2-07-9317/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-07-9317

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. detsember 2008. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses

Tsiviilasja number

2-07-9317

Tsiviilasi

AS EMT hagi M.K. vastu 1 590,20 krooni väljamõistmiseks

Hagihind

795,60 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

AS EMT (registrikood 10096159; asukoht Valge 16, 19095

Tallinn);

-

hageja esindaja Katrin Verma (Lindorff Eesti AS; asukoht

Rävala pst 5, 10143 Tallinn);

-

kostja M.K.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista M.K. 1 590 (üks tuhat viissada üheksakümmend) krooni ja 20

(kakskümmend) senti AS EMT kasuks.

3. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud M.K. kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates

kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile

ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib

kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.

HAGEJA NÕUE

12. märtsil 2007. a esitas AS EMT Tartu Maakohtusse hagi M.K. vastu 18. augustil 1999. a

sõlmitud liitumislepingu alusel hageja poolt kostjale osutatud teleteenuse võlgnevuse nõudes,

kogusummas 1 590,20 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse

1 590,20 krooni (põhivõlg 795,60 krooni ja viivise võlg 794,60 krooni), riigilõivu 250 krooni ja

õigusabikulud 318,99 krooni.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või

omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel

juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444

lõikele 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes

õiguslik põhjendus.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 5. novembril 2008. a. Muu hulgas kohustas kohus

kostjat dokumendi väljavõttes väljaandes Ametlikud Teadaanded vastama hagile neljateistkümne

(14) päeva jooksul hagi avalikult kättetoimetamisest alates, hoiatades samas, et kui kostja kohtule

nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS

§ 317 lõike 1 punkti 1 ja lõike 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult

kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule

kirjalikult vastanud.

Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud 18. augusti

1999. a liitumislepinguga (tl 8), 13. aprilli 2000. a võlanõudega (tl 9), 31. detsembril 1999. a,

31. jaanuaril 2000. a, 29. veebruaril 2000. a ja 31. märtsil 2000. a kostjale esitatud arvetega (tl 10-

13) ning väljavõttega EMT teenuste kasutamise üldtingimustest (tl 14-21).

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguseseaduse rakendamise

seaduse (VÕSRakS) § 11 järgi tuleb võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002. a, kohaldada

enne VÕSRakS-i jõustumist kehtinud seadust. Seega tuleb kohaldada tsiviilkoodeksit (TsK).

Tulenevalt TsK § 173 lõikest 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud

tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 190 lõike 1 kohaselt võidakse kohustise

täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (trahviga, viivisega). Lähtuvalt TsK

§ 191 lõikest 1 loetakse leppetrahviks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille

võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise,

eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 192 järgi kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta

peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormi mittejärgimine toob kaasa kokkuleppe

kehtetuse leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsK § 173 lg 1, § 190 lg 1, § 191 lg 1 ja § 192, rahuldab kohus

tagaseljaotsusega AS EMT hagi M.K. vastu 1 590,20 krooni nõudes.

Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et

menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma.

Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik