3-08-2446/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

31. detsember 2008. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-2446 Haldusasi O.B kaebus Tallinna Vangla poolt vältimatu arstiabi osutamata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas

10 000 krooni Menetlusosalised Kaebuse esitaja – O.B; Vastustaja – Tallinna Vangla Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta O.B kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 30. jaanuaril 2009. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. O.B esitas 29. septembril 2008. a Tallinna Vanglale kaebuse meditsiiniosakonna personali tegevuse peale ning taotluse vältimatu arstiabi osutamata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 10 000 krooni. Avalduste kohaselt hakkas O.B-l 14. septembril 2008 kl 21.30 paiku kurk valutama, tekkis nohu ja tema enesetunne halvenes oluliselt, s.o tekkis külmetushaigus. Umbes kl 22.00 paiku tuli meditsiiniosakonna õde süsti tegema, kuid tema keeldus kategooriliselt osutama arstiabi külmetushaiguse vastu. Õde ütles, et tema ei hakka midagi tegema ja kui ma vajan arstiabi, siis tuleb mul järgmisel päeval üritada saada arsti juurde vastuvõtule. 15. septembri 2008. a õhtul sai avaldaja rohtu külmetuse vastu ja kurk sai terveks. 16. septembri 2008. a päeval sai avaldaja arsti juurde vastuvõtule, ravimid sai kätte alles ööpäeva möödudes kl 10.00 paiku. Meditsiiniosakonna õe ja arsti tegevus on vastuolus vangistusseaduse § 53 lõikega 1, mis tagab kinnipeetavale ööpäevaringse viivitamatu vältimatu meditsiinilise abi. Avaldajale ei osutatud arstiabi pika aja vältel, mistõttu võivad tekkida tüsistused ning võib-olla ongi juba tekkinud, kuid pole veel ilmnenud. Vangla tegevus on vastuolus 1987. a ÜRO piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemisja karistamisviiside vastase konventsiooni § 1 lg 1.

2. Tallinna Vangla direktori kt 3. novembri 2008. a kirjaga nr 1-13/33542-1 jäeti kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt pöördus O.B 14. septembril 2008. a kl 21.30 ja

22.00 vahel meditsiiniosakonna õe poole kaebusega algava viirushaiguse kohta. Õde pani ta arsti järjekorda ning vastuvõtt toimus 16. septembril 2008. a, mille käigus arst andis soovitusi ja määras ravi. Lisaks käis O.B õe juures abi saamas 17. septembril 2008. a. Tallinna Vangla selgitas, et viirushaigusesse haigestumine ei vaja vältimatut abi ja erakorralist meditsiinilist sekkumist. Iseparanevale viirushaigusele ei ole spetsiifilist ravi. Vajalik on rohke vedeliku joomine ja puhkerežiim. Puuduvad riigivastutuse seadusest (RVastS) tulenevad alused kahju hüvitamiseks.

3. O.B esitas 3. detsembril 2008. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla poolt vältimatu arstiabi osutamata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 10 000 krooni, jäädes 29. septembril 2008. a Tallinna Vanglale esitatud avaldustes toodud väidete juurde.

4. Tallinna Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata, jäädes 3. novembril 2008. a O.B-le antud vastuses esitatud seisukohtade juurde.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

6. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega on mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamise eelduseks isiku subjektiivseid õigusi rikkuv õigusvastane ja süüline toiming.

7. O.B kahjunõue on alusetu, sest Tallinna Vangla ei ole rikkunud O.B subjektiivseid õigusi.

8. Vaidlustamata asjaolude kohaselt tekkisid O.B-l külmetushaigusele viitavad haigusnähud 14. septembri 2008. a õhtul. Koheselt sai O.B vestelda Tallinna Vangla meditsiiniosakonna õega, kes tuli teda süstima. Õde soovitas O.B-l panna ennast arsti järjekorda. Järgmisel päeval, 15. septembril 2008. a, sai O.B oma kinnitusel ravimeid ning kurk paranes. Arsti vastuvõtul käis ta 16. septembri 2008. a hommikul, kus määrati ravi ning järgmisel päeval sai ta veel ravimeid. Nähtuvalt Murru Vangla arsti 16. septembri 2008. a haigusloo väljavõttest oli O.B anamneesiks „Al. 14.09 haigestunud – nohu, silmad valutavad, kurguvalu taandunud, palavikutunne, peas raskustunne. Obj-lt: neel ii. Temp 36,3 kraadi. Peas kõõma, sügelust“; diagnoosiks määrati „JOO + äge nasofarüngiit ehk ninaneelupõletik (tavaline nohu)“ ning raviks määrati ninatilgad, juua sooja teed ja Nizoral šampoon.

9. Punktis 8 osundatud asjaoludest nähtuvalt puudus O.B-l vajadus vältimatu meditsiinilise abi järele, mis tuleb VangS § 53 lg 1 kohaselt tagada vanglas ööpäevaringselt, s.o viivitamatult. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et vältimatu abi käesoleva seaduse tähenduses on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Kohus leiab, et samamoodi tuleb vältimatu abi mõistet sisustada vangistusseaduses. Võrdluseks vabaduses viibivate isikute ravimise korraldamisega viitab kohus sotsiaalministri 21. augusti 2008. a määruse nr 46 “Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded” § 4 lõikele 1, mille kohaselt osutab vältimatut abi haiglaväliselt kiirabi ning kohalikus haiglas, üldhaiglas, keskhaiglas ja piirkondlikus haiglas erakorralise meditsiini osakond. Tavalise külmetushaiguse sümptomid (kurguvalu, nohu, halb enesetunne) ei viita kindlasti eluohtlikule terviseseisundile ega vaja kiirabi sekkumist või ravi erakorralist meditsiinilise osakonnas. Sellist haigust ravitakse vajadusel üldja eriarstiabi osutamise korras.

10. Seega puudus O.B puhul vajadus VangS § 53 lg 1 kohaldamiseks. Talle tagati nõuetekohane arstiabi üldises korras. Kohtu arvates ei esinenud O.B arstiabi osutamisel mingisuguseid õigusvastaseid viivitusi. Iga inimene soovib mõistetavalt arsti juurde pääseda võimalikult kiiresti. Inimese soovide mittetäitumine ei ole aga käsitatav tema subjektiivsete õiguste rikkumisena, veel vähem piinamisena inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 3 tähenduses. Viivitamatu ööpäevaringne arstiabi võimalik tagada üksnes eluohtlike terviseprobleemide korral.

Muu arstiabi kättesaadavus tagatakse nii kinnipeetavatele kui vabaduses viibivatele isikutele vastavalt riigi võimalustele. VangS § 52 lg 1 sätestab, et tervishoiuteenuseid osutab vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Sotsiaalministri 21. augusti 2008. a määruse nr 46 § 3 lõigetest 1 ja 2 tuleneb, et tervishoiuteenust võib osutada ravijärjekorra alusel juhul, kui tervishoiuteenuse osutajal puudub võimalus tervishoiuteenust osutada kohe ning tervishoiuteenuse osutamise edasilükkamine kindlaksmääratud tähtajani ei põhjusta patsiendi tervise seisundi halvenemist, ei mõjuta haiguse kulgu ega halvenda haiguse hilisemat prognoosi; ravijärjekorda registreeritud patsient peab vajaliku tervishoiuteenuse saama minimaalse aja jooksul, lähtudes tervishoiuteenuse meditsiinilisest vajadusest ja järgmistest põhimõtetest:

1) sarnase meditsiinilise vajadusega patsientidele osutatakse tervishoiuteenust samasugustel tingimustel;

2) patsiendile tervishoiuteenuse saamiseks kindlaksmääratud tähtaeg sõltub tervishoiuteenuse meditsiinilisest vajadusest. VangS § 52 lg 2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. Tallinna Vangla meditsiiniosakond on O.B suhtes neid nõudeid täitnud – võtnud O.B ravijärjekorda, kusjuures arsti vastuvõtule pääses O.B tavamõistes kiiresti (ülejärgmisel tööpäeval). Ravimeid sai ta juba haigestumisele järgnenud päeval ning kurguvalu kadus juba enne arsti vastuvõtule pääsemist. Toimiku materjalidest ei nähtu ning ka O.B ise ei väida, et ülejärgmisel päeval arsti juurde pääsemine raskendas tema külmetushaiguse kulgu või tekitas talle tervisekahjustuse.

11. Kuna puudub esimene kahju hüvitamise nõude eeldus – haldusorgani õigusvastane ja kaebaja õigusi rikkuv tegu – puudub vajadus analüüsida teisi kahju hüvitamise nõude eeldusi. Kohus märgib siiski, et RVastS § 9 lg 1 alusel hüvitise väljamõistmine eeldab seda, et isikule on tekkinud tervisekahjustus (s.o kahju). Käesoleval juhul ei väida O.B, et talle on tervisekahjustus juba tekkinud. Asjaolu, et tulevikus võib olla tekib tervisekahjustus, ei anna alust nõude esitamiseks RVastS § 9 lg 1 alusel.

Villem Lapimaa