2-03-693/15 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-03-697 Otsuse tegemise aeg ja koht 31.12.2008.a. Tallinn Kohtunik Maie Seppo Kohtuasi MH`i hagi P H `i vastu abielulahutuse ja ühisvara jagamise nõudes ja P H `i vastuhagi MH`i vatu ühisvara jagamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (vastuhagis kostja) MH (ik XXX, elukoht XXX). Hageja esindaja vandeadvokaat Mati Senkel (AB Mati Senkel OÜ, asukoht Narva mnt 1, Tallinn 10506). Kostja (vastuhagis hageja) P H (ik XXX, elukoht XXX). Kostja esindaja: vandeadvokaat Alar Neiland (AB AE Consult, asukoht Tõnismägi 2/Endla 3, Tallinn 10122).

RESOLUTSIOON Lahutada MHi (isikukood XXX) ja P H i (isikukood XXX) vahel XXX.a.Tallinna Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu – kanne nr. XXX. Jätta Tallinnas, XXXasuv korteriomand , registriosa nr. XXX , turuväärtus 21.10.2008.a. eksperdi hinnangu kohaselt 2 350 000 krooni ja OÜ R osakapital 75 000 krooni MH . Mõista MH P H välja rahaline hüvitus summas 1 330 968,- krooni. Kohtukulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest.

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD Poolte abielu sõlmiti XXX.a. Faktilised abielusuhted lõppesid 11.11.2000.a., mil kostja lahkus abikaasade ühisest elukohast, viies kaasa oma isiklikud asjad, sest leidis uue elukaaslase.

Abikaasade kooselust on sündinud XXX.a. poeg H H , kes elab koos hagejaga. Lapse kasvatamise osas pooltel vaidlusi pole olnud, sest kostja on saanud kohtuda pojaga talle sobival ajal ja kohas. Poolte ühisvara moodustavad OÜ R , reg.kood XXX osad, osakapitali suurus on 75 000 krooni. Hageja leiab, et esinevad alused , mis lubavad ühisvara jagamisel kõrvale kalduda abikaasade võrdsusest: 1) hageja tähelepanu vääriv huvi on see, et ta on üksinda tegelenud nimetatud äriühingu moodustamisega ning majandustegevuse arendamisega ning soovib seda teha ka edaspidi; 2) lapse tähelepanu vääriv huvi on see, et kui hageja, kelle juures laps elab, peab vähem kulutama rahalisi vahendeid kostjale ühisvara osa väljamaksmiseks, jääb rohkem materiaalseid võimalusi lapse eest hoolitsemiseks; 3) kostja ei ole oma sissetuleku ega tööga osalenud nimetatud osaühingu tegevuses; 4) osaühingu osakapital on omandatud hageja lahusvara arvel ; 5) Hageja on seisukohal, et abikaasade ühisvara – OÜ R osakapital, tuleks abikaasade vahel jagada nii, jätta kõik äriühingu osad hagejale, kes hüvitab kostjale 25 000 krooni. 6) Osade hagejale jätmine on mõistlik seetõttu, et sellega kindlustatakse äriühingu juhtimine ning arengu stabiilsus, mis võiksid küsitavaks muutuda pärast mitme osaniku tekkimist. Hageja palub lahutada poolte abielu ja jagada ühisvara, jättes vara hagejale ning mõistes kostjale välja rahalise hüvituse 25 000 krooni.

KOSTJA VASTUS HAGILE Kostja nõustub abielu lahutamisega. Ka kinnitab kostja, et poolte abielusuhted lõppesid 10.11.2000.a. Kostja soovib jagada abielu kestel omandatud vara:

1 .Tallinnas, XXXasuv kinnistu nr.XXX mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast (registriosa nr. XXX). Kinnisvara oli koormatud hüpoteegisummaga 472 000 krooni, millega tagatud võlanõue on käesolevaks ajaks tasutud. Korteri väärtuseks hindab kostja 1 700 000 krooni;

2. ½ mõttelist osa kinnistust asukohaga Tallinnas, XXX, mis on kantud hageja nimele. Kostja andis hagejale nõusoleku kõnesoleva kinnistu võõrandamiseks. Kostja sõnul müüdi kinnistu tervikuna 3 miljoni krooni eest. Müügihinnast sai hageja 1 500 000 krooni, mis on abikaasade ühisvaraks. Kokku on jagatava ühisvara väärtuseks 3 200000 krooni, millest kummagi abikaasa osaks peaks jääma vara 1 600 000 krooni väärtuses. Senini on hageja tasunud kinnistu müügist saadud rahast kostjale 350 000 krooni. Kostja on nõus jätma korteriomandi Tallinnas, XXX hagejale ja soovib saada vähem saadud vara arvelt kompensatsiooni 1 250 000 krooni.

Vanemate õigused last kasvatada tulenevad seadusest. Nimetatud kohustust ei saa tõlgendada lapse tähelepanuvääriva huvina. Kostja on pidevalt töötanud osaühingus R personalijuhina. Seega ei saa esineda olukorda, kus kostja ei oleks mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisara omandamisel. Ühisvara jagamisel on kostja nõus sõlmima kompromissi. 13.11.2006.a. taotluses ühisvara jagada tunnistab kostja hageja võimalikke kulutusi kõnesoleva korteri remontimisel peale abielusuhete lõppemist 100 000 krooni ulatuses.

Samuti tunnistab kostja hageja poolt perioodil 15.11.2000 kuni 14.03.2002 abielu ajal võetud laenu tasumist kostja eest 241 500 krooni suuruses summas.

VASTUHAGI PÕHISTUS P H leiab, et abielu vältel olid abikaasad soetanud ühisvarana: Tallinnas, XXX asuva korteri (Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Tallinna Jaoskonna registriosa XXX, katastritunnus XXX, kantud MHi nimele). Tallinnas, XXX asuva kinnistu (Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Tallinna Jaoskonna registriosa XXX, katastritunnus XXX) 172 mõttelise osa müügist saadud 1 650 000 krooni; Sõiduauto Opel Calibra reg.märk XXXmüügist saadud raha 20 000 krooni. Kokku on ühisvara väärtuseks 5 245 000 krooni, millest ühe abikaasa osa suuruseks on

2 622 500 krooni. Puudub vaidlus selles, et kostja on saanud ühisvara arvelt hagejalt 350 000 krooni. Hageja palub jätta Tallinnas, XXX asuv korteriomand ja OÜ R osakapital 75 000 krooni MH ja mõista MH P H i kasuks välja rahaline hüvitus summas 2 261 820 krooni.

Kostja vastuväited vastuhagile. Hageja nõue XXX kinnistu suhtes on aegunud, sest kostja müüs kinnistu 08.03.2002.a., millest oli ka kostja teadlik, kuna andis oma nõusoleku kinnistu müümiseks. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et nõue ei ole aegunud, siis on kostja seisukohal, et XXX asuv kinnistu ei kuulu ühisvara hulka alates 08.03.2002.a., sest pooled on jaganud nimetatud vara samal päeval sõlmitud ostu-müügi lepingu kohaselt ning hageja on saanud nimetatud lepingu p.5.2. järgi 350 000 krooni. Kostja tahteavaldus oli nimetatud lepingu sõlmimisel suunatud sellele, et jagada ühisvara XXX kinnistu näol vastavalt sõlmitud notariaalsele ostu-müügilepingule, samuti oli tema arvates hageja tahe analoogiline. Abikaasade ühisvara jagamisel kaldusid hageja ning kostja poolte võrdsusest kõrvale põhjusel, et vara oli soetatud hageja lahusvara arvel. Kostja arvates peab kohus arvestama hageja tahteavalduse hindamisel tema käitumist pärast 08.03.2002.a. ostu-müügilepingu sõlmimist, eriti asjaolu, et hageja on esitanud oma nõude XXXkinnistu osas vastuhagis 6 aastat pärast 08.03.02.a. lepingu sõlmimist. Kostja on seisukohal, et XXX on poolte vahel juba jagatud. XXXkorteri jagamine. Kostja on seisukohal, et 2007.a. septembris koostatud eksperthinnang korteri XXX kohta ei arvesta ega saagi arvestada viimase aasta jooksul aset leidnud muutusi kinnisvaraturul, mil kinnisvarahinnad Tallinnas, kaasa arvatud XXX korteri hind, on langenud 25 % võrra ning jätkavad langemist, mis on üldtuntud asjaolu TsMS § 231 kohaselt. Hageja arvates on korteri XXX maksumus käesoleval ajal 2,1 miljonit krooni. Ühisvara hulka arvatakse ka need abielu ajal võetud kohustused, mille eest vastutavad abikaasad ühiselt. Hageja on täitnud pärast abielusuhete lõppemist järgmised abielu kestel kinnistuga XXX võetud kohustused:

1. laenu 150 000,- krooni tasumise kohta SL´ile;

2. laenu 200 000 krooni tasumine JP`ile;

3. laenu 483 064,- krooni tasumine Hansapangale;

4. elamu XXX remondikulude tasumine ajavahemikul 2000.a. detsembrist kuni 2006.a. novembrini 17 309 krooni ulatuses;

5. piirdeaia ehituse osamaksu tasumine 4 028,64 krooni;

6. laenu tasumine SLH ile summas 455 000,- krooni. Kokku on hageja täitnud kohustusi 1 309 401 krooni ja 16 sendi ulatuses.

Korter XXXon omandatud hinnaga 950 000 krooni täiel määral kostja lahusvara arvelt, seega peaks väärtuse muutumise riski kandma kostja, st. abikaasa, kelle arvel asi omandati. (Riigikohtu lahend 3-2-1-38-07).

Ühisvara moodustavad XXXkorter maksumusega 2 100 000 krooni, osaühingu osaks

75 000 krooni, sõiduauto Opel Calibra müügist saadud raha 20 000 krooni, kokku

785 598,90 krooni. Kuna korter on soetatud kostja lahusvara arvelt, kuuluvad kostja arvates jagamisele ainult sõiduauto ja osaühingu osak kokku 95 000 krooni. Kostja on seisukohal, et ühisvara jagamisel peaks kohus arvestama ka abikaasade ühise lapse H H i huve, kes on olnud pärast abielusuhete lõppemist 7 aastat kostja ülalpidamisel ning hageja pole elatist maksnud. Seetõttu esineb Perekonnaseaduse § 19 lg2 p 1 sätestatud alus poolte võrdsuses põhimõttest kõrvalekaldumiseks arvestades asjaolu, et lapse ülalpidamiseks kulub vähemalt 3000 krooni kuus, aastas 36 000 krooni, 7 aasta jooksul 252 000 krooni. Eeltoodu alusel leiab kostja, et kuigi tal seaduse sättest ning mõttest , samuti eetilistest põhimõtetest lähtudes ei ole kohustusi hageja ees, kuid lähtudes heast tahtest ja soovist käesolev kohtuvaidlus lõpetada on kostja nõus maksma hagejale 150 000 krooni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Poolte abielu sõlmiti XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuosakonnas – kanne nr. XXX.. Abielust on sündinud XXX.a. poeg H H . Perekonnaseaduse § 29 lg.2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Asja menetledes on kohus jõudnud veendumusele, et poolte abielu jätkamine on võimatu. Abielusuhted poolte vahel lõppesid 10.11.2000.a. Pooled ei soovi abielu jätkata. PkS § 18 lg2 sätete kohaselt määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga PkS § 14 lg1 kohaselt on abikaasade ühisvara abielu kestel abikaasade omandatud vara. Vara on TsÜS § 66 järgi isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Seega moodustub ühisvara nii varalistest õigustest kui ka kohustustest. Abikaasade ühisvara hulka tuleb arvata need abielu ajal tekkinud kohustused, mille eest abikaasad vastutavad kas tehingust või seadusest tulenevalt ühiselt. Ühisvara hulka kuuluvad need kohustused, mis on võetud perekonna huvides.. PkS § 15 lg1 kohaselt abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Kohus on tuvastanud, et abielusuhete lõppemise aja seisuga (10.11.2000.a.) kuulus pooltele alljärgnev vara: Tallinnas, XXX asuv korteriomand; Tallinnas, XXX asuv kinnistu; Osaühingu R osakapital; Sõiduauto Opel Calibra reg.märk XXX; Hansapangast võetud laen abielusuhete lõppemise aja seisuga 483 064 krooni.

17.12.2007.a. hageja ettepanekus ühisvara jagamiseks loetleb hageja pärast abielusuhete lõppemist tema poolt täidetud järgmised abielu ajal võetud kohustused:

1. laenu 150 000,- krooni tasumine SL;

2. laenu 200 000,- krooni tasumine JPile;

3. laenu 483 064,- krooni tasumine Hansapangale;

4. elamu XXX remondikulude tasumine ajavahemikul 2000.a. detsembrist kuni 2006.a. novembrini 17 309,- krooni ulatuses;

5. piirdeaia ehituse osamakse 4 028,64 ;

6. hagejal on laenu 455 000,- krooni tasumise kohustus SLH ile. Kostja ei vaidle vastu piirdeaia ehitamise osamaksele ja remondikuludele. Kostja tunnistab hageja võimalikke kulutusi korteriomandi remontimisel peale abielusuhete lõppemist 100 000 krooni ulatuses. Laenu võtmist SL, JPilt ja SLH ilt perekonna vajadusteks kostja ei tunnista TsMs § 91 lg1 järgi peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus asub seisukohale, et laenu võtmine SL, JPilt ja SLH ilt perekonna huvides on tõendamata. Hageja ei ole kohtule esitanud kirjalikke laenulepinguid SL, JPiga ja SLH iga. JPi meil (toimiku lk. 57), SL kirjalik seletus (toimiku lk. 58), SLH i kirjalik seletus laenude andmise ja tagasimaksete kohta (toimiku lk. 60) ei ole piisavaks tõendiks laenude perekonna huvides andmise ja kasutamiste kohta.

Pooled on mõlemad seisukohal, et korteriomand XXX jääb MHi omandisse. Omandiõiguse kaotamise eest tuleb hagejal kostjale maksta õiglast hüvitist . Õiglast hüvitist on võimalik maksta, kui omandi väärtus on määratud kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. Kohtutoimikus on Vestman Kinnisvara poolt 25.09.2007.a. läbiviidud eksperthinnang korteriomandi XXXturuväärtuse määramiseks. Nimetatud eksperthinnangu kohaselt on seisuga 25.09.2007.a. korteriomandi turuväärtuseks 2 800 000,- krooni. 21.10.2008.a. kohtuistungil eksperthinnangu koostaja R S hinnangul on käesoleval ajal turuväärtuseks 2,3-2,4 miljonit krooni., Keskmine hind eksperthinnangu koostaja poolt pakutud hinnavahemikust on 2,35 miljonit krooni, mistõttu kohus leiab, et XXX turuväärtuseks omandi kaotamise aja seisuga on 2,35 miljonit krooni, millest ühe abikaasa osa suuruseks on 1,175 milj. krooni. Kuna kostja on võtnud omaks hageja poolt tehtud kulutused korteri remondile summas

100 000 krooni ja laenu tagastamise Hansapangale summas 483 064 ,väheneb hüvitamisele kuuluv summa 291 532 krooni võrra ( 100 000:2+483 064:2 ) Hüvitamisele kuuluv summa on 883 468 krooni.

Ühisvara jagamise ajaks on sõiduauto Opel Calibra, reg.märk XXX, müüdud ja müügist on saadud raha 20 000,- krooni, millest ühe abikaasa osa suuruseks on 10 000 krooni.

Ühisvara jagamise aja seisuga on Tallinnas, XXX asuv kinnistu müüdud ja ühisvaraks olnud ½ kinnistu mõttelise osa müügist on saadud 1 650 000 krooni. Puudub vaidlus selles, et kostja on saanud ühisvara arvelt hagejalt 350 000 krooni . Hageja leiab, et XXX ei ole poolte ühisvara, kuna see on müüdud ja kostja on saanud selle müügist 350 000 krooni ja kohtul tuleks hinnata poolte käitumist lepingu sõlmimise ajal ja pärast seda. XXXasuva kinnistu 08.03.2002.a. notariaalselt sõlmitud ostu-müügilepingu kohaselt kuulub lepingu ese ½ abikaasade ühisvara hulka ja P H abikaasana on lepingu sõlmimisega nõus. Lepingu p-5 kohaselt on müüvad müüjad lepingu eseme Ostjale hinnaga 3 300 000 krooni ning millisest summast 100 000 krooni on notariaalse lepingu sõlmimise hetkeks Müüjatele tasutud, 678 000 krooni on müügihinna tasumise kohustuse täitmise tagamiseks makstud notarideposiitkontole ja see kuulub notari poolt väljamaksmisele järgmiselt: P H i arvele

350 000 krooni ja MHi arvele 328 800 krooni kahe pangapäeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates.

Müügihinnast 2 521 200 krooni kohustub Ostja tasuma Müüjatele kolme pangapäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest järgmiselt: SLH i arvele 1 650 000 krooni ja MHi arvele 871 200 krooni. PkS § 19 lg1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks. Käesolevaks ajaks on P H saanud poolte ühisvaraks olnud ½ kinnistu müügist saanud

350 000,- krooni. Hageja väide, et kostja on esitanud vastuhagis oma nõude XXXkinnistu osas 6 aastat pärast lepingu sõlmimist, ei ole tõene. Kostja on oma vastuses hagile 06.01.2004.a. kinnitanud, et ½ mõttelist osa kinnistust asukohaga Tallinnas, XXX, mis oli kantud hageja nimele, on abikaasade ühisvara . Müügihinnast sai hageja 1 500 000 krooni, mis on abikaasade ühisvaraks ja millest tema on saanud 350 000 krooni. Kelle arvele kinnistu müügist saadud raha ostja kandis, ei oma tähendust. Kuigi 350 000 krooni kanti esialgu P H i arvelduskontole ja 328 800 krooni MHi arvelduskontole ja edasi

871 200 krooni MHi kontole, tuleb ½ kinnistu müügist saadud 1 500 000 jagada poolte vahel pooleks, 750 000 kummalegi poolele, millest P H on veel saada 400 000,- krooni. MH ei ole tõendanud, et ½ kinnistust XXX oli tema omandis enne abiellumist, abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara, või vara, mis on omandatud pärast abielusuhete lõppemist. MHilt tuleb ½ kinnistu XXX müügist enamsaadud 400 000,- krooni välja mõista P H i kasuks.

OÜ R osakapitali suuruseks on 75 000,- krooni .Hageja soovib, et OÜ R osakapital 75 000,- krooni jääks temale. Hageja leiab, et antud ühisvara jagamisel esinevad PkS § 19 lg2 p 1-3 alused, mis lubavad kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest: 1) hageja on üksinda tegelnud nimetatud äriühingu moodustamisega ning majandustegevuse arendamisega ning soovib seda teha ka edaspidi; 2) lapse tähelepanu vääriv huvi on see, et kui hageja, kelle juures laps elab, peab vähem kulutama rahalisi vahendeid kostjale ühisvara osa väljamaksmiseks, jääb materiaalseid võimalusi lapse eest hoolitsemiseks; 3) kostja ei ole oma sissetuleku ega tööga osalenud nimetatud osaühingu tegevuses; 4) osaühingu osakapital on omandatud hageja lahusvara arvel.

Kostja ei vaidle sellele vastu, et OÜ R osakapital 75 000 krooni jääks hageja omandisse. Kokkuleppe saavutamise korral oleks kostja nõus hüvitise suurust vähendama, kompromissi mittesõlmimisel on hüvitise suuruseks pool osakapitali suurusest, s.o. 37 500,- krooni.

MH ei ole tõendanud, et osaühingu R osakapital on omandatud tema lahusvara arvelt. Kostja väidete kohaselt on tema pidevalt töötanud osaühingus personalijuhina. Seega hageja väited, et tema on üksinda tegelnud majandustegevuse arendamisega, ei ole tõesed.. Laps on täisealine ja osaühingu R osakapitali jagamisel lapse tähelepanu vääriv huvi puudub. Elatise maksmine või mittemaksmine ei ole aluseks, mis lubaks kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest. Kohus asub seisukohale, kuna poolte kokkuleppel jääb OÜ R osakapital suurusega 75000,- krooni hagejale, pooled ei ole taotlenud OÜ R turuväärtuse väljaselgitamiseks ekspertiisi, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista rahaline hüvitis ½ osakapitalist, s.o.37 500,- krooni. Kokku kuulub hüvitamisele 1 330 968 krooni ( 883 468,- + 10 000,- + 400 000,- + 37 500,-).

Menetluskulude jaotamisele tuleb kohaldada kuni 1.jaanuarini 2006.a. kehtinud tsiviilimenetluse seadustikku.(edaspidi TsMS). Vastavalt TsMS § 60 lg1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud.

TsMS § 61 sätete kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Kohus leiab, ühisvara jagamine on mõlema poole huvides, mistõttu kohtukulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Maie Seppo kohtunik