3-08-1403/10 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-08-1403

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik

Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht

30. detsember 2008 Pärnu kohtumaja Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-08-1403 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi

R. S kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Tahkuranna Vallavalitsuse 03.06.2008 korraldus nr 211; - välja mõista vastustajalt kaebaja poolt kantud kohtukulud Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev

28. november 2008 Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Kaebaja R. S ning tema esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein Vastustaja Tahkuranna Vallavalitsuse esindaja vandeadvokaat Martin Triipan

RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON

Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6:

Jätta rahuldamata R. S kaebus haldusasjas nr 3-08-1403.

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4:

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 30. detsembril 2008. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, tuleb teha hiljemalt tähtaja viimasel päeval

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

25.02.2008 märkis Keskkonnaministeerium Raudsepa kinnistu osas, et see piirneb Luitemaa looduskaitseala Võistealuse piiranguvööndiga ning detailplaneeringuga kavandatakse rajada kaitseala välispiirile tiheasustus, mis võib põhjustada tõenäoliselt negatiivset mõju kaitsealustel liikidel ning avaldas arvamust, et võimalikke mõjusid tuleks hinnata üldplaneeringus ja keskkonnamõju hindamise aruandes (tl 20-21).

3-08-1403

20.04.2006 Tahkuranna Vallavalitsuse korraldusega nr 127 kinnitati Tahkuranna Vallavalitsuse 25.11.2003 korraldusega nr 378 algatatud Raudsepa kinnistu detailplaneeringu lähteülesanne (tl 13). 29.04.2008 tegi G Maaja Ehituskorraldus Tahkuranna Vallavalitsusele ettepaneku vastu võtta nende poolt koostatud Raudsepa kinnistu detailplaneering (tl 18-19). 06.05.2008 teatas Keskkonnaministeerium, et ei kooskõlasta Raudsepa kinnistu detailplaneeringut (tl 22-23). O3.06.2008 Tahkuranna Vallavalitsuse korraldusega nr 211 otsustati ajutiselt peatada Tahkuranna vallas Võiste alevikus asuva Raudsepa kinnistul läbiviidava detailplaneeringu menetlemine kuni Tahkuranna valla uue üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste selgumiseni (tl 11-12). 14.07.2008 postitas R. S kaebuse Tahkuranna Vallavalitsuse 03.06.2008 korralduse nr

211 tühistamiseks (tl 5-10).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja selgituste kohaselt kuulub kaebajale Pärnumaal Tahkuranna vallas asuv Raudsepa kinnistu. Kaebaja soovis jagada kinnistu kruntideks ja määrata kruntide ehitustingimused. Selleks esitas ta Tahkuranna Vallavalitsusele 11.10.2003 avalduse detailplaneeringu algatamiseks. 07.04.2008 esitas kaebaja detailplaneeringu vastustajale vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule panemiseks. 03.06.2008 korraldusega peatas vastustaja detailplaneerinug menetlemise kuni valla uue üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste selgumiseni.

Kaebaja hinnangul on vastustaja rikkunud efektiivse menetluse põhimõtet. Planeering algatati juba 2003. novembrikuus. Kuid vaatamata sellele ei ole jõutud isegi planeeringu vastuvõtmise etappi ning menetluse peatamise tõttu pole ka teada, millal menetlus nii kaugele jõuab. Kuna detailplaneeringut ei ole, ei saa sellele maale elamuid ehitada, mis rikub kaebaja õigust kasutada, käsutada ja vallata temale kuuluvat omandit. Kaevatava korralduse kohaselt ei saa vastustaja ilma keskkonnateenistuse kooskõlastuseta detailplaneeringut vastu võtta.

Samas ei nähtu korraldusest, milllisel õiguslikul alusel on planeeringu vastuvõtmise aluseks antud kooskõlastus nõutav. Detailplaneeringu lähteülesannetes ei ole tingimuseks seatud kooskõlastatuse saamist keskkonnateenistuselt. Kõik detailplaneeringu lähteülesannetes nõutud kooskõlastused on planeeringu koostaja saanud. Kuna kehtiv õigus ja detailplaneeringu lähteülesande tingimused ei nõua keskkonnateenistuse nõusolekut, puudub õiguslik alus menetluse peatamiseks sellel põhjusel. Samuti ei ole Pärnumaa Keskkonnateenistus siiani andnud selget seisukohta kooskõlastuse andmisest keeldumise osas, mistõttu tuleb lugeda vastav kooskõlastus antuks.

Samuti ei ole keskkonnateenistuse seisukoht vallavalitsusele siduv ega anna alust detailplaneeringu vastuvõtmisest keeldumiseks või menetluse peatamiseks. Erienevaid huve tuleb kaaluda detailplaneeringu menetluse käigus. Kaebaja hinnangul ei ole põhjendatud vastustaja eesmärk menetleda detailplaneeringut tulevikus kehtestava üldplaneeringu alusel, vaid antud planeering tuleb lõpule viia kehtivaid õigusakte ja üldplaneeringut arvestades. Kaebaja väidetel oli tal õiguspärase ootuse põhimõttest tulevalt alus eeldada, et kui detailplaneering koostatakse vastavalt antud lähteülesannetele, siis võtab vastustaja selle ka vastu.

Detailplaneeringu koostamine nõuab huvitatult isikult oluliste kulutuste kandmist, kui kõik need kulutused võivad vastustaja tegevuse tagajärjel osutuda tarbetuks. Vastustaja on detailplaneeringu peatamise põhjusena toonud esile vajaduse hinnata detailplaneeringu keskkonnamõju, kuid korralduses puudub viide õiguslikule alusele, mistõttu on vastustaja antud seisukoht kaebajale arusaamatu. Seadusest tulenevalt ei ole keskkonnamõju hindamise läbiviimine nõutav. Elamuehitus ei kuulu ühegi olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla. Samuti ei ole tegemist tegevusega, mis võiks mõjutada

3-08-1403

Natura 2000 võrgustiku ala. Raudsepa kinnistu asub alevikus tiheasustusega alal, kus on ümberringi elamud ja tootmisettevõtted. Oluline on ka asjaolu, et vastustaja võtab korralduses õigeks, et detailplaneering vastab kehtivale üldplaneeringule. Kaebaja hinnangul puudub korralduses nii faktline kui õigulik alus ning vastustajal puudub alus detaiplnaeeringu peatamiseks.

Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Vastustaja selgituse kohaselt on detailplaneeringu senise menetluse kestuse tinginud kaebaja enda käitumine. Kaebaja on menetluse käigus esitanud erinevaid taotlusi: detailplneeringu lähteülesande pikendamiseks, taotlenud uue lähteülesande väljastamist. Vastustaja ei saa kiirendada detailplaneeringu menetlemist olukorras, kus järgmise menetlustoimingu peab detailplneeringu koostamise näol sooritama kinnistu omanik. Kaebaja viited kahe aasta jooksul peetud ebaõnnestunud läbirääkimistele arhidektidega on paljasõnalised ning ei ole seotud vastustaja väidetava ebaefektiivse menetlusega.

Planeerimisseaduse § 17 lg 1 p 3 kohaselt kooskõlastab kohalik omavalitsus detaiplaneeringu kaitsela valitsejaga, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala ning ilma nõutava kooskõlastuseta ei või planeeringut kehtestada. Kinnistule planeeritav juurdepääsutee asub osaliselt Luitemaa looduskaitse alal. Seega on kooskõlastuse vajalikkus asjakohane ning õiguspärane. Ka on üldplaneeringu alusel koostatava detailplaneeringu keskkonnateenistusega kooskõlastamise vajaduse määramine kuulub kohaliku omavalituse pädevuses juhul, kui planeeringuala ei ulatuks Luitemaa looduskaitse alale.

Kuigi keskonnateenistuse 14.03.2008 kiri ei sisalda otsest formuleeringut kooskõlastamata jätmise kohta, selgub kirja sisust nende seisukoht ning 06.05.2008 kirjas märkis keskkonnateenistus sõnalselgelt, et ta ei kooskõlasta Raudsepa kinnistu detilaplaneeringut. Mistahes keskkonnateenistuse poolt väljatoodud kaalutlust tuleb hinnata, arvestades teiste isikute huvidega, mida on võimalik teha kohases menetluses - keskkonnamõjude hindamise raames. Vastustaja väidetele on antud juhul keskkonna mõjude hindamine vajalik seose asjas ilmenud looduskaitse kaalutlusi arvestades.

Keskkonnamõjude hindamine on kohustuslik, kui kavandatakse tegevust, mis võib eeldatavalt mõjutada oluliselt Natura 2000 võrgustiku ala. Luitemaa looduskaitse alal kuulub Natura 2000 võrgustikku ning on oluline välja selgitada planeeringu mõju selle võrgustiku alale. Keskkonnateenistus on oma kirjades on juhtinud tähelepanu Luitemaa looduskaitsela Võistealuse piiranguvööndi loodusväärtustele. Tulenevalt Euroopa Komisjoni loodusdirektiivi art 6 lg 4, on kohalikul omavalitsusel kohustus kõrvalda mistahes kahtlus kavandava tegevusega alale avalduva mõju osas.

Vastustajal puudub teave, mis täie kindlusega välistab negatiivse mõju tekkimise alale. Detailplneeringu mõju hindamine üldplaneeringu keskkonnamõju strateeglise hindamise raames on kinnistu omanikule vähem kooramav, kuna selle hindamise kulud kannab kohalik omavalitsus.

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p 1. Kaebus on esitatud 14.07.2008 vastustaja 03.06.2008 korraldusele. Kaebuse kohaselt sai kaebaja vaidlustatud haldusakti kätte 16.06.2008 (tl 6). Vastustaja kaebuse esitamise tähtaegsust vaidlustanud ei ole. Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav.

Kaebaja hinnangul ei ole Raudsepa kinnistu detailplaneeringu menetlemine toimunud vastustaja poolt efektiivselt. Kinnistu detailplaneeringu algatamisest on möödunud ligi viis aastat, kuid menetlus ei ole jõudnud isegi planeeringu vastuvõtmise etappi.

3-08-1403

Raudsepa kinnistu detailplaneering algatati Tahkuranna Vallavalitsuse 25.11.2003 korraldusega nr 378 (tl 14). Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et 20.04.2006 tuli Raudsepa kinnistu lähteülesanne uuesti kinnitada põhjusel, et eelmise lähteülesande tähtaeg oli möödunud (tl 16). Kaebuses esitatud asjaolude kirjelduse kohaselt möödus lähteülesande kehtivus kuna kaebajat ei saatnud detailplaneeringu koostamiseks arhitektidega peetud läbirääkimistel edu (tl 6). Kaebaja viited sellele, et arhitektid loobusid detailplaneeringu koostamisest pärast vallaametnikega kohtumist, on paljasõnalised ja tõendamata. Seega ei ole kaebaja esitanud asjas väiteid ja tõendeid selle kohta, et 2003. aastal väljastatud detailplaneeringu lähteülesande kehtivuse möödumine oli tingitud vastustaja käitumisest.

Kaebaja poolt 05.03.2006 esitatud täiendava taotluse alusel kinnitati lähteülesanne 20.04.12006 vallavalitsuse korraldusega nr 127 (tl 13). Antud lähteülesande alusel koostati Raudsepa kinnistu detailplaneering, mis esitati vallavalitsusele vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks 07.04.2008. Detailplaneeringu osas 29.04.2008 esitatud ettepanekust selgub, et ettepaneku tegemise ajaks oli kaebajale teada vastustaja nõue keskkonnateenistuse kooskõlastuse osas (tl 18-19). 03.06.2008 peatas vastustaja detailplaneeringu menetluse (tl 11-12). Kaebaja ei ole kaebuses ega kohtumenetluses esitanud väited ega tõendeid selle kohta, et kaebaja suhtes rikuti efektiivse menetluse põhimõtet alates lähteülesande kinnitamisest 20.04.2008 kuni kaevatava korralduseni.

Kohtuistungil antud seletuses leidis kaebaja, et efektiivse menetluse põhimõtet rikkus menetluse peatamine. Kaebaja hinnangul ei ole elamuehituse puhul tegemist tegevusega, mis võiks mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Kinnistu ei asu Natura 2000 võrgustiku alal, vaid alevikus tiheasustusega alal, kus ümberringi on nii elamud kui tootmisettevõtted. Tahkuranna Vallavalitsuse 20.04.2006 korraldusega nr 127 kinnitati Tahkuranna Vallavalitsuse 25.11.2003 korraldusega nr 378 algatatud Raudsepa kinnistu detailplaneeringu lähteülesanne (tl 13).

Detailplaneeringu lähteülesandes puudub nõue kooskõlastada planeering keskkonnateenistusega (tl 15). Asjas ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, Raudsepa kinnistu piirneb Luitemaa looduskaitseala Võistealuste piiranguvööndiga, mille kaitse-eesmärgiks on haruldaste ranniku ja vee-elupaikade, linnustiku ning muu elustiku kaitse ja maa kasutamisel väljakujunenud traditsioonile pärandkultuurmaastiku säilitamine. Samuti ei ole asjas vaidlust selle üle, et Luitemaa looduskaitseala kuulub Eesti Natura 2000 võrgustiku ning Raudsepa detailplaneeringu ala piirneb kaitseala välispiiriga ning kinnistu sissesõidu tee asub osaliselt kaitsealal.

Kaebaja ei ole asjas vaidlustatud väiteid ega tõendeid, mille kohaselt kaitstakse antud piiranguvööndis Euroopa Nõukogu loodusdirektiivis ja linnudirektiivis nimetatud esmatähtsaid elupaigatüüpe ja linnuliike (tl 22). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 3 kohaselt teeb otsustaja otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud valdkondades kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju olulisuse kohta, lähtudes:

1) tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest, nagu maakasutusest, alal esinevatest loodusvaradest, nende omadustest ja taastumisvõimest ning looduskeskkonna vastupanuvõimest. Keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud, maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuurivõi arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest;

2) tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätmeja energiamahukus, ning lähipiirkonna teistest tegevustest;

3) tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn;

3-08-1403

4) tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest; 5) käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest Tulenevalt viidatud sättest ei pea tegevus ise toimuma Natura 2000 võrgustiku alal, keskkonnamõju olulisust hinnatakse ka selle lähiümbruse tegevuse osas. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 p 2 kohaselt on kohustuslik hinnata keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Seega tuleneb antud seadusest kohustuslik nõue keskkonnamõju hindamiseks. Kuna keskkonnamõju hindamise nõue tuleneb seadusest, ei saa kaebaja tugineda asjas väidetele, kuna vallavalitsus ei märkinud keskkonna mõju hindamise vajadust detailplaneeringu lähteülesandesse, siis ei ole antud nõude täitmine nõutav. Kaebaja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaksid tema väiteid selle kohta, et planeeringu alusel kavandatav tegevus ei saa mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Seega on kaebaja väited selles osas paljasõnalised. Kaebaja on seisukohal, et keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 alusel ei kuulu elamuehitus ühegi viidatud paragrahvis märgitud olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla ning keskkonnamõju hindamise läbiviimine ei ole seetõttu nõutav. Kohus antud väitega ei nõustu. Käsitletud paragrahvi lg 2 kohaselt on otsustaja kohustatud lisaks antud paragrahvi lõikes 1 sätestatule analüüsima käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kriteeriumide alusel, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju p 22 alusel ka muu tegevuse korral, kui see võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Seega ei ole keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelu ammendav, vaid tegevuse hindamine on antud otsustajale kaalumiseks.

Kaebaja hinnangul ei ole Pärnumaa Keskkonnteenistus oma seisukohta kooskõlastuse andmisest keeldumise kohta esitanud selleks ettenähtud tähtaja jooksul ning seetõttu tuleb lugeda kooskõlastus antuks HMS § 16 lg 2 alusel, mis sätestab: kui teine haldusorgan ei ole kooskõlastamisest määratud tähtajaks keeldunud ega tähtaega pikendanud, loetakse kooskõlastus antuks. Haldusmenetluse seadus § 16 lg 1 sätestab, kui taotluse lahendamiseks on vaja teise haldusorgani kooskõlastust või arvamust ja seda ei ole antud, edastab haldusorgan taotluse koopia koos dokumentidega teisele haldusorganile, näidates ära tähtaja, mille jooksul tuleb teha otsus kooskõlastuse andmise kohta või esitada arvamus. Taotleja võib ise korraldada kooskõlastuse või arvamuse saamise, kui see on menetluse kiiruse ja ökonoomia huvides vajalik. G Maaja ehituskorraldus oma 29.04.2008 ettepanekus vallavalitsusele märgib, et Pärnumaa Keskkonnateenistuse kooskõlastus ei ole lähteülesande kohaselt nõutav. Kuid kuna ühe planeeringuala piirneva kinnistu haldaja on Pärnumaa Keskkonnateenistus, siis esitati neile planeering tutvumiseks koostöötegemise eesmärgil (tl 18). Planeerimisseadus § 16 kohaselt seisneb koostöö planeeringute koostamisel planeeritava maa-ala kinnisasjade omanike ja elanike ning teiste huvitatud isikute kaasamises üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamisse. Seega saadeti Pärnumaa Keskkonnateenistusele planeering tutvumiseks planeerimisseadus § 16 lg 4 p 4 alusel, mille kohaselt koostatakse planeeringud detailplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikega. Planeeringu saatmisega ei taotletud planeeringu kooskõlastamist Pärnumaa Keskkonnateenistuse poolt. Asjaolu, et tegemist oli koostööga planeerimisseadus § 16 mõttes kinnitab ka Pärnumaa Keskkonnateenistuse vastus, kus antakse detailplaneeringu osas arvamus (tl 20-21).

3-08-1403

Kohtu hinnangul ei saa planeerimisseadus § 16 alusel planeerimisalase koostöö raames saadud arvamusi lugeda planeeringu kooskõlastamise menetluseks planeerimisseadus § 17 mõttes. Kuna OÜ G Maaja ehituskorraldus ei taotlenud planeeringu saatmisel Pärnumaa Keskkonnateenistusele kooskõlastust, ei olnud keskkonnateenistusel põhjust kaaluda detailplaneeringu kooskõlastamist ning seetõttu ei saa OÜ G Maaja ehituskorraldus ja Pärnumaa Keskkonnateenistuse kirjavahetust (vastavalt 25.02.2008 ja 14.03.2008) hinnata planeerigu kooskõlastamise menetlusena lähtudes planeerimisseadus § 17, koos sellest tulenevate tagajärgedega planeerimisseaduse § 17 lg 5 ja HMS § 16 lg 2 mõttes. Lähtudes eeltoodust ei saa vaidlusaluse detailplaneeringu osas Pärnumaa Keskkonnateenistus 14.03.2008 kirja hinnata kooskõlastuse andmise/kooskõlastuse osas seisukoha võtmata jätmisena.

Asjas kogutud tõendite kohaselt on Pärnumaa Keskkonnateenistus 06.05.2008 esitanud oma seisukoha detailplaneeringu kooskõlastamise osas Tahkuranna Vallavalitsuse nõudel 02.05.2008. Seega andis Pärnumaa Keskkonnateenistus vaidlusaluse planeeringu kooskõlastamise osas arvamuse neljandal päeval peale vastava nõude saamist. Tulenevalt eeltoodust ei ole planeeringu kooskõlastamismenetluses rikutud selleks seadusega sätestatud tähtaega.

Kaebaja väidetel ei saa menetluse peatamise aluseks olla tulevikus vastuvõetav üldplaneering, kuna sel juhul peatatakse kaevatava korraldusega Raudsepa kinnistu detailplaneering ebamõistlikult pikaks ajaks, sest üldplaneeringu vastuvõtmiseni ja kehtestamiseni võib kuluda väga kaua aega. Korralduse kohaselt on korralduse vastuvõtmise aluseks Pärnumaa Keskkonnateenistuse, Tahkuranna Vallavalitsuse ettepanek lahendada nii Raudsepa kui ka teiste Luitemaa looduskaitsealaga piirnevate planeeritavate elamualade keskkonnamõjude hindamine üldplaneeringu vastava protsessi raames. Tahkuranna Vallavalitsuse 03.06.2008 korraldusega nr 211 on peatatud detailplaneeringu menetlemine kuni „…valla uue üldplaneeringu keskkonnamõjustrateegilise hindamise tulemuste selgumiseni.“. Vastustaja seletuse kohaselt ei pidanud ega pea vald vajalikuks menetluse peatamist üldplaneeringu kehtestamiseni, vaid ära on vaja oodata keskkonnamõjude hindamise tulemused, mis hindaja kinnitusel peaksid teada olema umbes 2 kuu jooksul. Vastustaja eelpool toodud väidet kinnitavad korralduses kirjeldatud asjaolud ja p 1 sõnastus, mille kohaselt on planeering peatatud kuni uue üldplaneeringu raames tehtava keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste selgumiseni.

Korraldusega on peatatud detailplaneeringu menetlus. Korralduse vastuvõtmise õiguslikuks aluseks on märgitud planeerimisseaduse § 4 lg 2, mis sätestab, et planeerimisalase tegevuse korraldamine valla haldusterritooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses Detailplaneeringu menetluse peatamine ei ole reguleeritud haldusmenetluse ega ka planeerimismenetluse sätetega. Samas kohustab planeerimisseaduse § 6 haldusorganit välja selgitama menetletavas asjas olulise tähtsusega asjaolud ja vajadusel koguma selleks tõendeid omal algatusel. Kohalik omavalitsus peab planeerimismenetluses kaitsma avalikke huve mõistlikul viisil ning detailplaneeringu algatamisel ja kehtestamisel ilmutama vajalikku hoolsust ja tegema kindlaks, kas on nõuetekohaselt täidetud kõik planeeringu algatamise sisulised eeldused. Käesoleval juhul on selgunud, et peale Raudsepa kinnistu detailplaneeringu lähteülesande kehtestamist 20.04.2006, on Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrusega nr 154 võetud hoiualana kaitse alla Pärnu maakonnas Luitemaa hoiuala. Lähtudes eelpool tuvastatud asjaoludest on käesoleval juhul tegemist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 p 2 kirjeldatud olukorraga. Õiguspärase

3-08-1403

kaalutlusotsuse langetamiseks tuleb seega planeeringu koostamise käigus koguda piisavalt infot planeeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevate keskkonnamõjutuste kohta. Sellise teabe kogumine võib seisneda ka keskkonnamõjude strateegilises hindamises üldplaneeringu vastava protsessi raames. Lähtudes eelpool tuvastatud asjaoludest ilmnesid käesoleval juhul planeerimismenetluses olulist tähendust omavad asjaolud, mis takistavad detailplaneeringu edasist menetlemist. Planeerimismenetluse jätkamine ja planeeringu võimalik kehtestamine enne keskkonnamõjude hindamise tulemuste selgumist oleks sellisel juhul vastuolus HMS §-s 6 ja PlanS § 4 lg 2 väljendatud uurimiskohustusega.

Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid, asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses esinesid 03.06.2008 korraldus nr 211 vastuvõtmise ajal sellised asjaolud, mis takistasid objektiivselt planeerimismenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute jätkamist ning seetõttu oli põhjendatud menetluse peatamine. Õige on kaebaja seisukoht, et vastustajal oli võimalus jätkata planeerimismenetlust ning võtta seisukoht planeerimismenetluse jätkamise osas planeeringu vastuvõtmisel. Samas ei oleks planeerimismenetluse jätkamine taganud kaebajale kaebuses kirjeldatud huvide paremat kaitset, sest tulenevalt eelpoolt tuvastatud asjaoludest puudub antud juhul mõistlik alus eeldada, et planeerimismenetluse jätkamisel oleks olnud võimalik planeeringut vastu võtta. Arvestades ka seda, et kõik kulud seoses keskkonnamõju strateegilise hindamisega kannab vastustaja, on kohtu hinnangul on käesoleval juhul planeerimismenetluse peatamine kaebajale vähem koormav kui planeeringu vastu võtmata jätmise otsus. Eelnevast tulenevalt ei riku detailplaneeringu menetluse peatamine iseenesest kaebaja õigusi.

Haldusakti motiveerimine on üldine nõue, mis peab tagama Põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse. Haldusakti motiveerimine on vajalik selleks, et isik, kellele haldusakt on adresseeritud, mõistaks, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud. Kaebuse põhjendusest, kohtuistungil antud seletustest, kui ka enne kohtu poole pöördumist detailplaneeringu koostajate poolt vallavalitsusega peetud kirjavahetusest selgub, et kaebaja oli planeerimismenetluse peatamise asjaoludest teadlik juba enne halduskohtusse pöördumist. Hinnates kaebuse sisu ja kaebaja seletust, sai kaebaja aru, millistel põhjustel on kaevatav otsus tehtud ning tema põhiseaduslik kaebeõigus oli tagatud.

Kohtupraktika kohaselt ei tulene KOKS ja planeerimisseaduse sätetest kohaliku omavalitsuse kohustus algatatud ja koostatud planeering igal juhul vastu võtta. Isik ei saa õiguspärase ootuse põhimõttele tuginedes eeldada, et planeerimismenetluse varasemad etapid läbinud detailplaneering ka igal juhul kehtestatakse. Planeeringu koostamine, planeerimismenetluse kulude kandmine ja planeeringu lähteülesande kinnitamine ei tekita kaitstavat usaldust, et planeering algatatud kujul ka kehtestatakse. See oleks vastuolus planeerimisdiskretsiooni olemusega ja planeerimismenetlusse avalikkuse kaasamise põhimõttega (Riigikohtu Halduskolleegiumi 06.11.2002 otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-02, 10.10.2002 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-42-02, 20.12.2001 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-15-01).

Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid ja asjas kogutud tõendeid kogumis ning vastastikuses seoses ei tuvastanud kohus selliseid menetlusnõuete ja haldusakti vorminõuete rikkumisi, mis said mõjutada asjas sisulist otsustamist, seetõttu on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu.

Menetlusosalised on esitanud kohtule taotlused hüvitada nende poolt kantud kohtukulud. HKMS § 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

3-08-1403

Seega ei kuulu rahuldamisel kaebaja poolt esitatud taotlus kohtukulude välja mõistmiseks vastustajalt. Tahkuranna Vallavalitsus on esitanud taotluse hüvitada nende poolt asjas kantud õigusabi kulud 16 815 krooni. Haldusorganil ei ole keelatud kasutada halduskohtumenetluses välist õigusabi. Kohtupraktika kohaselt tuleb seejuures aga arvestada, et kaebuse rahuldamata jätmisel ei mõista kohus automaatselt kaebajalt haldusorgani kasuks õigusabikulusid välja. Õigusabikulude väljamõistmine on piiratud mitmete tingimustega - välise õigusabi vajalikkus, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, kaebuse esitaja majanduslik olukord jne. Kaebaja tugineb kaebuses planeerimisseaduse ja haldusmenetluse seaduse sätetele. Nii planeerimismenetluse kui haldusmenetluse nõuetekohane läbiviimine on kohaliku omavalitsuse pädevuses, järelikult peab haldusorgani ametnikel või töötajatel olemas olema vastav kvalifikatsioon käsitletud menetluste läbiviimiseks. Seega pidi/peab Tahkuranna Vallavalitsuse ametnikel olema vastav kvalifikatsioon vaidlustatud menetluste läbiviimiseks ning seetõttu puudus vastustajal vajadus välise õigusabi järgi. Seetõttu ei kuulu Tahkuranna Vallavalitsuse taotlus õigusabi kulude välja mõistmiseks rahuldamisele.

Annika Vendik Kohtunik