2-04-882/25 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-04-882 (enne 01.01.2006 nr 2-830/04) Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

02. jaanuar 2009, Narva Kohtunik TAMARA ŠABAROVA Kohtuasi V.S hagi A.S vastu abikaasade ühisvara jagamise nõudes. Tsiviilasja hind: 245000 krooni (alates 01.01.2009 kehtima hakanud TsMS § 442 lg 2 p 51). Menetlusosalised ja nende esindajad Pooled: Hageja: V.S (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx x-xx, xxx; GSM xxxxxxxx) Kostja: A.S (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xxx, xxx; GSM xxxxxxxx) Poolte esindajad: Hageja lepinguline esindaja volikirja alusel: Ljudmila Tšeussova (TÜ õigusbüroo KONSULTANT, rn 10604584, kontakt: p/k 77; 40232 SILLAMÄE; tel 397 5343; GSM 514 5845; email: mila.jur@mail.ru, volikiri on toimikus – I köide, tl 172) Menetluse liik Hagimenetlus Asja läbivaatamise kuupäev 16.12.2008, avalik kohtuistung Istungil viibinud isikud Istungisekretär Jelena Šilina, tõlk Olga Nõmmemees Istungil osalenud isikud Pooled, hageja esindaja ja kostja nõustaja Tarmo Raud Resolutsioon Jätta Viktoria Stupnikova hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud

1. V.S kohtukulud jätta tema enda kanda.

2. Mõista V.S-lt välja A.S kasuks kohtukulud kokku summas 800 (kaheksasada) krooni.

3. Mõista V.S-lt riigituludesse välja riigilõiv summas 2600 (kaks tuhat kuussada) krooni. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 221023778606 Hansapangas või arvele nr 10220034796011 SEB pangas, viitenumbriga 2900072136 (viitenumbri kasutamine on kohustuslik). Selgitus: „V.S, riigilõiv tsiviilasjas nr 2-04-882“. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.info@just.ee või tarturk.menetlus@just.ee)

Tsiviilasi nr 2-04-882

2(9)

30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt TsMS § lg tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED NING MENETLUSE KÄIK

Narva Linnakohtule 19.07.2004 esitatud hagiavalduse kohaselt (tl 1-2) poolte abielu on registreeritud Sillamäe Perekonnaseisuaktide registreerimise büroos 21.07.2000.aastal. Abielust sündisid lapsed - tütar V.S, sündinud xx.xx.xxxx.aastal ja pojad V ja J.S-d, sündinud xx.xx.xxxxx.aastal. Pojad - kaksikud sündisid väga raskelt, nende arengus avastati puuded. Sünni hetkest kuni käesoleva ajani nad on pidevalt arvel ja käivad ravil spetsalistide: logopeedi, ortopeedi, närviarsti, psühhiaatri ja psühholoogi juures. Aeg ajalt on hageja sunnitud käima lastega Tartus. Kostja poegade elus ei osale. Laste ravi ja rehabilitatsioon nõuavad püsivaid olulisi kulutusi. Sellele kulub kogu laste toetusena saadav raha. Peale kaksikute sündi abielusuhted kostjaga halvenesid. Kõik laste kasvatuse ja hooldusega seotud raskused jäid hageja kanda. Hagejale ja lastele osutavad väga suurt abi tema ema ja õde. Kostja ei ole alates 2004.aasta algusest tegelikult isegi toiduraha andnud ja ise ta kodus ei toitu. Et lapsi ja ennast kuidagi ära toita on hageja sunnitud pidevalt pöörduma materiaalse abi järele oma ema ja õe poole. Kostja on laste ülalpidamisest ja.kasvalusest täielikull eemaldunud. Veelgi enam ta ajab hagejat koos lastega kodust välja, avaldades, et see on tema korter ja neil pole seal midagi teha. Hageja sissetulek koosneb lastetoetusest ja poegade invaliidsuspensionist (alates 16.02.2004.a. kuni 16.02.2005.a.) - kõik kokku summas 4080 krooni. Seda raha ei piisa isegi laste toiduks, raviks ja ülalpidamiseks, rääkimata hageja vajadustest. Lapsinvaliidide ravimitele hinnasoodustusi ei tehta.

Põhjendades oma nõuet perekonnaseaduse § 29, § 60 ja § 61 lg 2 p 4 palub hageja lahutada poolte abielu; mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis tütre V ja poegade J ja V ülalpidamiseks 1/2 suuruses summas EV Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalgamäärast igale lapsele.

Abielu ajal soetasid pooled alljärgneva vara:
korteri plastikakende pakett (2002.a august)

14 400 krooni
lastetoa sisustus: nurgakapp, kapp ja diivan (26.06.2004.a.) 9750 krooni
külmkapp Samsung (2000.a juuli)

3000 krooni
pesumasin Electrolux (2000.a september)

4000 krooni
mikrolaineahi Samsung (2000.a jaanuar)

1500 krooni
tolmuimeja Electrolux (2000.a detsember)

1500 krooni
köögikombain Mulinex (2000.a detsember)

1500 krooni
kummut Sini (2 tk, 2000.a ja 2001.a; 1300 x 2)

2600 krooni
laud Sini (2000.a)

600 krooni
elektriteekann Mulinex (2000.a)

550 krooni
televiisori alustugi (2003.a)

900 krooni
arvuti LG ja monitor SONY (2001.a september)

28000 krooni
lühter

850 krooni
nõudekomplekt(2001.a)

500 krooni
köögi väljatõmme (2000.a)

1500 krooni
toolid (4 x 120 krooni)

480 krooni Kokku summas 71630 krooni. Seega, mõlema abikaasa osa moodustab 35815 krooni.

Tsiviilasi nr 2-04-882

3(9)

Korter oli erastatud kostja poolt enne abielu registreerimist, kuid abielu jooksul olid hageja poolt (hageja ema poolt) paigutatud olulised vahendid korteri ehitusmaterjalidesse ja remonti. Hageja ema on elukutselt ehitaja-remontija. Ehitusmaterjalide ja remondikulud moodustasid 10000 krooni.

Oma osana hageja soovib jätta endale järgmised asjad:

• lastetoa sisustus - 9 750 krooni;

• pesumasin – 4000 krooni;

• tolmuimeja - 1500 krooni;

• mikrolaineahi Samsung - 1500 krooni;

• külmkapp Samsung

- 3000 krooni;

• köögikombain Mulinex - 1500 krooni. Kokku summas 21250 krooni.

Samuti palub jätta talle kostjale kuuluva korteri remonti paigutatud raha summas 10000 krooni.

Põhjendades oma nõuet perekonnaseaduse § 18 lg 1, 2 ja 5 ning § 19 lg 2 p 1 hageja palub kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsuse printsiibist ja määrata hageja osaks 50000 krooni. Kostja osa ühisvaras palub määrata summas 21630 krooni; mõista kostjalt välja hageja kasuks hüvitis summas 28650 krooni ja mõista välja kostja osast hageja kasuks 10000 krooni, mis oli kulutatud hageja poolt korteri remondiks.

Üheaegselt palus hageja vabastada teda riigilõivu tasumisest raske materiaalse olukorra ja maksejõuetuse tõttu.

Narva Linnakohtu 21.07.2004 määrusega hageja vabastati riigilõivu tasumisest hagi esitamisel (I köide, tl 25).

13.08.2004 esitatud hagi täienduse kohaselt (I köide, tl 28) hageja palub mõista kostjalt A. Stupnikovilt välja tema kasuks elatis laste V, J ja V.S-de ülalpidamiseks summas 1240 krooni (1/2 EV Valitsuse poolt kehtestatud alampalgamäärast) igakuuliselt igale lapsele, mis moodustab summas 3720 krooni kuus. Laste ülalpidamiskulud koosnevad igapäevastest tavalistest vajadustest: toitumine, sanitaar ja hügieenitarbed, profülaktika, rõivad ja jalatsid, aluspesu, voodipesu jne.

Peale selle lasteaia külastamine, laste kirjandus, mänguasjad, ravimid. Oluline osa kuludest kulub laps-invaliidide ravimisele, Tartu ja Tallinna kliinikute spetsialistide juurde pöördumisele.

Narva Linnakohtu 19.07.2005 kohtuotsusega (osaotsus) (I köide, tl 144-150) rahuldati V. S nõue abielulahutuse ja elatise väljamõistmise nõudes osaliselt, lahutati V.S (abielueelne perekonnanimi V) ja A.S abielu, mis on registreeritud Sillamäe linna Ida-Viru Perekonnaseisuametis 21.07.2000, kanne 28, V. S-l säilitatakse peale abielu lahutamist perekonnanimi S, mõisteti A.S-lt välja V.S kasuks elatis alates 19.07.2004 tütar V, sünd xx.xx.xxxx ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 700 (seitsesada) krooni kuni tema täisealiseks saamiseni, s.o kuni 22.12.2018, poegade V ja J, sünd xx.xx.xxxx ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 700 (seitsesada) krooni igaühele kuni nende täisealiseks saamiseni, s.o kuni 28.11.2019, arvestati, et ajavahemikul 2004.a september – 2005.a juuni (k.a) A.S tasus V. S-le elatist summas 1500 krooni igakuiselt, mõisteti A.S-lt riigituludesse välja 2400 (kaks tuhat nelisada) krooni riigilõivu, mis tuli kanda Rahandusministeeriumi (registrikood 70000272) arvele nr 221023778606 Hansapangas või arvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas,

Tsiviilasi nr 2-04-882

4(9) märkides maksekorraldusel ära viitenumbri 2900072314 ning selgituse – riigilõiv Narva Linnakohtu 19.07.2005 osaotsuse tsiviilasjas nr 2-830/04 alusel, kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulus viivitamatule täitmisele, menetlus tsiviilasjas nr 2-830/04 V. S hagis

A. S vastu ühisvara jagamise nõudes jätkati.

06.08.2008 esitas hageja kohtule hagiavalduse tekst tervikuna vastavalt TsMS § 377 lg 6 (II köide, tl 1-2), mille kohaselt poolte abielu on registreeritud 21.07.2000.aastal Sillamäe Perekonnaseisuaktide büroos.

Enne abielu registreerimist elasid pooled pika aja jooksul vabaabielus ja neil oli ühine majapidamine.

Noore perena otsustasid pooled lapsi koheselt mitte soetada ja lihtsalt mõni aasta elu nautida. 2000.aasta aprillis hageja rasestus, pärast mida pooled esitasid koheselt avalduse PSO-le. Kuna PSO-s võtab abielu registeerimine aega, siis juriidiliselt olid poolte suhted registreeritud alles 3- me kuu möödudes.

Abielust on pooltel lapsed: tütar V.S, sündinud xx.xx.xxxx.aastal, ja pojad (kaksikud) V ja J.S-d, sündinud 28.11.2001.aastal. Kaks last (pojad) on sünnijärgselt invaliidid.

Korter aadressil xxx xx-xxx, kus pooled pika aja jooksul koos elasid, oli registreeritud kinnistusregistris kinnistuna 2000.aasta mai kuus registri nr. 14961 all.

• Niisiis, korteriomandi kui kinnisvara kinnistamise hetkel pooled olid abielusuhetes. Oma korteri seisundi hooldamise ja parendamisega seotud kohustusi pooled täitsid alati ühiselt: teostasid koos korteri remonti, paigaldasid plastikaknad jne.

Hageja on seisukohal, et lähtudes Perekonnaseaduse (PkS) §-st 14, korter kui kinnisvara oli soetatud poolte abielusuhete kestel, kuigi enne nende suhete juriidilist registreerimist. Ühisvara maksumust hageja hindab turuhinnas, mis käesoleval ajal moodustab 600 000 eek.

Hageja palub kohut jagada poolte kooselus soetatud ühisvara, milleks on korteriomand aadressil xxx xx-xxx järgmiselt: määrata mõlema poole osaks 1/2 korteriomandist, kusjuures korter jätta kostja omandisse ja mõista välja kostjalt hageja kasuks hüvitis summas 300 000 krooni. Dokumendid, millele hageja viitab, on asja materjalides olemas.

KOSTJA VASTUVÄITED

Vastavalt kostja vastusele hagiavalduse terviktekstile (II köide, tl 5-6) kostja leiab, et kohus on asja menetlusse võttes ei ole jälginud TsMS § 371 lg 1 p 10 ja lg 2 p 1 (hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused). Kohus ei võta hagiavaldusi menetlusse, kui: hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu ja hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust seega ei ole põhjendatud hagi menetlusse võtmine.

Kostja hagi ei tunnista ega tunnista hageja vastu suunatud nõudeid.

Vastuväited hagiavalduses esitatule

Hageja poolt esitatud väited ei vasta tõele.

Vaidlusaluse vara omandas kostja juba 18 mail 1995.a. läbi ostu-müügilepngu ja asus antud aadressil elama koos vanematega S.V, sünd.xx.xx.xxxx.a. ja S. La, sünd xx.xx.xxxx.a.

Tsiviilasi nr 2-04-882

5(9) Soovides mitte segada vanemaid (S.V on raskesti haige) kostja asus elama eraldi üüripinnale xxx linnas xxx xx-xx.

1999.aasta lõpus kostja tutvus hagejaga, kes töötas õmblejana ning talle maksti minimaalset töötasu. Juhuslikud kohtumised üüritud korteris ei saa lugeda veel vabaabieluks. Nagu viitas hageja oma avalduses taheti nautida lihtsat elu, mingit abielu ega vabaabielu küsimust ei olnud.

Kostja toitus vanemate juures. Ühiseid plaane tuleviku suhtes ei olnud. Kostja poolt olid juba enne hagejaga tutvumist tasutud kõik maksed ja tasud, et saaks korteriomand aadressil: xxx xxxxx, xxx (kus elasid sel momendil vanemad) kanda kinnistusregistrisse.

Peale nelja või viit kuud peale tutvumist teatas hageja, et ta ootab last. Kuigi kostjal ei olnud kavatsust abielu sõlmida, tuli seda teha hagejaga ühise lapse huvides. Abielu sõlmiti 21.07.2000.a. Peale abielu registeerimist elati koos kostjaga üüripinnale xxx linnas xxx xx-xx. Kõik kommunaalmaksed ja üüritasu tasus kostja iseseisvalt ilma hageja abita. 15.05.2001.a. sai kostja teada, et peale rohkem kui aastast menetlust on Ida-Viru Maakohtu Kinnistusamet teinud kinnistamise otsuse. Menetluse ajal mingid lisatasusid ei makstud.

Kuni 2001.a septembri või oktoobrini elasid xxx xx-xxx ,xxx kostjale kuuluvas kinnisvaral kostja vanemad. Kostja elas koos hageja ja tütrega üürikorteris Viru 20-45, kuna hageja ootas last ning 1 toaline korter jäi väikseks suurele perele, nõudis hageja kostja emalt ultimatiivses vormis kostjal kuuluva kinnisvara vabastamist. Peale seda kostja vanemad vabastasid xxx xxxxx kostjale kuuluva kinnisvara. Kostja, kui kinnisvara omanik, andis oma nõusoleku hagejale ja tütrele eluruumide kasutamiseks aadressil: xxx xx-xxx mida tõendab kostja poolt antud allkiri ja nõusolek V.S elama asumiseks ülaltoodud aadressil rahvastikuregistri andmebaasis 2001.a.

Hageja väide koos plastikakende paigldamise kohta kostjale kuuluvas kinnisvaras ei vasta tõele.

Hageja ei töötanud antud hetkel, kommunaalja muud maksed tasus kostja ise, kostja ei saanud isegi kodus toituda kuna abikaasa ei valmistanud tema jaoks toitu ja kostja oli sunnitud sööma vanemate juures. Hageja kulutas suurema osa lastetoetusest tellides postimüügifirma: Quelle jt. kaudu enda tarbeks kosmeetika jm. vahendeid.

Plastikaknad paigaldas OÜ Glaskek ja tellija oli OÜ Telling ostu-müügileping 394, kuna kostja nõustas OÜ Tellingut, otsustas OÜ Telling tänada kostat akende eest tasumisega.

Hageja nõue jagada kostjale kuuluv kinnisvara aadressil xxx xx-xxx, jätta korter kostja omandisse ja mõista välja kostjalt hageja kasuks hüvitis summas 300 000 krooni on soov viia meelega eksitusse kohut ja ebaseaduslikult rikastuda.

Viimasel kohtuistungil hageja ise nõustus kostja poolt esitatud hindamisaktiga, kus kostjale kuuluva kinnisvara hind oli 560 000 krooni.

Kostja palub lugeda lahusvaraks kostjale kuuluv kinnisvara aadressil: xxx xx-xxx, xxx, hagi jätta täies ulatuses rahuldamata, lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-04-882 ja kohtukulud jätta hageja kanda.

HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA

Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta (II köide, tl 11) ta on seisukohal, et kostja poolt kohtule esitatud vastuväited on ebatõesed ja põhjendamatud. Kostja üritab kohust tahtlikult eksitada järgmises: poolte kooselu ja vabaabielu perioodi osas; kinnisvara aadressil xxx xx-xxx xxx soetamise ja hooldamise osas; korteri aadressil xxx xx-xx, xxx üürimise osas; plastikakende OÜ Telling poolt paigaldamise osas.

Tsiviilasi nr 2-04-882

6(9)

Kostja on eelnimetatud fakte tahlikult moonutanud.

Kostja on oma seisukohta hageja õiguse suhtes osale ühisvaras pidevalt muutnud, mis näitab, et tema väited ei ole usaldusväärsed.

Hageja seisukoht on püsivalt endine.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Hageja seletas, et esialgses hagiavalduses märgitud vallasvara jagasid pooled vabatahtlikult ja ta ei nõua selle jagamist. Hageja leiab, et vaidlusalune xxx, xxx xx-xxx asuv korteriomand on poolte ühisvara, palub selle jagada, jättes kostja ainuomandisse, tunnistada poolte osad ühisvaras võrdseteks, nõustus korteriomandi viimase hinnanguga summas 490000 krooni ja palus mõista kostjalt välja tema kasuks hüvitisena 245000 krooni.

Kostja leiab, et vaidlusalune korteriomand on tema lahusvara, nõustus korteriomandi hinnaga 490000 krooni, ei vaielnud vastu abikaasade ühisvara osade võrdsuse printsiibile, ei esitanud seoses sellega mingeid taotlusi. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 442 lg 5 näeb ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama vastavat seadust.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele täies ulatuses.

Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised antud asja arutamisel tähtsust omavad asjaolud:

• et poolte abielu registreeriti 21.07.2000 Ida-Viru Sillamäe linna Perekonnaseisuosakonnas, kanne nr 28 (I köide, tl 3)

• et poolte abielu lahutati Narva Linnakohtu 19.07.2005 kohtuotsusega (osaotsus), mis jõustus 30.07.2005 (I köide, tl 144-150).

• et 18.05.1995 A.S ostis xxx linnas, xxx xx-xxx asuva kolmetoalise korteri 16200 krooni eest. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud 18.05.1995 korteri ostu-müügilepinguga (II köide, tl 20-21)

• et xxx linnas, xxx xx-xxx asuv korter on kantud korteriomandina kinnistusregistrisse 15.05.2001, 17.05.2000 avalduse alusel. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Ida-Viru Maakohtu Kinnistusameti kinnistamisotsusega (I köide, tl 51)

• et seisuga 28.11.2008 xxx linnas, xxx xx-xxx asuva korteriomandi turuhind on 490000 krooni. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud AS Ober-Haus Kinnisvara 28.11.2008 eksperthinnanguga nr 33 386 (asub II köide juures eraldi kaustas).

Tsiviilasi nr 2-04-882

7(9) PKS § 18 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud, et kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga ning vastavalt lg-le

5 jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nende abielusuhted lõppesid 2004.a veebruaris.

Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru jaoskonna registriossa nr 1496108 kostja A.S nimele kantud xxx, xxx xx-xxx asuv korteriomand on poolte ühisvara või kostja A. S lahusvara. Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 7 abikaasade varalised õigused määratakse kindlaks seaduses ja abieluvaralepinguga, kui see on sõlmitud. PKS § 8 lg-st 2 tulenevalt kui abieluvaralepingut ei ole sõlmitud või kui leping ei hõlma abikaasade kogu vara, kohaldatakse abikaasade vara või abieluvaralepinguga hõlmamata vara suhtes käesoleva peatüki 3. jaos sätestatut. Selle jao § 14 lg 1 kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. PKS § 15 lg 1 sätestab, et abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Antud asjas ei ole tuvastatud, et pooled oleksid oma varalised õigused kindlaks määranud abieluvaralepinguga, siis tuleb abikaasade vara suhtes kohaldada perekonnaseaduse sätteid. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et vaidlusalune korteriomand oli soetatud A. S poolt vallasvarana 18.05.1995.a, poolte abielu aga oli sõlmitud 21.07.2000, seega A. S sai vaidlusaluse korteri omanikuks enne poolte abielu sõlmimist. Samuti on kohus tuvastanud, et korter oli kantud kinnistusregistrisse ehk muutus esmakinnistamisega kinnisasjaks 15.05.2001, seega poolte abielu ajal.

Enne 1. juulit 2002 kehtinud asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 8 lg 1 kohaselt kinnisasi on maatükk koos selle oluliste osadega (paragrahv 16). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. AÕS § 16 lg 1 sätestas, et maatüki olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili, samuti maatükiga seotud ja kinnisasja igakordsele omanikule kuuluvad asjaõigused.

Alates 1. juulist 2002 kehtima hakanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 54 lgst 1 tuleneb, et kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili.

Kohus on juba tuvastanud, et kostja soetas vaidlusaluse korteriomandi vallasasjana 1995.aastal 16200 krooni eest rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastatega (II. Köide, tl 20-21), tasus korteri kinnstamise eest enne abiellumist.

Riigikohtu tsiviilkolleegium oma 03.10.2007 otsuse nr 3-2-1-77-07 punktis 11 väljendas seisukohta, et üksnes vallasasjaks olnud eluruumi kui ühe abikaasa lahusvara kinnistamisel abielu ajal ei teki EES § 21¹ ja PKS § 15 lg 1 koosmõjus abikaasade ühisomandit. Eluruumi kui vallasasja baasil korteriomandi kinnistamise protseduur erineb märkimisväärselt kinnistusraamatusse muude kannete tegemise korrast. Vallasasjast eluruumi omanik saab sisuliselt omapoolsete toiminguteta minimaalsete kuludega korteriomandi omanikuks, erinevalt vallasasjaks oleva hoone aluse ja selle juurde kuuluva maa erastamisest (vt Riigikohtu 21. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-05, p 19).

Tsiviilasi nr 2-04-882

8(9) Eluruumide erastamise seaduse (EES) § 211 esimese lause kohaselt korteriomandi omanikuks on õigus saada eluruumi vallasasjana omaval isikul. PKS § 15 lg 1 kohaselt abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist.

Lähtudes EES § 211 ja PKS § 15 lg 1 koosmõjust ja riigikohtu 03.10.2007 otsuse nr 3-2-1-77-07 punktis 11 väljendatud seisukohast leiab kohus, et vaidlusalune korteriomand on kostja A. S lahusvara.

Kohus leiab, et antud asja arutamisel ei oma tähtsust asjaolu, et pooled elasid pika aja jooksul vabaabielus ja neil oli ühine majapidamine. PKS § 1 lg 2 kohaselt õigusliku tähendusega on ainult abielu, mille sõlmimisel on koostatud perekonnaseisuasutuse abieluakt. PKS § 14 lg-st 1 tuleneb, et abikaasade ühisvaraks on abielu kestel abikaasade omandatud vara. Eeltoodust nähtub, et asjaolu, et pooled elasid pika aja jooksul vabaabielus ja neil oli ühine majapidamine, ei tähenda, et tegemist on Eesti Vabariigis õiguslikku tähendust omava abielu vormiga.

PKS § 14 lg-st 2 tulenevalt võib kohus abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud.

Kohus on tuvastanud AS Ober-Haus Kinnisvara 28.11.2008 eksperthinnanguga nr 33 386, mis asub II köide juures eraldi kaustas), et seisuga 28.11.2008 xxx linnas, xxx xx-xxx asuva korteriomandi turuhind on 490000 krooni. Seega hageja osa moodustab rahaliselt 122500 krooni ja kostja osa moodustab rahaliselt 367500 krooni.

Kohus leiab, et antud juhul ei ole alust ei täielikult ega ka osaliselt A. S lahusvara tunnistada abikaasade ühisvaraks. Poolte abielu ajal paigutasid nad korterisse plastaknad (II. köide, tl 7) maksumusega 14328,32 krooni. Arvestades, et korteriomandi maksumus on 490000 krooni, poolte poolt oli korteriomandi parendamiseks abielu ajal antud 14328,32 krooni, mis moodustab peaaegu 3% korteriomandi maksumusest, ei saa rääkida, et poolte panus kostja lahusvara parendamiseks oli märkimisväärne ja lahusvara väärtus on abielu kestel nende töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. Hageja ise kirjutas oma 19.07.2004 hagiavalduses, põhjendades elatise nõuet, et ta on sunnitud pidevalt pöörduma materiaalse abi järele oma ema ja õe juurde.

Lähtudes ülaltuvastatust ei ole hagi põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele täies ulatuses.

TSIVIILASJA HIND

Vastavalt alates 01.01.2009 kehtima hakanud TsMS § 442 lg 2 p 51 otsuse sissejuhatuses märgitakse tsiviilasja hind. Vastavalt TsMS § 122 lg 1 tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

Tsiviilasja hinna määramisel lähtub kohus 06.08.2008 hagiavalduses esitatud nõuetest. Hageja palus jagada ühisvara, milleks on tema arvates xxx linnas, xxx xx-xxx asuv korteriomand, jätta korteriomandi kostja omandisse ja mõista hageja kasuks ½ korteriomandi maksumusest. Kohus on tuvastanud AS Ober-Haus Kinnisvara 28.11.2008 eksperthinnanguga nr 33 386, mis asub II köide juures eraldi kaustas, et korteriomandi hind (harilik väärtus) on 490000 krooni, pool sellest on 245000 krooni, seega antud tsiviilasja hind moodustab 245000 krooni.

MENETLUSKULUD

Tsiviilasi nr 2-04-882

9(9) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata täies ulatuses, jäävad hageja kohtukulud tema enda kanda.

Kostja esitas kohtule 04.12.2008 maksekorralduse, mille kohaselt maksis ta eksperditasu summas 500 krooni (II. köide, tl 52) ja kviitung-orderi nr 77 FIE Tarmo Raua (Raud) nimele summas 300 krooni (II. köide, tl 53) ning palus selle hagejalt välja mõista. Kostja seletuste kohaselt 300 krooni oli tasutud ERI kinnisvara OÜ-le vaidlusaluse korteriomandi eelhinnangu akti koostamise eest (I. köide, tl 191). Kohus leiab, et need kostja kohtukulud olid vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb mõista hagejalt välja kostja kasuks.

Narva Linnakohtu 21.07.2004 määrusega vabastati hageja riigilõivu tasumisest hagi esitamisel (I köide, tl 25).

Enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 64 lg 2 kohaselt kui hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest üksnes hagiavalduse esitamisel, mõistab kohus hagi rahuldamata jätmisel otsusega temalt riigilõivu välja riigituludesse.

Hagi esitamisel, s.o 19.07.2004, kehtinud RLS § 37 lg 6 kohaselt abielulahutusega seotud vara jagamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 2600 krooni.

Seega hagejalt tuleb mõista välja riigituludesse riigilõiv summas 2600 krooni.

Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 434–436, 438-439, 441- 442, 452-453, 632.

Tamara Šabarova Kohtunik