2-08-17884/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 06. jaanuaril 2009

Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-08-17884

Kohtuasi

P K hagi OÜ P vastu töölepingu lõpetamise kuupäeva

muutmiseks

02.11.2007

ja

töölepingu

ebaseadusliku

lõpetamise eest kuue kuu keskmise palga väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: P K (isikukood: xxx, elukoht: xxx)

Kostja: OÜ P(registrikood: xxx, asukoht: xxx), lepinguline

esindaja P Hinno

Kohtuistungi aeg

26. november 2008

Resolutsioon

Jätta P K hagi OÜ P vastu töölepingu lõpetamise kuupäeva

muutmiseks

02.11.2007

ja

töölepingu

ebaseadusliku

lõpetamise eest kuue kuu keskmise palga väljamõistmiseks

rahuldamata

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta täielikult hageja kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Kohtueelne menetlus

P K , kes töötas alates 04.05.2007 OÜ P juures autojuhina, vaidlustas 30.10.2007 Põhja

Inspektsiooni töövaidluskomisjonile esitatud avalduses töölepingu lõpetamise 07.09.2007 TLS §

104 lg 1 alusel usalduse kaotamise tõttu ning palus tunnistada töölepingu lõpetamine

ebaseaduslikuks, lugeda tööleping lõpetatuks omal soovil ja mõista välja töölepingu

ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitus 50 000,00 krooni.

Töövaidluskomisjoni 31.03.2008 otsusega rahuldati avaldus osaliselt: avaldajaga töölepingu

lõpetamine 07.septembril 2007 TLS § 104 lg 1 alusel tunnistati ebaseaduslikuks, avaldaja loeti

töölt lahkunuks omal algatusel alates 07. septembrist 2007, ebaseadusliku töölepingu lõpetamise

eest mõisteti välja ühe kuu keskmine palk 9860,00 krooni, menetluskulude hüvitamise nõue jäeti

rahuldamata ja lõpetati menetlus augustikuu palga, viiviste ja ravikindlustuse hüvitiste nõudes.

Hagiavalduse asjaolud

P K ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ja esitas hagi kohtule OÜ P vastu töölepingu

lõpetamise kuupäeva muutmiseks ja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuue kuu

keskmise palga väljamõistmiseks. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt loeti temaga tööleping

lõppenuks omal soovil 07.10.2007 mis on ebaõige, sest ajavahemikul 10.09.2007 kuni

02.11.2007 oli ta haiguslehel, mistõttu peaks töölepingu lõpetamise kuupäevaks olema

02.11.2007. Hageja leidis, et töölepingu lõpetamise eest tuleks tema kasuks välja mõista hüvitis

kuue kuu keskmise palga, mitte ühe kuu keskmise palga ulatuses. Menetluskulud palus ta jätta

kostja kanda.

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnistanud, palus selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda jätta.

Vastuväidete kohaselt rikkus tööandja töölepingu lõpetamisel vaid vorminõudeid, mistõttu

tunnistati töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, kuid sisuliselt oli töölepingu lõpetamine õige,

sest töötaja varastas sõiduki paagist kütust. Seega oli üksnes ühe kuu keskmise palga suuruse

hüvitise väljamõistmine põhjendatud. Töötajaga töölepingu lõpetamine 07.septembril 2007 oli

põhjendatud, kuna see oli tegelikult töötaja viimane tööpäev.

Kohtuotsuse põhjendused

ITLS § 29 lg 2 kohaselt peab töövaidlusorgan töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks

tunnistamisel lugema töötaja omal algatusel lahkunuks alates töötamise tegelikust lõppemise

päevast. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja tegelik viimane tööpäev kostja juures oli

07.septembril 2007, kui kostja karistas hagejat tema territooriumil veokist kütuse võtmise, kütuse

puudujääkide ja korralduste täitmata jätmise eest distsiplinaarkaristustega. Töövaidluskomisjoni

otsus töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks on jõustunud. Kohtule esitatud

haiguslehega nr. 00013318 on tõendatud, et hageja viibis alates 10.10.2007 kuni 02.11.2007

haiguslehel ning, et tema tööle asumise päevaks oli 03.11.2007. Kuna kostja oli hagejale

teatanud, et tööleping on lõpetatud, siis hageja pärast haiguslehe lõppemist kostja juurde enam

tööle ei läinud. Seega lõppes hageja tegelik töötamine kostja juures 07.septembril 2007 ning

nõue lugeda töölepingu lõppemise päevaks 02.november 2007 so. viimane haiguslehel viibimise

päev, ei põhine seadusel ning tuleb jätta rahuldamata.

Töövaidluskomisjoni otsust osas, millega tunnistati töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks

pooled ei vaidlustanud. TLS § 117 lg 2 kohaselt kui töötaja loobub tööle ennistamisest on

tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses.

Hüvitise suurus on seatud sõltuvusse töölepingu lõpetamise asjaoludest ja seaduserikkumise

iseloomust töölepingu lõpetamisel. Töötajaga lõpetati tööleping seaduses sätestatud oluliste

protseduurireeglite rikkumise tõttu ning seetõttu, et sama teo eest määrati karistus kahel korral.

Samas nähtub asja materjalidest ja hageja selgitustest töövaidluskomisjonile ning kohtule, et

töötajal oli 07.09.2007 tööandja territooriumil käes kanistritäis kütust, mille ta tööandja

korraldusel valas oma veokisse tagasi. Kütuse saamise, päritolu ja selle kasutamise vajaduse

kohta on hageja andnud erinevaid selgitusi, mistõttu ei ole need usaldusväärsed. Seega olid

tööandja usaldamatus töötaja suhtes ning kahtlused töötaja aususes põhjendatud ning töötaja ei

saanud loota töösuhte jätkumisele. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks hagejale ühe

kuu keskmise palga suuruse hüvituse väljamõistmist.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega

kannab menetluskulud hageja. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse

alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg

2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese

astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad

dokumendid.

Kohtunik: /allkiri/