2-08-27853/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista EA 2 034,46 (kaks tuhat kolmkümmend neli krooni 46 senti) krooni AS-i Välja mõista EA menetluskulu 750 (seitsesada viiskümmend) krooni AS-i E kasuks.
Legislator headnote
AI generated2-08-27853/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Välja mõista EA 2 034,46 (kaks tuhat kolmkümmend neli krooni 46 senti) krooni AS-i Välja mõista EA menetluskulu 750 (seitsesada viiskümmend) krooni AS-i E kasuks.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Viivi Villemson
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. detsember 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-27853
Tsiviilasi
AS-i E hagi EA vastu 2 034,46 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja AS E (registrikood xxx, asukoht xxx)
Hageja lepinguline esindaja T Ilves
Kostja EA (isikukood xxx; elukoht xxx)
Menetlustoimingu tegemise
viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista EA 2 034,46 (kaks tuhat kolmkümmend neli krooni 46 senti) krooni AS-i
E kasuks.
3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Menetluskulude jaotus
1. Menetluskulud jätta EA kanda.
2. Välja mõista EA menetluskulu 750 (seitsesada viiskümmend) krooni AS-i E kasuks.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,
alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse
avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei
taotleta selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse
kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416
nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku
(kirjalik vastus ja tõendid).
Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem
kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui
vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata
jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto nr
10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358.
Asjaolud
30.06.2008 esitas AS E hagi EA vastu 2 034,46 krooni saamiseks. Nõue tulenes poolte vahel
18.12.1997 sõlmitud liitumislepingust, mille alusel esitatud arved jättis kostja tasumata.
Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ning andis tähtaja vastamiseks. Hagimaterjalid ja kirjaliku
vastuse esitamise nõue on 19.11.2008 allkirja vastu üle antud kostja vennale. Kostja vastust 20
päeva jooksul ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus
tagaseljaotsusega hagi rahuldada.
Kohtu põhjendused
TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus
on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte
välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited
kostja poolt omaksvõetuks.
TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada
tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema
eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule.
Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata
täidetavaks.
AS-i E ja EA vahel 18.12.1997 sõlmitud liitumislepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe.
Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse
rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse
enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb
kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või
lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne
lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada
vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 191 lg
1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma,
millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase
täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist
või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud.
Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustist täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi
on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 2 034,46 krooni.
Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja
hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
Hageja on kohtu määratud ajaks esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on
kandnud menetluskulu summas 3 000 krooni järgmiselt: 250 krooni riigilõivu maksekäsu
kiirmenetluses, 250 krooni riigilõivu hagimenetluses ning õigusabikulu summas 2 500 krooni.
TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate
kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti
määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi
on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu.
Kohtute Infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-07-37272 AS-i E maksekäsu kiirmenetluses EA
vastu 2 034,46 krooni saamiseks, on kohus 7.05.2008 määrusega jätnud maksekäsu kiirmenetluse
avalduse rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel ning nimetatud määrus jõustus 12.05.2008.
Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 30.06.2008, seega hiljem kui üks kuu pärast
maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seetõttu jätab kohus hageja menetluskulud maksekäsu
kiirmenetluses tasutud riigilõivu 250 krooni osas kostjalt välja mõistmata.
Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas
2 500 krooni. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja
nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse
4.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt
lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 10 000 krooni
puhul 5 000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 1 017,73 krooni. Kohtu
hinnangul ei ole õigusabikulude summa 2 500 krooni vajalik ja põhjendatud. Käesolevas asjas on
hageja kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole
esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude
kandmist summas 2 500 krooni. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 500 krooni
ulatuses.
Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud
summas 500 krooni ning hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 250 krooni, kokku 750
krooni.
Viivi Villemson