv,

6 437,14 krooni sissenõutavaks muutunud viivis). Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista alates 12.03.2008.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 24.16 % tagastamata krediidisummalt aastas. Alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast, s.o 31.12.2008.a kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 24.16 % tagastamata intressi summalt aastas.

Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 174¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv.

Tulenevalt TsMS § 174 1 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja esitas ka menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude suuruseks kokku on 4 775,00 krooni (sh riigilõiv hagiavalduselt

4 750,00 krooni ja riigilõiv menetlusdokumentide väljatrüki eest 25,00 krooni). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja poolt kantud menetluskulud summas 4 775,00 krooni.

Karin Sonntak Kohtunik