2-08-80897/2 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMenetluskulud tsiviilasjas nr 2-08-80897 kannab Raivo Lakur täies ulatuses. AS-i EMT menetluskulud tsiviilasjas on 250.00 (kakssada viiskümmend) krooni riigilõivu ja 2500.00 (kaks tuhat viissada) krooni õigusabikulu.
Legislator headnote
AI generated2-08-80897/2 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja: Selgitada, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni.
Full text
K O H T U O T S U S (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Pärnu Maakohus
Kohtunik Sirje Lahesoo
Otsuse tegemise aeg ja koht 31.detsember 2008.a Paide
Tsiviilasja number 2-08-80897 Tsiviilasi
AS-i EMT hagi Raivo Lakur’ vastu võla ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS EMT, registrikood 10096159, asukoht Valge 16 Tallinn Hageja esindaja: Tarvo Ilves volikirja alusel
Kostja: Raivo Lakur, isikukood xxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx
Kohtuistungi toimumise aeg 31.detsembril 2008.a kirjalikus eelmenetluses
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista Raivo Lakur’ilt AS-i EMT kasuks 3714.30 (kolm tuhat seitsesada neliteist krooni ja 30 senti) krooni põhivõlga ja 3713.30 (kolm tuhat seitsesada kolmteist krooni ja 30 senti) krooni viivist.
3. Tunnistada käesolev otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-08-80897 kannab Raivo Lakur täies ulatuses.
2. AS-i EMT menetluskulud tsiviilasjas on 250.00 (kakssada viiskümmend) krooni riigilõivu ja 2500.00 (kaks tuhat viissada) krooni õigusabikulu.
3. Raivo Lakur peab maksma AS-le EMT menetluskulude hüvitamiseks 2750.00 (kaks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni.
4. Selgitada, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD Raivo Lakur ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Raivo Lakur võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale
14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. AS EMT võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
KOHTU SEISUKOHAD
1. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagiavaldus koos lisadega on kostjale isiklikult kättetoimetatud. Tsiviilasi nr 2-08-80897
2 (2)
TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
2. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 10.02.1999.a sõlmitud liitumislepingust (edaspidi Leping), milles kokkulepitud omapoolseid raha maksmise kohustusi kostja hagi asjaolude kohaselt ei täitnud, st kostjal on tasumata teleteenuste eest hageja esitatud arvete alusel 3714.30 krooni. TsMS § 407 lg 1 alusel loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks.
3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Asjaolu, et kostjal on Lepingu alusel kasutatud teleteenuste eest hagejale tasumata 3714.30 krooni annab tunnistust, et kostja on rikkunud Lepingust tulenevat raha maksmise kohustust. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt selle rahalise kohustuse täitmist. Kuna kostja seda kohustust vabatahtlikult ei täitnud, on hageja õigustatud nõudma temalt selle kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue põhivõla saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab selle.
4. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Asjaolu, et kostja ei täitnud Lepingust tulenevat raha maksmise kohustust tähtaegselt, annab tunnistust, et kostja viivitas rahaliste kohustuste täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist ja seda ka Lepingus kokkulepitud määras. Hageja ei nõua kostjalt viivist täies ulatuses, vaid põhivõlast veidi väiksemas ulatuses, st summas 3713.30 krooni. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses selgitanud. Kostja ei ole viivise suurust ja arvestuslikku õigsust vaidlustanud. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle.
5. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud (hagiavalduse kohaselt riigilõiv ja õigusabikulu), kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.
TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud 250 kroonist riigilõivust ja 2500 kroonist õigusabikuludest. Menetluskulude koosseis on hagiavalduses märgitud. Kulude alusdokumendid on hagiavaldusele lisatud. Kostja neile vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja peab hagejale menetluskulude hüvitamiseks tasuma 2750 (250 + 2500) krooni. Hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses tasutud 250 krooni riigilõivu ei ole käesoleva tsiviilasja menetluskulu, mistõttu kohus seda kulu kostja kanda ei pane. Alates 15.07.2008.a ei loeta maksekäsu kiirmenetluse kulusid hagimenetluse kulude hulka, kuna nimetatud kuupäevast on TsMS § 486 lg 3 kehtetu. Vaid juhul, kui maksekäsu kiirmenetlus läheb üle hagimenetluseks, on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv käsitatav hagimenetluse menetluskuluna (TsMS 147 lg 5). Käesolevat tsiviilasja on algusest peale menetletud hagimenetluses.
6. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Sirje Lahesoo Kohtunik