3-08-2210/9 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-08-2210

K o h t u o t s u s Eesti Vabariigi nimel

Pärnus, 30. detsembril 2008.a., Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, kaebuse esitaja Ü. S, vastustaja Pärnu Pensioniameti esindaja Nele Mals`i osavõtul arutas avalikul kohtuistungi 22.12.2008 Ü. S nõudeid tühistada Pärnu Pensioniameti Pärnu pensionikomisjoni 04.08.2008 otsus nr 1.1-8.P38/1097, tuvastada kaebaja töötamine perioodil 29.03.1976 kuni 22.12.1990 käsielektrikeevitajana ja kohustada Pärnu Pensioniametit Ü. S pensioniavalduse uueks läbivaatamiseks.

Pensionikomisjoni vaidlustatud otsuse kohaselt (tl 10-11) Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 2 järgi on soodustingimustel vanaduspensionile õigus isikul, kes on töötanud Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992. a. määrusega 206 kinnitatud Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 (edaspidi: loetelu nr 2) osas XX Ühiskutsed koodi 19906 all toodud käsielekterkeevitaja kutsealal. Samas esitatud dokumentide alusel ei leidnud tõendamist taotlejale soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks vajalik staaž 12 aastat ja kuus kuud töötamisega tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirjas nr 2 toodud erialadel. Kolhoosniku tööraamatu kande järgi on Ü. S tööle võetud Admiral Nahhimovi nim kolhoosi mehhaanikatsehhi lukksepana ning näidatud järgneval ajavahemikul alates 29.03.1976 kuni 22.12.1990 tema ametisolek elektrikeevitajana. Ka Rahvusarhiivi Lääne Maa-arhiivi 17.04.2008 vastuskiri nr 18-7-5.6/2744 tõendab üksnes töötamist elektrikeevitajana, seda küll VI tariifijärgu töödel ning talle lisatasu määramist nelja protsendi ulatuses tulenevalt töökeskkonna tervistkahjustavatest tingimustest. Ü. S poolt esitatud Vabariikliku koondise „Eesti Kolhoosiehitus“ tunnistuse nr 140-E järgi omistati avaldajale 28.06.1974 III järk käsielektrikeevitaja erialal. Kuivõrd dokumendid kirjendasid U. S töötamist ainult elektrikeevitajana asuski pensionikomisjon seisukohale, et taotleja töötamine käsielekterkeevitajana tõendatud ei ole.

Kaebuse kohaselt töötas avaldaja käsielekterkeevitajana täistööajaga perioodil 29.03.1976 kuni 22.12.1990 s.o. kokku 14 aastat kaheksa kuud ja 23 päeva ning pensionikomisjoni vastupidine järeldus tulenes dokumentide (tööraamatud, arhiiviteatis, pensionitaotleja seletus) formaalsest tõlgendamisest. Avaldaja arvates tulnuks pensionikomisjonil esmalt kindlaks teha, millist tööd Ü. S tegelikult tegi, seejärel võrrelda seda soodustingimusel pensioni andvate tööde loetelu nimekirjadega ning alles seejärel teha õige järeldus ja otsus.

Kaebuses märgitakse, et avaldajale omistati 1974 aastal ettevõtte poolt korraldatud kursustel III järgu käsielektrikeevitaja kvalifikatsioon ning 1976 aastal toimunud uutel kursusel IV järk. 1983 aastal, pärast täiendkursuste läbimist sai Ü. S VI järgu käsielektrikeevitaja. Lisaks tavalisele elektroodkeevitusele alalisvoolu keevitusagregaadiga valdas ja kasutas ta veel argoonja süsihappegaasi keskkonnas tehtavad keevitustöid, mis on samuti käsielekterkeevituse erinevad variandid.

Samas on kaebaja nõus, et Pensioniamet saigi pensioniõigusliku staaži, sealhulgas soodusstaaži kindlakstegemisel tugineda vastavalt Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra §-le 1 üksnes dokumentaalsetele tõenditele ja eelkõige tööraamatu kannetele, mis on Ü. S asjas ametikohtade ja tehtud töö sisu suhtes ebatäpsed. Vaidlustatud komisjoni otsuse õigsust tulenevalt pensioni määramiseks vajalike dokumentide puudulikkusest möönis avaldaja ka kohtuistungil. Kaebaja leiab, et neil põhjustel tuleb tema pensioniõiguslik soodusstaaž - töötamine vaidlusalusel perioodil käsielektrikeevitajana tuvastada kohtu korras. Kaebaja õigus pöörduda kohtusse tuleneb Vabariigi Valitsuse 10.01.2002.a. määrusega nr 6 kinnitatud „Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra“ (edaspidi „Pensioniõigusliku staaži tõendamise kord”) §-st 28, mille kohasel saab pensionitaotleja pöörduda kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži kohta pole säilinud.

Kohtuistungil juhtis kaebaja täiendavalt tähelepanu toimikus olevale koondise „Eesti Kolhoosiehitus” õppekeskuse poolt väljastatud tunnistuse fotokoopiale, milles kvalifikatsioonikomisjon on talle omistanud eriala „käsielekterkeevitaja”, mis ongi täpses vastavuses tema poolt tehtud tööga.

Pärnu Pensioniamet oma kirjalikus vastuses märgib järgmist. SVPS § 1 punkt 2 alusel on isikul, kes on töötanud loetelu nr 2 osas XX Ühiskutsed erialakoodi all 19906 märgitud käsielekterkeevitajana, õigus soodustingimustel sooduspensionile viis aastat enne Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusese jõudmist. SVPS § 42 alusel on 2008 aastal õigus soodustingimustel vanaduspensionile mehel, kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud Loetelus nr 2 toodud erialadel. SVPS § 1 punkti 2 viimase lõigu ja § 11 teise lause kohaselt arvestatakse soodusstaaži hulka ainult aeg, mil isik töötas täistööajaga soodustingimustel vanaduspensionile õigusta andvatel tööaladel. Nimetatud tööaladel osalise tööajaga töötamine ei anna õigust soodustingimustel vanadusepensionile.

Ü. S sünniaeg on 15.03.1950 a., seega tekkis temal õigus soodustingimustel vanaduspensionile 15.03.2008 aastal. Pensioniavalduse esitas Ü. S pensioniametile 10.06.2008. a. Soodustingimustel staaži tõendamiseks olid Ü. S´l ette näidata kolhoosi 05.07.1971 välja antud tööraamat, Rahvusarhiivi Lääne Maa-arhiivi 17.04.2008 vastuskiri nr 18-7-5.6/2744, Vabariikliku koondise „Eesti Kolhoosiehitus“ tunnistus nr 140-E ja oma seletus käsielekterkeevitajana töötamise kohta. Kolhoosniku tööraamatust nähtub, et ta on töötanud kolhoosi mehhaanikatsehhis lukksepana ning alates 29.03.1976 kuni 22.12.1990 elektrikeevitajana. Vabariikliku koondise „Eesti Kolhoosiehitus“ tunnistusest nr 140-E nähtuvalt omistati Ü. Sale 28.06.1974 III järk käsielektrikeevitaja erialal. Rahvusarhiivi Lääne Maa-arhiivi 17.04.2008 vastuskirja nr 18-7- 5.6/2744 andmetel on kalurikolhoos L arhiivifondis säilitatavas 1988 aasta kvalifikatsioonikomisjoni istungi protokollis nr 7 (lisa 24) märgitud, et seoses tööliste ümberkvalifitseerimisega Haapsalu laevaremondi töökojas on Ü. Sa kutseala nimetuseks elektrikeevitaja VI järgu töödel, tariifijärk on omistatud ka sepa (III) ja lukksepa (IV) kutsealadel.

Pelgalt nende dokumentide põhjal ei saanud pensionikomisjon Ü. Sa töötamist käsielekterkeevitajana tuvastada ning talle soodustingimustel vanaduspensioni määrata.

RPKS § 27 lg 3 alusel Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 a. määrusega nr 6 kehtestatud Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 2 näeb ette, et üldjuhul esitatakse pensioniõigusliku staaži tõendava dokumendina tööraamat. Tööraamatu või tööraamatus vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannete korral võib pensioniõiguslikku staaži tõendada ka muude dokumentidega, kus nähtuvad andmed töötamise aja kohta.

Tõendamise korra § 28 kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid vastava staaži kohta ei ole säilinud. Tulenevalt Halduskohtumenetluse seadustiku § 16 lõikest 1 on halduskohtumenetluses tõenditeks kõik tsiviilasjas lubatud tõendid.

Kaebus tuleb lahendada eelkõige dokumentide (tööraamat, arhiivitõendid, arhivaalid) alusel. Tunnistajate ütlusi saab arvestada olenevalt nende seotusest Ü. S’aga kuid esma – tähtsateks jäävad dokumentaalsed tõendid.

Pärast Ü. S seletuse ja tunnistajate ütluste ärakuulamist kohtuistungil 22.12.2008 nõustus pensioniameti esindaja kaebaja väidetuga enda töötamisest käsielekterkeevitajana ajavahemikul 1976 – 1990. Samas märkis vastustaja esindaja, et puudub alus ja vajadus pensioniameti otsuse tühistamiseks, kuna see oli sel hetkel õige ning Ü. S suhtes soodsa kohtulahendi saamisel puuduvad pensioniameti poolt takistused talle soodustingimustel pensioni määramiseks.

K o h t u s e i s u k o h t K o h t u s e i s u k o h t K o h t u s e i s u k o h t K o h t u s e i s u k o h t

SVPS § 1 punkti 2 alusel on õigus soodustingimustel vanaduspensionile isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Selles punktis nimetatud isikul on õigus pensionile viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. Vanaduspensionile soodustingimustel on õigus ka loetelu nr 2 osa XX Ühiskutsed kood 19906 all märgitud käsielekterkeevitajal.

Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 27 lõike 3 kohaselt kehtestab pensioniõigusliku staaži tõendamise korra Vabariigi Valitsus. RPKS § 27 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse 10.01.2002.a. määrusega nr 6 kehtestatud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 2 näeb ette, et üldjuhul esitatakse pensioniõiguslikku staaži tõendava dokumendina tööraamat. Tööraamatu või tööraamatus vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannete korral võib pensioniõiguslikku staaži tõendada ka muude dokumentidega, kust nähtuvad andmed töötamise aja kohta. Viidatud määruse § 28 kohaselt tuleb pensioni taotlejal juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaźi või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, pöörduda pensioniõigusliku staaźi tõendamiseks kohtu poole. Soodustingimustel vanaduspensioni seaduse (SVPS) § 1 punkti 2 viimase lõigu ja § 11 teise lause kohaselt arvestatakse soodusstaaži hulka ainult aeg, mil isik töötas täistööajaga soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvatel tööaladel. Nimetatud tööalal osalise tööajaga töötamine ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile.

Avaldaja tööraamatu sissekannete järgi on ta kalurikolhoosis Lis töötanud alates 29.03.1973 kuni 22.12.1990 elektrikeevitajana, omandades 1983.a. pärast täiendkursuste läbimist „Eesti Kolhoosiehituse” süsteemi õppekeskuses sellel erialal VI järgu. Rahvusarhiivi Lääne Maaarhiivi 17.04.2008 vastuskirja nr 18-7-5.6/2744 alusel puuduvad AS L personali ja põhitegevuse arhivaalides spetsiifilised kirjeldused Ü. Sa töö iseloomu kohta ning palgakontokaartidel on tema eriala kirjeldatud üldnimetusega „keevitaja”.

Et elekterkeevituse täpsemaks vormiks millega Ü. S kalurikolhoosi laevaremonditsehhis tegeles oli nimelt käsielekterkeevitus, selgub avaldaja enda seletusest, mille kohaselt valdas ta lisaks tavalisele kattega sulava elektroodiga käsikeevitusele veel käsikeevitust sulamatu (volfram) elektroodiga inertgaaside (argoon) keskkonnas ning käsikeevitust elektroodtraadiga süsihappegaasis, keevitades nii musti, roostevabu kui värvilisi metalle. Tunnistajad H. K (endine kalurikolhoosi peamehaanik) ja U. N (endine kalurikolhoosi L osakonnajuhataja) kinnitasid, et Ü. S tegi kvaliteetset tööd ning seetõttu usaldati talle laevakerede, laeva seadmete ja võllide ning konservitsehhi roostevabast metallist sisseseade keevitus kusjuures kasutada tuli ka argoonkeevitust sulamatu volframelektroodiga. Töö toimus käsitsi, keevituspoolautomaate ega automaate kolhoosis kasutusel ei olnud. Kaebaja seletuse ja tunnistaja ütlustega on kooskõlas ka esitatud dokument – koondise „Eesti Kolhoosiehitus” õppekeskuse poolt väljastatud tunnistus nr 140-E, mille kohaselt Ü. S omas ja tõstis järjepidevalt kvalifikatsiooni just nimelt käsielekterkeevitaja erialal.

Eelnimetatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks Ü. S töötamise ajavahemikul 29.03.1976 kuni 22.12.1990 käsielekterkeevitajana.

Mis puutub nõudesse tühistada Pärnu Pensioniameti Pärnu pensionikomisjoni 04.08.2008 otsus nr 1.1-8.P38/1097 siis on see ülearune ja alusetu. RPKS § 27 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määrusega nr 6 kehtestatud „Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra“ § 1 lõike 2 kohaselt tehakse pensioniõigusliku staaži hulka arvatav tegevuse aeg kindlaks pensioniõigusliku staaži tõendamiseks esitatud dokumentide alusel. RPKS § 33 lõige 2 sätestab pensionikomisjoni pädevuse, milleks käsitletud seaduse § 33 lõike 2 punkti kohaselt on muuhulgas pensioniõigusliku staaži tõendamiseks esitatud dokumentidele õigusliku hinnangu andmine. Pensionikomisjoni pädevusse kuuluvaks ei ole nimetatud tunnistajate ärakuulamine, nendelt seletuse võtmine ja kutsealade samastamine. Seega ei saanudki pensionikomisjon talle esitatud dokumentide põhjal teistsugust otsust teha.

Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-dest 2, 5 ja 6 ning § 31 lg 1 kohus o t s u s t a s :

1. Tuvastada avalik-õiguslik suhe – Ü. S töötamine ajavahemikul 29.03.1976 kuni 22.12.1990 käsielektrikeevitajana kalurikolhoosis L ning kohustada Pärnu Pensioniametit Ü. S pensioniavaldust uuesti läbi vaatama.

2. Ülejäänud osas (Pärnu Pensioniameti Pärnu pensionikomisjoni 04.08.2008 otsuse nr 1.1- 8.P38/1097 tühistamise nõue) jätta kaebus rahuldamata.

Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates selle avalikust teatavakstegemisest.

Aivar Koppel halduskohtunik