2-08-14021/7 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-08-14021

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Otsuse tegemise aeg ja koht

06.01. 2009.a, Jõgeva Kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-08-14021 Tsiviilasi Kxxx Kxxxx hagi Axxxxx Kxxxxxx vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise saamiseks

Hagi hind Mittevaraline nõue 15 000.- krooni + elatise nõue 30 393.- krooni (9x3377) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Kxxx Kxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja Axxxxx Kxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg 17.12.2008. a

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt .

2. Tuvastada, et 09.03.2008.a sündinud Kxxxxxx Kxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) põlvneb Axxxxx Kxxxxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx).

3. Välja mõista Axxxxx Kxxxxxxxx Kxxx Kxxxxxkasuks igakuine elatis Kxxxxxl Kalda (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks 3377 (kolm tuhat kolmsada seitsekümmend seitse) krooni alates kohtuotsuse jõustumisest kuni lapse täisealiseks saamiseni.

4. Jõgeva Maavalitsusel teha Kxxxxxx Kxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) sünniaktis kande muudatus vastavalt käesoleva otuse punktile 2.

Kohtukulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus tuvastada xxxxxxxxxx.a sündinud Kxxxxxx Kxxxx põlvnemise kostjast ning mõista kostjalt välja elatis lapse ülalpidamiseks summas 2673 krooni. Menetluse kestel hageja suurendas elatise nõuet ja palus elatisena välja mõisat 3630 krooni. Hagiavalduse ja lisade kohaselt elasid pooled koos perioodil 2007.a algus kuni 2007.a oktoober. Nimetatud kooslelust sündis xxxxxxxxxx.a Kxxxxxx Kxxxx. Hageja palus kostjat minna koos lapse sünniakti vormistama, kuid kostja keeldus. Hageja palus lähtudes PrkS § 43 tuvastada lapse põlvnemine kostjast. Laps elab hageja juures hagejale kuuluvas korteris. Kostja ei ole lapse ülalpidamises osalenud. Kulud lapsele on minimaalselt 2500 krooni kuus. Hageja ülalpidamisel on ka vanem tütar, keda ta kasvatab vallasemana ning kes on puudega. Hageja sissetulek oli hagi esitamise ajal 1860 krooni: lastetoetused, vallasema toetus ja puudega lapse toetus. Kohtuistungil selgitas hageja, et elas 2007.a suvel kaks kuud Soomes kostja juures. Sel ajal hageja rasestus. Lapse saamine oli mõlemapoolne soov. Kooselu lagunes, sest tekkisid tülid ja kostja armukadetses hagejat ilma põhjuseta. Kuni lapse sünnini kostja tunnistas, et see on tema laps, enne lapse sündi kandis lapse tarvis ka raha hageja arvele 1700 krooni. Hageja teatas kostjale lapse sünnist meili teel ja palus tulla last registreerima ja lapsele nime panema. Siis kostja keeldus ja teatas, et enne, kui ei ole tehtud DNA testi, ta last omaks ei tunnista. Kostja ei ole last kordagi vaatamas käinud ega pärast lapse sündi hagejale raha andnud. Hageja teatas, et saab emapalka 4000 krooni, kuid kahe lapse ja enda ülalpidamiseks sellest ei piisa. 30.06.2008.a esitas hageja haginõude muutmise avalduse, milles palus elatisena välja mõista 3630 krooni. Suuliselt põhjendas hageja nõude suurendamist sellega, et saab vaid minimaalset emapalka ning sellest ei ela ära, eriti kui hinnad tõusevad. Samuti on ta last üksi ülal pidanud 4 kuud. Hageja esitas 25.11.2008.a täpsustuse lapsele tehtavate kulude kohta, mille kohaselt on igakuiselt lapse kulutused 5600 krooni. Hageja ainuülalpidamisel ja kasvatamisel on raske puudega invaliidist teine laps, mistõttu ei ole hagejal võimalik tööl käia. Hageja sissetulek on kokku 6669 krooni ja talle kuulub korter, kus pere elab.

Kostja vastuväited Kostja kirjalikus vastuses vaidles hagile vastu väites, et ei ole kindel, kas on lapse isa. Kostja soovis, et tehtaks DNA-test ja kinnitas, et kui test osutub positiivseks, on ta nõus lapse ülalpidamises osalema. Kohtuistungil selgitas kostja, et kahtlused lapse isaduses tekkisid tal seoses hageja käitumisega – ükski rase naine ei jäta elukaaslast maha. Hageja ei ole lubanud kostjal last näha. Kostja teatas, et tal on kaks last, kellele ta vabatahtlikult elatist maksab. 17.12.2008.a määratud kohtuistungile kostja ei ilmunud, kuigi oli kätte saanud kohtukutse isiklikult 01.12.2008.a. Kostja saabus kohtusse tund pärast istungi alguseks määratud aega ja kuna istung oli juba lõppenud esitas kohtu kantselisse kahe lapse sünnitunnistused ning soomekeelse palgatõendi.

Kuna kostja ei tasunud vabatahtlikult DNA-ekspertiisi läbi viimise kulusid, siis määras kohus hageja taotlusel 13.10.2008.a ekspertiisi määrusega, kohustades ka kostjat tasuma ette ekspertiisikulud.

Kohtu põhjendused Kohus, uurinud esitatud tõendeid ja tutvunud poolte seisukohtadega, leiab, et hageja nõue põlvnemise nõudes tuleb rahuldada, elatise nõue rahuldada osaliselt.

Perekonnaseaduse (PrkS) § 38 lg 3 sätestab, et laps põlvneb isast, kes on tema eostanud. Vastavalt PrkS 42 lg 1 tuvastab isast põlvnemise kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Pooled on kinnitanud, et eeldataval lapse eostamise ajal 2007.a suvel oli neil kooselu. Kostja oli teadlik hageja rasedusest. Kxxxxxx Kxxxx on sündinudxxxxxxxxxxx.a (t lk 6). Pooled olid valmis andma vabatahtlikult proovid DNA- testi tegemiseks, kuid kuna kostja ei tasunud testi tegemise kulutusi, määras kohus asjas DNA-ekspertiisi. Nimetatud ekspertiisi tulemusel asus ekspert arvamusele (t lk 26-27), et Axxxxx Kxxxxxx isadus Kxxxxxx Kxxxx suhtes ei ole välistatud ja Axxxxx Kxxxxxx saab väga suure tõenäosusega olla Kxxxxxx Kxxxx bioloogiline isa. Ekspertiisiaktis on märgitud, et tõenäosus, et Axxxxx Kxxxxxx on Kxxxxxx Kxxxx bioloogiline isa on 99,999999986%. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Kxxxxxx Kxxxx põlvnemine Axxxxx Kxxxxxxxxxon tõendatud. PrkS § 110 lg 11 sätestab, et perekonnaseisuakti võib muuta ja parandada samas seaduses sätestatud juhtudel kohtu või perekonnaseisuasutuse otsuse alusel, millega parandatakse või muudetakse perekonnaseisuakti kannet. Sama seaduse § 125 lg 1 sätestab, et seoses isast põlvnemise kindlakstegemisega või põlvnemise tuvastamisega teeb sünniaktis muudatused perekonnaseisuasutus, kus sünniakt asub.

Vastavalt PrkS § 38 lg 1 tulenevad vanema ja lapse õigused ja kohustused lapse põlvnemisest vanemast. PrkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PrkS §

61 lg 2 tulenevalt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja on palunud elatisena välja mõista 3630 krooni igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest. Kostja oli nõus lapse ülalpidamises osalema, kui selgub, et tütar on tema laps. Sisulisi vastuväiteid kostja elatise suurusele ei esitanud. Kostja esitas kohtule 17.12.2008.a pärast kohtuistungi toimumist selgituse koos tõenditega, mille kohaselt on ta nõus maksma elatist 2200 krooni. Kohus ei saa esitatud avaldust ja tõendeid asja juurde võtta, kuna need on esitatud pärast seisukohtade ja tõendite esitamise tähtaegavastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 330 lg 1 tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited, mille suhtes ei ole vastaspoolel esitatuga tutvumata tõenäoliselt võimalik seisukohta võtta, esitada enne asja arutamiseks määratud kohtuistungit nii, et vastaspoolel oleks võimalik esitatuga vajalikul määral tutvuda ja kujundada oma arvamus.

TsMS § 329 lg 1 sätestab, et menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Kohus edastas hageja täienduse lapsele tehtavate kulude kohta kostjale ja andis talle vastamiseks tähtaja kuni 11.12.2008.a s.o 5 päeva enne määratud kohtuistungit. Kostja kohustus esitada oma vastuväited ja tõendid enne kohtuistungit tulenes ka TsMS § 329 lg 2 ja 4. TsMS § 331 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

Kuna kostja ei esitanud oma seisukohti õigeaegselt ning ei põhjendanud ka seda, et tal oli hilinemised mõjuv põhjus, siis kohus jätab esitatu tähelepanuta ja tagastab kostjale selgituse ja tõendid. Kohus on seisukohal, et kostja esitatu menetlemine venitaks menetlust veelgi – kohus peaks andma hageja vähemalt võimaluse esitada omapoolne seisukoht ja aeda olukorras, kus kohus oli asja läbivaatamise lõpetanud. Seejuures oli kostjal võimalus esitada oma vastuväiteid koos tõenditega alates mai lõpust 2007.a, kui ta hageja nõudest teada sai.

Kohus leiab, et vaatamata kostja selgituse ja tõendite tähelepanuta jätmisele, on asjas võimalik teha otsus, sest tähtsust omavad asjaolud on välja selgitatud ning kostja on kohtuistungil ka isiklikult ära kuulatud (vastavalt TsMS § 346 lg 2). Hinnates hageja esitatud elatise nõuet sisuliselt leiab kohus, et seda ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada. Hageja on nimetanud lapsele tehtavad kulused kokku summas 5600 krooni. Kohus leiab, et esitatud kulud on mõistlikud ja iga kululiigi osas põhjendatud. Hageja ülalpidamisel on teine laps.

Kostja selgitas kohtuistungil, et tal on Soomes töökoht ja ta osaleb ka oma kahe lapse ülalpidamises. Rahvastikuregistri andmetel on kostjal 2 last: xxxxxxxxxx.a sündinud poeg Mxxxxx Kxxxxxx ja xxxxxxxxxx.a sündinud tütar Sxxxx-Sxxxxx Kxxxxxx. Hageja sissetulek on 6669 krooni kuus. Kui jagada hageja sissetulek perekonnaliikmete arvuga, on iga pereliikme kulude katteks 2223 krooni. Arvestades lapsele tehtavaid kulutusi, tuleb puudujääv summa välja mõista kostjalt (5600-2223=3377) krooni. Oma sissetulekute kohta kostja menetlusnormidele vastavat tõendit ei esitanud (palgatõend oli esitatud pärast ette nähtud tähtaega ja soome keeles).

Seetõttu ei ole võimalik ka hinnata, kas tekiks olukord, et tema teised lapsed saaksid elatise välja mõistmisel vähem ülalpidamist kui Kxxxxxx Kxxxx. Kohus leiab, et elatis summas 3377 krooni on põhjendatud. Hageja on palunud elatise välja mõista alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtukulude jaotus Vastavalt Tsiviilkohtupidamise seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud. TsMS § 162 lg 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ja ta hüvitab muuhulgas teisele poolele kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Seega jäävad poolte endi tehtud kulud põlvnemisasjas nende endi kanda. Eeldatavalt on menetluskuludeks hageja poolt tasutud riigilõiv, mis seega jääb hageja kanda ja kostja poolt tasutud ekspertiisitasu, mis jääb kostja kanda. Samuti jäävad ülalpidamisnõudes poolte poolt tehtud menetluskulud poolte endi kanda. Kohus selgitab lisaks, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.. TsMS §

174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Maimu Laumets Kohtunik