2-08-62891/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-08-62891

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 30.detsember 2008 Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-62891

Tsiviilasi AS Krediidikassa hagi M.B. vastu 8 855,60 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad

• Hageja: AS Krediidikassa (RK 11344317, asukoht Jõe tn 3a, 10151, Tallinn);

• Hageja esindaja: Raul Feldman, Julius Inkasso OÜ (asukoht: Jõe tn 3a, 10151, Tallinn);

• Kostja: M.B. Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS Krediidikassa hagi M.B. vastu.

2. Välja mõista M.B. 9 599.95 krooni (üheksa tuhat viissada üheksakümmend üheksa krooni ja üheksakümmend viis senti) AS Krediidikassa kasuks.

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud M.B. kanda. Välja mõista M.B. AS Krediidikassa kasuks menetluskulu 3 950 (kolm tuhat üheksasada viiskümmend) krooni. Käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb M.B. tasuda menetluskulult viivist VÕS §

113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord M.B. võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. AS Krediidikassa võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tagaseljaotsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

HAGEJA NÕUE 26.09.2008.a. esitas AS Krediidikassa Tartu Maakohtule hagi M.B. vastu 8 855,60 krooni nõudes. Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 5 555,60 krooni, intressid 619,27 krooni, viivised summas 125,08 krooni. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks kohtukulud, sealhulgas riigilõiv 650 krooni ja hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 3 300 krooni.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Kohtu teade toimetati kätte kostja elukohta 12.11.2008.a.. Määratud tähtajaks kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole.

VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS §-de 76 lg 1; 82 lg 1, 100; 101 lg 1 p 1, 6 kohaselt tuleb leping täita vastavalt lepingule või seadusele ning, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval; kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS §-dele 158 lg 1; 397 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ning majandusja kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega AS Krediidikassa hagi M.B. vastu 8 855,60 krooni nõudes.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 650 krooni ( tl 3 ) ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 3 300 krooni ( tl 7).

TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hageja on asja menetlemisel kandnud esindaja kulusid summas 3 300 krooni.

TsMS § 175 lg 1, 3 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008 määrusega nr 137 Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohaselt on tsiviilasja hinnalt kuni 50 000 krooni maksimaalselt sissenõutav kulu 25 000 krooni.

Eeltoodust lähtudes loeb kohus TsMS § 175 alusel 3 300 krooni hageja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks kuluks. Hageja poolt kantud menetluskulu on hagiavalduse esitamisel vastavalt TsMS §

133 lg 1, 2, RLS § 56 lg 1 hagihinnalt tasutud riigilõiv 650 krooni.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude kindlaksmääramise määruses. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud ning kuna kostja ei ole vastuväiteid menetluskuludele esitanud tuleb kostjalt M.B. välja mõista AS Krediidikassa kasuks menetluskuluna riigilõiv summas

650 krooni ja hageja esindaja kulu summas 3 300 krooni, kokku seega menetluskulu 3 950 krooni. Kostjal tuleb alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg

1 ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt saab vaidlustada menetluskulude kindlaksmääramist, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni.

Kohtunik