2-08-4155/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMuuta Tallinna Linnakohtu 10.11.2005.a. otsusega J KK K kasuks poja M K`i Välja mõista J K K K kasuks igakuine elatis 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend
Legislator headnote
AI generated2-08-4155/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: otsusega J KK K kasuks poja M K`i Välja mõista J K K K kasuks igakuine elatis 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Maie Seppo
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. detsember 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsilasja number
2-08-4155
Tsilasi
K K hagi J K vastu elatise suurendamise nõudes
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja K K (ik xxx, elukoht xxx)
Kostja J K (ik xxx, elukoht rahvastikuregistri järgi xxx; tegelik
elukoht teadmata)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Muuta Tallinna Linnakohtu 10.11.2005.a. otsusega J KK K kasuks poja M K`i
ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust.
3. Välja mõista J K K K kasuks igakuine elatis 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend
viis) krooni kuus M K (isikukood xxx) ülalpidamiseks alates 05.02.2008.a. kuni M K
täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx.a.
Menetluskulude jaotus
Välja mõista J KK K kasuks menetluskulu summas 100 (ükssada) krooni.
Välja mõista J K pärast käesoleva otsuse jõustumist Eesti Vabariigi kasuks menetluskuluna
sisse riigilõiv summas 250 (kakssada viiskümmend) krooni.
Edasikaebamise kord
Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse
avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei
taotleta selle lahendamist istungil.
Kostjal on õigus esitada otsuse peale kaja 28 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikust
kättetoimetamisest. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
Asjaolud ja hageja nõue
05.02.2008.a. esitas hageja kohtule hagi kostja vastu elatise suurendamise nõudes. Hageja palub
muuta Tallinna Linnakohtu 10.11.2005.a. tagaseljaotsusega tsilasjas nr 2/231-2109/05 kostjalt
poja M K`i ülalpidamiseks väljamõistetud elatise 1 706 krooni suurust ning välja mõista kostjalt
poolte ühise lapse M K ülalpidamiseks igakuine elatis summas 2 175 krooni alates 01.01.2008.a.
kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx.a.
Tallinna Linnavalitsuse 23.08.2006.a. korraldusega on antud M K uus perekonnanimi „K“. Harju
Maakohtu 13.03.2007.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-06-7020 võeti ära J K vanema õigused tema
poja M K suhtes.
Menetluse käik maakohtus
Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud avalikult 01.12.2008.a. kooskõlas TsMS § 317 lg 5
väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohus määras kostjale tähtaja kirjaliku vastuse
esitamiseks 14. päeva ning hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise
korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega
hiljem kostja kirjalikke vastuväiteid hagile esitanud ei ole.
Kohtuotsuse põhjendused
Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus omal algatusel hagi
tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud
ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,
isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised
väited kostja poolt omaksvõetuks. Tulenevalt TsMS § 444 lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta
kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.
Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud
tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus loeb hageja esitatud faktiväited kostja
poolt omaksvõetuks.
Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 mille
kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 3 kohaselt vanema
varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise
suurust muuta. PkS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatisraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui
pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 2175 krooni. Tulenevalt PkS §
55 lg 3 vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest.
Suurendatud elatis tuleb kostjalt välja mõista PkS § 70 lg 1 alusel alates elatise suurendamise
hagi kohtusse esitamisest, s.o alates 05.02.2008.a.
Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p. 2.
Menetluskulud
Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS
§ 174¹ lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad
menetluskulud. Hageja menetluskulude suuruseks on väljaandes Ametlikud Teadaanded teate
avaldamise eest tasutud riigilõiv 100 krooni.
Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu
tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele
riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. TsMS § 129 lg 2 ning RLS § 56 lg 1 ja lisa 1
kohaselt kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv elatise suurendatult osalt 250 krooni.
Riigilõiv summas 250 krooni kuulub pärast kohtuotsuse jõustumist käesolevas asjas kostjalt
riigi kasuks sissenõudmisele.
Maie Seppo
kohtunik