3-08-2457/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht

23. detsember 2008, Tallinn Haldusasja number 3-08-2457 Haldusasi T.T. kaebus riigimaantee eelprojekti osaliseks tühistamiseks ja Maanteeamtile ettekirjtuse tegemiseks või alterantiivselt tühistada Maanteeameti heakskiit eelprojektile Vanamõisa- Tutermaa teed käsitlevas osas Menetlustoiming Kaebuse tagastamine ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine Resolutsioon

1. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult (HKMS § 11 lg 31 p 5).

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Sekretäril saata määruse ärakiri kaebajale, kaebaja esindajale Suido Västrale ja Maanteeametile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu kirjalikult 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates, lisades määruskaebusele Tallinna Halduskohtu poolt tagastatud dokumendid (HKMS 471 lg 3).

1. 8.12.2008 saabus Tallinna Halduskohtusse T.T. kaebus riigimaantee eelprojekti osaliseks tühistamiseks ja Maanteeametile ettekirjutuse tegemiseks või alternatiivselt tühistada Maanteeameti heakskiit eelprojektile Vanamõisa-Tutermaa teed käsitlevas osas. Koos kaebusega on esitanud kaebaja taotluse peatada esialgse õiguskaitse korras eelprojekti kehtimine Vanamõisa-Tutermaa teed käsitlevas osas. Kui kohus leiab, et eelprojekti näol ei ole tegemist haldusaktiga, siis taotleb kaebaja, et kohus kohustaks esialgse õiguskaitse korras Maanteeametit muutma Vanamõisa-Tutermaa tee asukohta eelprojektis või lõpetama kuni kaebuse lõpliku lahendamiseni kõik toimingud, mis on suunatud Vanamõisa-Tutermaa tee rekosntrueerimisele eelprojektiga määratud asukohas.

2. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaebuse rahuldamiseks peab seega vaidlustatav haldusakt või toiming olema õigusvastane ja samas rikkuma ka kaebaja õigusi.

3. Kaebaja on esitanud kohtule taotluse tühistada osaliselt eelprojekt. Nähtuvalt Maanteeameti 15.12.2008 a. vastusest kohtunõudele, ei ole käesoleval hetkel Tallinna ringtee ja Tallinn- Paldiski mnt. eelprojekti kehtimist Vanamõisa-Tutermaa teed käsitlevas osas võimalik peatada, sest eelprojekt ei ole Maanteeameti peadirektori poolt kinnitatud ja on alles menetluse kooskõlastamisjärgus. Kohus nõustub siinkohal potentsiaalse vastustaja seletusega ja leiab, et HKMS § 6 lg 2 p 1 kohaselt võib kaebusega taotleda haldusakti või selle osa tühistamist. Käesoleval juhul leiab kohus, et eelprojekt ei ole käsitatav ei haldusaktina ega HMS § 4 lg 1 tähenduses ega ka eelhaldusaktina ning sellest tulenevalt ei ole ka võimalik selle tühistamine halduskohtus. Teeseaduse § 19 lg 3 kohaselt uue tee ehitamisel koostatakse projekti esimese etapina tee eelprojekt, millega määratakse kindlaks tee asukoht. Eelprojektile aga järgneb veel projekt ning sellele tee-ehitusluba (mida on võimalik käsitleda haldusaktina). Seega on tegemist alles menetlustoiminguga, mitte haldusaktiga. Käesoleval juhul eelhaldusaktina käsitletav eelprojekt puudub, seda alles koostatakse ja selle koostamise käigus teostatakse seaduses ettenähtud toiminguid. Kaebajal tekib võimalus vaidlustada eelprojekti alles pärast selle lõpliku kinnitamist.

4. Kaebaja on esitanud alternatiivselt taotluse, et kui halduskohus ei pea eelprojekti haldusaktiks, rahuldada kaebaja alternatiivne nõue ja tühistada Maanteeameti heakskiit sellele eelprojektile Vanamõisa-Tutermaa teed käitlevas osas. Kohus selgitab, et HKMS § 6 nimetatud taotluse esitamist ette ei näe. Esiteks nimetatud heakskiit ei puuduta vahetult kaebajat, et tal oleks võimalik seda üldse vaidlustada. Teiseks ei ole kooskõlastuse näol tegemist ei haldusakti ega eelhaldusaktiga, mida saaks tühistada. Tegemist on HMS § 16 lg 1 kohaselt siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Menetlustoiminguid saab aga reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga. (Riigikohtu 19.04.2007 otsus haldusasjas nr 3-3-1-12-07). Kaebusest arudsaadavalt aga ei ole veel üldsegi eelprojekti või projekti kinnitatud.

5. Lisaks tühistamistaotlustele on kaebaja esitanud ka taotluse kohustada Maanteeametit muutma eelprojekti vastavalt T.T. ettepanekule. HKMS § 6 sellise taotluse esitamise võimalust ette ei näe. Halduskohus ei saa haldusorganile teha ettekirjutust diskretsiooniotsuse sisu suhtes ning kohustada haldusorganit midagi muutma kaebaja soovi kohaselt.

6. Eeltoodust tulenevalt kohus tagastab kaebuse selle esitajatele HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel, kuna kaebajal ei saa lähtuvalt kehtivatest seadustest ja kohtupraktikast ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust.

7. Koos kaebusega on kaebaja esitanud kohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Esialgse õiguskaitse taotluse põhjenduse hindamisel on oluline teha kindlaks kaebuse perspektiivikus. Kui kaebusest ei ilmne kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist, tuleb lugeda kaebus ilmselt perspektiivituks ning esialgsest õiguskaitsest keelduda (Tallinna Ringkonnakohtu 23.05.2006 määrus haldusasjas nr 3-06-310). Kuna eelnevalt on kohus jõudnud järeldusele, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, siis puudub ka esialgse õiguskaitse kohaldamiseks alus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.

8. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ei kuulu HKMS § 84 lg 4 p 2 tulenevalt tagastamisele.

Daimar Liiv Kohtunik