3-08-1623/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-08-1623 Otsuse kuupäev 23. detsember 2008 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Vjatšeslav Džanashija kaebus Tallinna Vangla toimingutele 10.06. 2008.a, 12.06.2008.a ja 13.06.2008.a advokaadile ja Justiitsministeeriumisse helistamise mittevõimaldamise õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 2. detsember 2008 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Vjatšeslav Džanashija; Vastustaja Tallinna Vangla esindaja Tairi Tonkson Resolutsioon Jätta läbi vaatamata Vjatšeslav Džanashija kaebus nõudes tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla toimingud, millega Vjatšeslav Džanashijal ei võimaldatud helistada Õiguskantslerile ja kohtusse, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud.

Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

Menetlusosaliste kohtukulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 14.08.2008.a saabus Tartu Halduskohtusse Tartu Vanglas kinnipeetava Vjatšeslav Džanashija kaebus Tallinna Vangla toimingute, mis seisnesid advokaadile ja Justiitsministeeriumisse helistamise mittevõimaldamises, õigusvastasuse tuvastamise nõudes.

2 Tartu Halduskohtu 17.09.2008.a määrusega jäeti kaebus kaebuses esinenud puuduste tõttu käiguta.

2. Vjatšeslav Džanashija esitas 25.09.2008.a kaebuse puuduste kõrvaldamise avalduse, mille kohaselt ta vaidlustab kaebusega Tallinna Vangla 10.06. 2008.a, 12.06.2008.a ja 13.06.2008.a toimingud, mis seisnesid advokaatidele, Justiitsministeeriumile Õiguskantslerile ja kohtusse helistamise mittevõimaldamises.

3. V. Džanashija esitas 11.06.2008.a Justiitsministeeriumile vaide, milles vaidlustas Tallinna Vangla toimingu, millega temal ei võimaldatud helistada 10.06.2008.a advokaadile ja Justiitsministeeriumisse.

Justiitsministeeriumi 04.08.2008.a vaideotsusega nr 11-7/3771 jäeti vaie rahuldamata.

4. 13.06.2008.a esitas V. Džanashija vaide, milles vaidlustas Tallinna Vangla toimingu, millega temal ei võimaldatud helistada 12.06.2008.a kell 10.00 advokaadile ja Justiitsministeeriumisse.

Justiitsministeeriumi 11.08.2008.a vaideotsusega nr 11-7/3771 jäeti vaie rahuldamata.

5. 16.06.2008.a esitas V. Džanashija vaide, milles vaidlustas Tallinna Vangla toimingu, millega temal ei võimaldatud helistada 13.06.2008.a kell 10.00 advokaadile ja Justiitsministeeriumisse.

Justiitsministeeriumi 11.08.2008.a vaideotsusega nr 11-7/3771 jäeti vaie rahuldamata.

Kaebuse põhjendused ja taotlused

6. Kaebuse kohaselt ei võimaldatud V. Džanashijal Tallinna Vanglas mitmel korral helistada advokaadile ja Justiitsministeeriumisse.

V. Džanashija leiab, et selle tegevusega rikkus Tallinna Vangla administratsioon Põhiseaduse § 20, § 46, § 15 ja § 146; Vangistusseaduse § 28 lg 3; Inimõiguste konventsiooni I osa § 6 ning Riigikohtu 31.10.2007.a otsust nr 3-3-1-54-07.

Kaebaja märgib kaebuses, et tal ei võimaldatud 10.06.2008.a helistada advokaadile ja Justiitsministeeriumisse.

Kaebaja märgib kaebuses, et 11.06.2008.a edastas ta õhtuse loenduse ajal oma taotluse, milles märkis ära soovi sooritada kaks telefonikõnet - advokaat M. Määnikule ning Tallinna kriminaalkohtusse. 12.06.2008, kell 10.00 soovis teha kõne Justiitsministeeriumisse. V. Džanashija selgitab, et 11.06.2008.a tahtis ta helistada Justiitsministeeriumisse seetõttu, kuna viibis kambris, mis ei vastanud ehitusnõuetele.

Kaebuse esitaja märgib, et 12.06.2008 edastas ta õhtuse loenduse ajal teistkordse taotluse, võimaldamaks tal helistada advokaadile ja riigiasutusse 13.06.2008.a kell 10.00.

3 Kaebuse põhjendatud huviks märgib kaebaja, et see on preventiivne, kuna ta sõidab ka edaspidi Tallinna Vanglasse.

Kaebuse esitaja palub kohtul tunnistada Tallinna Vangla toiming advokaadile ja riigiasutustesse helistamise mittevõimaldamine õigusvastaseks.

Vastustaja seisukohad

7. Tallinna Vangla vastustajana peab esitatud kaebust põhjendamatuks.

V. Džanashija saabus Tallinna Vanglasse 04.06.2008 etapikinnipeetavana ning ta paigutati I eelvangistushoonesse. Tulenevalt Tallinna Vangla direktori 07.07.2005.a käskkirjast nr 29 „Vangistusosakonna eelvangistuses viibivate, ajutiselt kambritesse ja kartserisse paigutatud kinni peetavatele isikutele telefonikõnede võimaldamine" saavad vangla I eelvangistushoone kambrites paiknevad kinnipeetavad helistada vastavalt graafikule - kolmapäeviti.

Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) §-st 28 lg 1 on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub Vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib vangla direktor piirata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kinnipeetava õigust, kui see ohustab vangla julgeolekut või sisekorda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Keelatud on kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga.

Vastavalt „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSkE) §-i 51 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetaval telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Tallinna Vangla direktori 14.04.2008.a käskkirjaga nr 19 kinnitatud «Tallinna Vangla kodukord" (edaspidi kodukord) p-i 6.3.1 kohaselt toimub telefoni kasutamine vastavalt kinnitatud graafikule. Punkti 6.3.2 kohaselt on telefoni kasutamise kestus mitte vähem, kui 5 minutit, sõltuvalt telefoni kasutada taotlenute arvust. Punkti 6.3.3 kohaselt vahistatu ja vastuvõtuosakonnas, kartserihoones või eraldatud lukustatud kambris viibiv kinni peetav isik peab esitama telefoni kasutamiseks taotluse, millele peab olema märgitud eesja perekonnanimi, kambri number ja taotluse esitamise kuupäev. Taotlusel võib olla märgitud PIN-kood, telefoninumber, soovitav telefoni kasutamise aeg ning muud asjaolud. Punkti 6.3.4 kohaselt on taotlusele märgitud aeg Vanglale soovitusliku iseloomuga.

Tallinna Vanglas kogutakse kokku eelvangistushoonetes viibivate kinni peetavate isikute helistamise taotlused ning köidetakse päevade kaupa kausta. Kui kinni peetaval isikul võimaldatakse helistamine taotletud päeval, siis märgitakse helistamise aeg taotlusele. Kui helistamist ei ole võimalik kinni peetavale isikule võimaldada, siis kellaaja märge taotlusel puudub. Eelpool nimetatud helistamise taotluste kausta vahel säilitatakse nii rahuldatud, kui mitterahuldatud taotlused. Vaide eelmenetluse käigus kontrolliti I eelvangistushoones asuvate kinni peetavate isikute helistamise taotluste kausta, mille tulemusena selgus, et V. Džanashija ei ole 11.06.2008 esitanud ühtegi taotlust helistamiseks 12.06.2008, kuigi ta seda väidab.

4 Seega ei olnud Tallinna Vanglal ka võimalik teha otsust, kas võimaldada kinnipeetavale helistamist või mitte.

Tallinna Vangla halduspraktika kohaselt võimaldatakse kinni peetavatel isikutel helistada advokaadile või ametiasutustesse ka graafikuväliselt, kui see on võimalik. Samas tuleb arvesse võtta helistamisega seotud tehnilisi tingimusi ning seda, et vanglal on kartserihoone ja I eelvangistushoone kohta ainult üks telefoniliin, millelt kinnipeetavad helistada saavad. Kuna Tallinna Vangla peab arvestama kõigi kinni peetavate isikutega, siis ei ole alati võimalik kinnipeetavatele võimaldada graafikuvälist helistamist. Samuti leiab Tallinna Vangla, et kui kinnipeetav ei ole taotlust esitanud, siis ei ole võimalik seda ka rahuldada.

Küll on V. Džanashija esitanud ajaperioodil 05.06.2008.a - 18.06.2008.a neli taotlust: 05.06.2008.a helistamiseks 06.06.2008.a, kell 11.00 09.06.2008.a helistamiseks 10.06.2008.a, kell 10.00 10.06.2008.a helistamiseks 11.06.2008.a, kell 11.00 17.06.2008.a helistamiseks 18.06.2008.a, kell 11.00

V. Džanashijal võimaldati telefoni kasutada 06.06.2008.a (graafikuväliselt reedel), 11.06.2008.a ja 18.06.2008.a. Tallinna Vangla järelevalveosakonna valvuri Natalja Kelkka sõnul sai V. Džanashija telefoni kasutada nimetatud päevadel 10 minuti jooksul.

Kaebuse esitaja väidab, et pöördus Tallinna Vangla poole 12.06.2008.a taotlusega võimaldada tal helistada 13.06.2008.a (reede). Vaide eelmenetluse käigus I eelvangistushoones asuvate kinni peetavate isikute helistamise taotlusi kontrollides selgus, et V. Džanashija ei ole 12.06.2008.a esitanud ühtegi taotlust helistamiseks 13.06.2008.a. Seega ei olnud Tallinna Vanglal võimalik teha ka otsust, kas võimaldada kinnipeetavale helistamist või mitte.

Kaebuse esitaja väidab, et pöördus Tallinna Vangla poole 16.06.2008.a taotlusega võimaldada tal helistada 17.06.2008.a.

Vaide eelmenetluse käigus I eelvangistushoones asuvate kinni peetavate isikute helistamise taotlusi kontrollides selgus, et V. Džanashija ei ole 16.06.2008.a esitanud taotlust helistamiseks 17.06.2008, kuigi ta seda väidab. Seega ei olnud Tallinna Vanglal võimalik teha ka otsust, kas võimaldada kinnipeetavale helistamist või mitte.

Kaebuse esitaja poolt 13.08.2008.a edastatud kaebuses halduskohtule ning 25.09.2008.a edastatud puuduste kõrvaldamises esinevad vastuolud. Kaebuse esitaja märgib 13.08.2008.a esitatud kaebuses, et Tallinna Vangla ei võimaldanud tal helistada advokaadile ning riigiasutustesse 12.06.2008, 13.06.2008 ning 18.06.2008. 25.09.2008.a edastatud pöördumises kohtule mainib kaebuse esitaja juba aga kuupäeva 10.06.2008.a ning jätab mainimata 18.06.2008.a kuupäeva.

Siinkohal rõhutab Tallinna Vangla, et kinnipeetav ei ole 18.06.2008.a helistamise mittevõimaldamise küsimuses läbinud kohustuslikku vaidemenetlust. Tulenevalt VangS § V lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule haldusmenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide

5 Justiitsministeeriumile ning Justiitsministeerium on vaide tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

Tallinna Vangla selgitab, et 09.06.2008.a on kaebuse esitaja esitanud taotluse helistamiseks 10.06.2008.a kell 11.00 advokaadile ja Justiitsministeeriumile. Nagu eelpool märgitud oli V. Džanashija graafikujärgseks helistamise päevaks kolmapäev. Kaebuse esitaja pöördus vangla poole 09.06.2008.a (esmaspäev) taotlusega võimaldada tal helistada 10.06.2008.a (teisipäev). Kuid lähtuvalt graafikust saavad teisipäeval helistada I eelvangistushoone II korruse kambritesse nr 236-248 paigutatud kinni peetavad isikud. Tallinna Vangla halduspraktika kohaselt võimaldatakse kinni peetavatel isikutel helistada advokaadile või ametiasutustesse ka graafikuväliselt, kui see on võimalik. Samas tuleb arvesse võtta helistamisega seotud tehnilisi tingimusi ning seda, et vanglal on kartserihoone ja I eelvangistushoone kohta ainult üks telefoniliin, millelt kinnipeetavad helistada saavad. Kuna Tallinna Vangla peab arvestama kõigi kinni peetavate isikutega, siis ei ole alati võimalik kinnipeetavatele võimaldada graafikuvälist helistamist. Seega tulenevalt taotlejate arvust ei olnud võimalik V. Džanashija taotlust rahuldada.

Tallinna Vangla leiab, et eelpool mainitud episoodid, mille näol on tegemist Tallinna Vangla toimingutega, on olnud õiguspärased.

Kaebuse esitaja viidatud Riigikohtu 31.10.2007.a lahendis nr 3-3-1-54-07 on halduskolleegium asunud seisukohale, et kinni peetava isiku õigus kasutada telefoni suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega ei ole piiramatu, kuid need piirangud peavad olema vajalikud ja säilitama helistamise võimaluse mõistlikul määral. Sama põhimõte kehtib ka kaitsjale helistamise osas. Nimetatud kohtuasjas on aga ka kaebuse esitaja esitanud kõikide taotletavate helistamispäevade jaoks taotlused, mida aga käesolevas kohtuasjas kaebuse esitaja poolt tehtud ei ole.

Kaebuse esitaja väidab, et Tallinna Vangla on rikkunud Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis sätestatut. Samas ei täpsusta kinnipeetav, kuidas vangla on seadust või kinnipeetava õigusi rikkunud.

PS §-s 15 on sätestatud igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Kuna nimetatud õigust saab selgelt pidada üheks põhiõiguseks, siis Tallinna Vangla on seisukohal, et V. Džanashija viitamine PS § 15 ei ole asjakohane, kuna Tallinna Vangla ei ole piiranud ega saagi piirata kinnipeetava õigust pöörduda kohtusse, kui kinnipeetav leiab, et tema õigusi on rikutud. Samuti on Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 sätestatud igaühe õigus pöörduda kohtusse, mida Tallinna Vanglal samuti ei ole võimalik piirata.

Vastavalt VangS § 28 lg 1 on kinnipeetaval õigus telefoni (välja arvatud mobiiltelefon) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib vangla direktor piirata kinnipeetava telefoni kasutamise õigust, kui see ohustab vangla julgeolekut või sisekorda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Keelatud on telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja

6 nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga. Samas ei saa kinnipeetav eeldada, et tal on võimalik helistada alati, kui ta selleks taotluse esitab ning seda enam, kui vastavat taotlust üleüldse esitatud ei ole. Seega on antud asjaolusid arvestades kaebuse esitaja viide VangS §-le 28 lg 3 põhjendamatu.

PS §-s 20 on sätestatud, et igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Samuti loetleb nimetatud paragrahv seadusega sätestatud juhud ja korra, millal võib vabaduse võtta. V. Džanashija kannab karistust süüdimõistva kohtuotsuse alusel, seega seadusega sätestatud juhul ja korras.

Kaebuse esitaja viitab ka PS §-le 46, mille kohaselt on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Vastamise korra sätestab seadus. Tallinna Vangla ei ole takistanud kinnipeetaval edastada pöördumisi, ka ei ole kaebuse esitaja välja toonud ühtegi Tallinna Vangla poolset võimalikku toimingut, mis riivaks kaebuse esitaja PS §-st 46 tulenevat õigust ning mis oleks seotud Tallinna Vangla toimingutega käesolevas kohtuasjas. Seega on kaebuse esitaja viide asjakohatu.

PS §-i 146 kohaselt mõistab õigust ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Kaebuse esitaja on asunud seisukohale, et Tallinna Vangla rikub PS §-i 146, esitamata omapoolseid selgitusi. Tallinna Vangla leiab, et antud viide on põhjendamatu ning asjakohatu.

Kohtu põhjendused ja otsus

8. HKMS § 23 lõike 1 punkt 1 sätestab, et halduskohus jätab määrusega kaebuse või protesti läbi vaatamata, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud.

Vjatšeslav Džanashija esitas 25.09.2008.a kaebuse puuduste kõrvaldamise avalduse, mille kohaselt ta vaidlustab kaebusega Tallinna Vangla 10.06. 2008.a, 12.06.2008.a ja 13.06.2008.a toimingud, mis seisnesid advokaatidele, Justiitsministeeriumile Õiguskantslerile ja kohtusse helistamise mittevõimaldamises.

Kaebaja poolt on kohtule esitatud 13.06.2008.a vaie, mida kaebaja on täiendanud 16.06.2008.a (tl 8), milles ta vaidlustab advokaatidele ja Justiitsministeeriumisse 13.06.2008.a helistamise mittevõimaldamise.

Kaebaja poolt on kohtule esitatud 11.06.2008.a vaie (tl 13), milles ta vaidlustab advokaadile ja Justiitsministeeriumisse 10.06.2008.a helistamise mittevõimaldamise.

Kaebaja poolt on kohtule esitatud 13.06.2008.a vaie (tl 20), milles ta vaidlustab advokaadile ja Justiitsministeeriumisse 12.06.2008.a helistamise mittevõimaldamise.

Kuna kaebaja ei ole tõendanud Õiguskantslerile ja kohtule helistamise mittevõimaldamises Justiitsministeeriumile vaide esitamist ja vaidemenetluse läbimist, siis tuleb jätta HKMS § 23 lõike 1 punkti 1 alusel läbi vaatamata Vjatšeslav Džanashija kaebus nõudes tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla toimingud, millega Vjatšeslav Džanashijal ei võimaldatud helistada Õiguskantslerile ja kohtusse,

7 kuna kaebaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud.

9. HKMS § 3 lõike 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Poolte vahel on kohtueelse menetluse läbinud kaebuse nõude osas vangistuse kandmise alane õiguslik vaidlus, mis on loomult avalik-õiguslik, mille tõttu kuulub vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse, sest vangistust reguleeriv õigus kuulub avaliku õiguse valdkonda. HKMS § 6 lõike 3 punkti 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist, mille tõttu on kaebuse esitaja nõue formaalselt lubatav.

10. HKMS §-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 koosmõjust tuleneb, et halduskohtu pädevuses on ainult isiku subjektiivseid õigusi rikkuva õigusvastase toimingu õigusvastasuse kindlakstegemine, kui kaebajal esineb taotletava konstateeringu suhtes põhjendatud huvi. Kaebaja põhjendab kohtult toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks taotletavat konstateeringut preventiivse eesmärgiga. Kohtupraktikas on preventiivset huvi käsitletud põhjendatud huvina halduskohtumenetluse seadustiku mõttes toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise taotlemisel. Nimelt on Riigikohus 19.03.2002.a haldusasja nr 3-3-1-11-02 kohtuotsuses leidnud, et põhjendatud huviks võivad olla ka preventiivsed või rehabiliteerivad eesmärgid. Seetõttu tuleb vaidlus lahendada sisuliselt. Halduskohus, tutvunud kaebuse ja vastusega ning poolte poolt kohtuistungil avaldatud seisukohtadega, uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, on tõendite kogumis ja vastastikuses seoses hindamisel seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Asjas kogutud tõenditega ei ole tõendamist leidnud kaebaja subjektiivsete õiguste riive ja vaidlusaluste toimingute õigusvastasus. 11. VangS § 28 sätestab: (1) Kinnipeetaval on õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras.

(2) Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub kinnipeetava kulul.

(3) Kinnipeetava käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigust võib vangla direktor piirata, kui see ohustab vangla julgeolekut või sisekorda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Keelatud on kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga. Kaebaja ei ole vaidlustanud vastustaja poolt avaldatut ja tõendatut, et kaebajal võimaldati helistada 06.06.2008.a, 11.06.2008.a ja 18.06.2008.a. Seega on kohus seisukohal, et arvestades vanglas olevaid tehnilisi tingimusi, st et vanglal on kartserihooni ja I eelvangistushoone kohta ainult üks telefoniliin, siis oli vastustaja õigustatud tehnilistest tingimustest tuleneval alusel mitte võimaldama kaebajal helistada 10.06.2008.a advokaadile ja Justiitsministeeriumisse, kuna kaebajal oli 06.06.2008.a ja 11.06.2008.a tagatud võimalus helistamiseks.

8 Kohus on seisukohal, et kaebaja ei ole tõendanud, et ta esitas vastustajale taotluse helistamise võimaldamiseks 12.06.2008.a ja 13.06.2008.a, kuna kaebajal puuduvad tõendid, et ta oleks vastavad taotlused vanglaametnikele edastanud ja vastustajal puuduvad vastuse kohaselt vastavad kaebaja taotlused. Kohus põhjendab oma seisukohta asjaoluga, et esialgses kaebuses palus kaebaja õigusvastaseks tunnistada 11.06.2008.a helistamise mittevõimaldamise. Tegelikkuses on kaebajal aga 11.06.2008.a võimaldatud helistada, mille tõttu on kaebaja oma kaebuse täienduses märkinud vaidlustatavate toimingute kuupäevadeks 12.06.2008.a ja 13.06.2008.a. Kuna kaebajal võimaldati kooskõlas Tartu Vangla direktori 07.07.2005.a käskkirjaga nr 29 helistada kolmapäeval 11.06.2008.a, siis ei ole kaebajal õigusaktidega tagatud õigust, mille alusel tuvastada vastustaja 12.06.2008.a ja 13.06.2008.a toimingute õigusvastasus, kuna tal võimaldati helistada ka järgmisel kolmapäeval, so 18.06.2008.a. Kohus on seisukohal, et kaebaja subjektiivsete õiguste õigusvastast riivet ei ole toimunud, mille tõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kohus on seisukohal, et puudub alus VSkE § 51 lõike 2 tühistamiseks kaebuse toodud asjaoludel, kuna kaebajal on võimaldatud mõistliku sagedusega helistada nii advokaatidele kui riigiasutustesse. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi faktilist asjaolu, mida ta ei saanud lahendada 11.06.2008.a helistades 10.06.2008.a helistamise asemel. Ka kohtuistungil on kaebaja kinnitanud, et 11.06.2008.a tahtis ta helistada, kuid seda ei võimaldatud. Kaebaja selgitab ka 16.06.2008.a ja 18.06.2008.a helistamise väidetava mittevõimaldamise asjaolusid, kuid ei selgita 13.06.2008.a kohta. Kohtuistungil kaebaja poolt avaldatust nähtub, et tal puudub ka endal ülevaade, millal ja kellele ta väidetavalt helistada soovis. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab kohus kaebuse HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel rahuldamata. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Roby Koik kohtunik