Legislator Case Law & Legislation
2-08-71270/4 AI generated

2-08-71270/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-08-71270/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista O.P. 5 266 (viis tuhat kakssada kuuskümmend kuus) krooni OÜ X. Välja mõista O.P viivis põhiosa võlgnevuselt alates 14. oktoobrist 2008. a kuni

Legislator headnote

AI generated

2-08-71270/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Välja mõista O.P. 5 266 (viis tuhat kakssada kuuskümmend kuus) krooni OÜ X. Välja mõista O.P viivis põhiosa võlgnevuselt alates 14. oktoobrist 2008. a kuni

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-08-71270

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. detsember 2008. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses

Tsiviilasja number

2-08-71270

Tsiviilasi

OÜ X. hagi O.P. vastu 5 266 krooni ja viiviste väljamõistmiseks

Hagihind

5 266 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja OÜ X.

-

seaduslik esindaja juhatuse liige M.P. ;

-

kostja O.P.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista O.P. 5 266 (viis tuhat kakssada kuuskümmend kuus) krooni OÜ X.

kasuks.

3. Välja mõista O.P viivis põhiosa võlgnevuselt alates 14. oktoobrist 2008. a kuni

27. oktoobrini 2008. a summas 368 (kolmsada kuuskümmend kaheksa) krooni ja 62

(kuuskümmend kaks) senti OÜ X. kasuks.

4. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud O.P. kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile

ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib

kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1 ja 2).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.

HAGEJA NÕUE

Hageja teostas 12.10.2008. a vastavalt kostja tellimusele pukseerimisteenust Pärnust Tartu valda

Tartumaal. Kui tellimus täideti, väljastas hageja kostjale arve nr 002598, mille sisu ja tingimustega

kostja nõustus ning mille alusel kohustus kostja tasuma hagejale 13.10.2008. a 5 266 krooni. Kostja

oma maksekohustust täitnud ei ole.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse 5 266 krooni ja kohustuse täitmisega

viivitatud 14 päeva (14.10.2008. a kuni 27.10.2008. a) eest viivise summas 395 krooni

(5 266 x 0,5 % x 14), kokku 5 661 krooni. Menetluskulud jätta kostja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või

omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel

juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444

lõikele 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes

õiguslik põhjendus.

Kohus

tegi

kostjale

ülesandeks

hiljemalt

neljateistkümne

(14)

päeva

jooksul

hagi

kättetoimetamisest kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile

ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise

korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Toimiku materjalidest nähtub, et kostja sai

kohtu teate koos hagimaterjalidega kätte 02.12.2008. a (tl 14). Määratud tähtajaks kostja kohtule

kirjalikult vastanud ei ole.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või

saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma

selle eest tasu (VÕS § 635 lõige 1). VÕS § 82 lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on

kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS

§ 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud 12.10.2008. a

arvega nr 002598 (tl 7). Kuivõrd maksekohustuse täitmisega (5 266 krooni tasumisega) on

viivitatud 14 päeva (alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest 14.10.2008. a kuni hagi

esitamiseni 28.10.2008. a) ja viivise määr on 0,5 % päevas iga viivitatud päeva eest, on hageja

õigustatud nimetatud aja eest saama viivist summas 368,62 krooni (5 266 x 0,5 % x 14).

Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 635 lg 1,

rahuldab kohus tagaseljaotsusega OÜ X. hagi O.P. vastu võlgnevuse summas 5 266 krooni ja

viivise summas 368,62 krooni nõudes.

Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et

menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma.

Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik