Legislator Case Law & Legislation
2-08-76040/4 AI generated

2-08-76040/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-08-76040/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista D. OÜ-lt G. OÜ kasuks võlgnevus 9 930 (üheksa tuhat üheksasada tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

Legislator headnote

AI generated

2-08-76040/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Välja mõista D. OÜ-lt G. OÜ kasuks võlgnevus 9 930 (üheksa tuhat üheksasada tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-08-76040

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. detsember 2008. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses

Tsiviilasja number

2-08-76040

Tsiviilasi

G. OÜ hagi D. OÜ vastu 19 830 krooni väljamõistmiseks

Hagihind

9 930 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja G. OÜ

-

hageja lepinguline esindaja Evelin Muttik (Õigusbüroo

Aspekt OÜ; asukoht Ravila 63, 51014 Tartu);

-

kostja D. OÜ

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista D. OÜ-lt G. OÜ kasuks võlgnevus 9 930 (üheksa tuhat üheksasada

kolmkümmend) krooni ja viivis 9 900 (üheksa tuhat üheksasada) krooni.

3. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud D. OÜ kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates

kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile

ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib

kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200

krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.

HAGEJA NÕUE

Pooltevaheline müügitehing fikseeriti 07.02.2008. a arvega nr 80233 summas 32 430 krooni. Kostja

kohustus arve tasuma 28.02.2008. a. Kostja tähtaegselt makseid ei teostanud, tasudes 06.05.2008. a

5 000 krooni, 27.06.2008. a 10 000 krooni ja 09.07.2008. a 7 500 krooni. Käesoleval ajal võlgneb

kostja hagejale arve alusel väljastatud kauba eest 9 930 krooni. Hagejal on arve mittetähtaegsel

tasumisel õigus arvestada viivist 0,5 % iga viivitatud päeva eest. Viivis 10.11.2008. a seisuga on

25 074,30 krooni, millest hageja nõuab 9 900 krooni.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse 9 930 krooni ja viivise 9 900 krooni,

menetluskulud jätta kostja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või

omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel

juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444

lõikele 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes

õiguslik põhjendus.

Asja materjalidest nähtub, et menetlusdokumendid (hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude) on

04.12.2008. a isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte saanud kostja seaduslik esindaja juhatuse

liige Reio Reial (tl 15). Samas ei ole kostja määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 208 lõike 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva,

valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi

ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

VÕS § 101 lõike 1 punktide 1 ja 6 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumisel nõuda

kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 108

lõikest 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS

§ 82 lõige 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav

lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et

täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-

s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär.

Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud kaupade eest

tasumiseks esitatud arvega (tl 9), väljavõttega kostja tasumistest (tl 10), kostja võlgnevuse

väljavõttega hageja raamatupidamisest (tl 8) ning viivise võlgnevuse arvestusega (tl 7).

Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 2, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113

lg 1 ja § 208 lg 1, rahuldab kohus tagaseljaotsusega G. OÜ hagi D. OÜ vastu võlgnevuse 9 930

krooni ja viivise 9 900 krooni nõudes.

Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et

menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma.

Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik