2-08-14529/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-14529

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. detsember 2008. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses

Tsiviilasja number

2-08-14529

Tsiviilasi

H. AS hagi A. OÜ vastu 33 135,72 krooni ja viiviste

väljamõistmiseks

Hagihind

33 135,72 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja H. AS

-

hageja

lepinguline

esindaja

advokaat

Eve

Laine

(Advokaadibüroo Ann Saar; asukoht Oru 4, 51005 Tartu);

-

kostja A. OÜ

-

seaduslik esindaja juhatuse liige E.K.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A. OÜ-lt H. AS kasuks võlgnevus 33 135,72 krooni (kolmkümmend kolm

tuhat ükssada kolmkümmend viis krooni ja seitsekümmend kaks senti) ja viivis

3 028,83 krooni (kolm tuhat kakskümmend kaheksa krooni ja kaheksakümmend kolm

senti).

3. Jätta Tartu Maakohtu 18. aprilli 2008. a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise

abinõu – A. OÜ-le kuuluvate arvelduskontode arestimine Eestis tegutsevates

krediidiasutustes ning Eestis registreeritud välisriigi krediidiasutuste filiaalides

33 135,72 krooni ulatuses H. AS kasuks – jõusse kohtulahendi täitmist tagava

abinõuna.

4. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud A. OÜ kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates

kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile

ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib

kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200

krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.

HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt ostis A. OÜ (kostja) 2007. aasta mai-, juuni- ja juulikuus H. AS-lt (hageja)

sanitaartehnikatooteid, jättes temale müüdud kaupade eest tasumata. 20. juulil 2007. a allkirjastasid

kostja tollased juhatuse liikmed A.K. ja A.R. maksegraafiku, milles kinnitasid kostja võlgnevust

hageja ees summas 67 000 krooni ning kohustusid edaspidi võlgnevusest iga nädal tagastama

2 000 krooni. Kostja täitis kohustust kuni 2007. aasta lõpuni. Hagi esitamise seisuga on kostja

võlgnevus hageja ees 33 135,72 krooni ja viivis 3 028,83 krooni.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse 33 135,72 krooni ja viivise 3 028,83

krooni.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või

omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel

juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444

lõikele 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes

õiguslik põhjendus.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 2. oktoobril 2008. a. Muu hulgas kohustas kohus

kostjat dokumendi väljavõttes väljaandes Ametlikud Teadaanded vastama hagile neljateistkümne

(14) päeva jooksul hagi avalikult kättetoimetamisest alates, hoiatades samas, et kui kostja kohtule

nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS

§ 317 lõike 1 punkti 1 ja lõike 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult

kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule

kirjalikult vastanud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 208 lõike 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva,

valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi

ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

Vastavalt VÕS § 30 lõikele 1 leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega

luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS

§ 101 lõike 1 punktide 1 ja 6 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumisel nõuda kohustuse

täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 108 lõikest 1

kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 82

lõige 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav

lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et

täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-

s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär.

Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud kaupade eest

tasumiseks esitatud arvetega (tl 9-28), 20. juuli 2007. a võlatunnistusega (tl 29) ning põhi- ja viivise

võlgnevuse arvestusega (tl 30-31).

Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 30 lg 1, § 76 lg 1, § 82 lg 2, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1,

§ 113 lg 1 ja § 208 lg 1, rahuldab kohus tagaseljaotsusega H. AS hagi A. OÜ vastu võlgnevuse

33 135,72 krooni ja viivise 3 028,83 krooni nõudes.

Tartu Maakohus tagas hageja taotlusel 18. aprillil 2008. a kohtumäärusega hagi ning arestis kostjale

kuuluvad arvelduskontod Eestis tegutsevates krediidiasutustes ning Eestis registreeritud välisriigi

krediidiastutuste filiaalides 33 135,72 krooni ultauses hageja kasuks. TsMS § 445 lõige 2 sätestab,

et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi

täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks

otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Kohus leiab, et kohaldatud hagi tagamise abinõu tuleb jätta

jõusse kui kohtulahendi täitmist tagav abinõu.

Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et

menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma.

Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik