2-08-55279/8 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-08-55279

1 (4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2008. a Kuresaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-55279 Tsiviilasi OÜ Veemaailm Kaubandus (pankrotis) hagi FIE Rein Seema vastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ Veemaailm Kaubandus (pankrotis), registrikood 10796141, asukoht Ringtee 14 Kuressaare 93815 Hageja seaduslik esindaja pankrotihaldur Veli Kraavi, Advokaadibüroo Mägi Kraavi & Partnerid, registrikood 11455318, Narva mnt 5, Tallinn 10117 Kostja FIE Rein Seema, registrikood 11394700, asukoht Aida talu Aseküla Salme vald Saare maakond 93210 Menetluse staatus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt FIE-lt Rein Seema hageja OÜ Veemaailm Kaubandus (pankrotis) kasuks võlgnevus kokku 11 399 (üksteist tuhat kolmsada üheksakümmend üheksa) krooni 20 senti. Nõue tasuda OÜ Veemaailm Kaubandus (pankrotis) arveldusarvele nr 221017995372 Swedbank.

3. Otsus kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlakmääramine

1. Jätta hageja OÜ Veemaailm Kaubandus (pankrotis) menetluskulud – esindaja kulu summas 5 900 krooni – kostja FIE Rein Seema kanda.

2. Välja mõista kostjalt FIE-lt Rein Seema hageja OÜ Veemaailm Kaubandus (pankrotis) kasuks menetluskulu kokku 5 900 (viis tuhat üheksasada) krooni.

3. Välja mõista kostjalt FIE-lt Rein Seema Eesti Vabariigi kasuks menetluskulu s.o riigilõiv 1 000 (üks tuhat) krooni /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või a/a nr 221023778606 Swedbank, viitenumber 2900078473, selgituseks märkida: FIE Rein Seema, menetluskulu - riigilõiv, 2-08-55279/.

3.1. Nõue loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 15 päeva jooksul lahendi

2-08-55279

2 (4) jõustumisest määruses märgitud kontole.

4. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416.

Hageja nõue 18.08.2008. a esitas OÜ Veemaailm Kaubandus (pankrotis) Pärnu Maakohtule hagi FIE Rein Seema vastu võlgnevuse 11 399 krooni 20 sendi nõudes. Hageja on müünud kostjale kaupa summas 11 399 krooni 20 senti, mille eest kostja seniajani tasunud ei ole. Eeltoodust tulenevalt taotleb hageja nimetatud summa kostjalt välja mõistmist Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 208 lg 1, § 76 lg 1, § 8 lg 1, 2 ja Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 108 lg 1, 2 alusel.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa.

KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 järgi kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

2-08-55279

3 (4) VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. PankrS § 108 lg 1 ja alusel muutub pankrotiotsuse alusel võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.

Pankrotivara on vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on tõendatud ja eeltoodud seadusesätete alusel tuleb kostjalt FIE-lt Rein Seema hageja Veemaailm Kaubandus OÜ (pankrotis) kasuks välja mõista võlgnevus summas 11 399 krooni 20 senti. Menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. 20.11.2008. a esitas hageja kohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, mille kohaselt taotleb hageja hagiavalduse koostamise kulude hüvitamist kostja poolt summas 5 900 krooni /tl 40- 41/.

Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 alusel on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on esindaja kulud tsiviilasja menetlemisel kohtus summas 5 900 krooni. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 190 lg 2 teine lause sätestab, et kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel.

Kohus rahuldas 18.09.2008. a määrusega hageja taotluse menetlusabi saamiseks ning andis hagejale riigipoolset menetlusabi ning vabastas ta käesolevas tsiviilasjas hagi esitamisel riigilõivu

1 000 krooni tasumisest /tl 28-29/.

2-08-55279

4 (4) Vastavalt TsMS § 139 lg 3 sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtudes hagihinnast riigilõivu seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Käesolevas tsiviilasjas on hagi hind on 11 399 krooni 20 senti. Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 ja lisa 1 järgi on hagilt hinnaga kuni 15 000 krooni riigilõivu täismäär 1 000 krooni. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja on kohustatud riigile hüvitama seoses hagi rahuldamisega kohtukulud s.o riigilõivu 1 000 krooni, mille tasumisest hageja on vabastatud 18.09.2008. a kohtumääruse alusel. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Reena Undrest Kohtunik