3-08-1657/14 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-08-1657 Otsuse kuupäev 23.12.2008 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Margus Olevi kaebus Tartu Vangla direktori 17.06.2008.a käskkirja nr 1-4/857 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 04.12.2008 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Margus Olev; Vastustaja Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vangla direktori 17.06.2008.a käskkirjaga nr 1-4/857 karistati kinnipeetav Margus Olevit noomitusega Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p 1 nõuete rikkumise eest. Käskkirja kohaselt pani M. Olev toime distsiplinaarrikkumise, mis väljendus selles, et 28.05.2008.a kella 17.50 paiku saabudes Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse läbiotsimise käigus anti kinnipeetavale korraldus avada suu. Kinnipeetav avas suus minimaalselt ja hetkeks, mille käigus märkasid vanglaametnikud metalli taolist eset, mis meenutas SIM kaarti. Vanglaametnike korduvatele korraldustele avada suu kinnipeetav ei allunud.

2. 19.08.2008.a saabus Tartu Halduskohtusse Margus Olevi kaebus Tartu Vangla direktori 17.06.2008.a käskkirja nr 1-4/857 tühistamise nõudes.

Kaebuse põhjendused ja taotlused

3. Kaebaja selgitab, et 28.05.2008.a saabudes Tartu Vanglasse teostati temal põhjalik läbiotsimine. Vanglaametnik Andrei Ool palus kaebajal siseneda eraldi kilekardinatega eraldatud ruumi, kus viibisid üksnes kaebaja ja ametnik ning kus ametnik andis korralduse riided ükshaaval seljast võtta, mida kaebaja ka tegi. Läbiotsimise lõppfaasis andis ametnik A. Ool korralduse avada suu, mida kaebaja tegi. Mõni hetk hiljem hakkas ametnik kaebajat süüdistama, et miks ta neelas alla SIM kaardi. Vanglaametnik

A. Ool hüüdis kõrvalruumi vanglaametnik Risto Aulingule, et ta tuleks tema juurde. Peale seda anti uuesti korraldus avada suu, millele kaebaja allus. Avades suu vaadati seda taskulambiga. Läbiotsimine lõppes ja kaebajal kästi kirjutada seletuskiri selle kohta, miks ta neelas alla SIM kaardi. 28.05.2008.a andis kaebaja seletuskirja, milles teatas, et ta ei ole mitte midagi alla neelanud.

11.06.2008.a kaebajale tutvustati ja toodi allakirjutamiseks kirjalik teade, et tema suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus seoses 28.05.2008.a läbiotsimisel väidetavalt vanglaametnike seaduslikule korraldusele teha suu lahti mitteallumises. Kirjaliku teate tõi kontaktisik Ilona Poljatšenko, kellele kaebaja ütles, et ta avas küll suu ning et arusaamatuks jääb R. Aulingu ettekanne, kus viimane kirjutab, justkui viibis ta antud intsidendi juures, mis on väär, kuna kardinate taga teostas läbiotsimist ainult vanglaametnik A. Ool.

Kaebaja on seisukohal, et teda on distsiplinaarkorras noomitusega karistatud ebaõiglaselt ning alusetult, kuna käskkirjas kirjeldatud süütegu vanglaametniku korraldusele mitteallumist ei ole kaebaja toime pannud. VangS § 64 lg 2 sätestab, et kinnipeetavat informeeritakse kohe distsiplinaarrikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda seletusi. Seega kinnipeetaval on õigus koheselt teada saada tema kohta koostatud ettekandest ja selle sisust, et anda seletusi väidetavale süüteole. Kuna kaebajat on karistatud väidetavalt vanglaametniku korduvate seaduslike korralduste eiramises, mis väljendus käskkirja kohaselt suu mitteavamises, siis kaebaja leiab, et antud süüdistus on alusetu. See selgub ka A. Ooli ettekandest nr 797, kus viimane kirjutab, et korraldusele teha suu lahti kinnipeetav avas suu minimaalselt. Edasisele korraldusele avada suu kaebaja avas suu ning mispeale vanglaametnik hakkas süüdistama väidetava SIM kaardi allaneelamises. Kaebaja märgib, et juhul kui ta ei oleks avanud suud, siis oleks antud intsident lõppenud jõu kasutamisega kaebaja suhtes, mis väljendub jõuga suu avamises. Kuna jõudu ei kasutatud ning intsident lõppes sellega, et vanglaametnik kontrollis kaebaja avatud suu üle taskulambi valguses. Vastasel korral (korraldustele mitteallumisel) lõppeb alati VangS § 69, 70, 71 sätestatud julgeolekumeetmete rakendamisega. Kuna puudub igasugune kirjalik dokument, et kaebaja suhtes oleks antud meetmeid rakendatud läbiotsimise käigus, siis see asjaolu tõendabki, et kaebaja allus kõigile talle antud korraldustele.

Riigikohtu halduskolleegium (haldusasi nr 3-3-1-4-02) on rõhutanud, et distsiplinaarkaristuse määramine saab õiguspärane olla vaid siis, kui on distsiplinaarsüüteo asjaolude igakülgne väljaselgitamine ja karistuse määramine toimub kooskõlas seaduse nõuetega ja süüteo toimepanija õigusi silmas pidades. Distsiplinaarkaristuse kehtiva regulatsiooni eesmärk on tagada, et isik teaks, mille eest on teda karistatud, et karistust ei määrataks ammu toimepandud tegude eest ja et karistus oleks õiglane. Oluline on hinnata igat süülist rikkumist eraldi ning selle teo tasapinnalt hinnata kvalifitseerimise küsimus.

Kaebaja märgib, et antud juhul on talle määratud VangS § 63 lg 1 p 1 alusel distsiplinaarkaristusena noomitus, kuid kaebaja ei ole süüliselt VangS § 67 p 1 rikkumist toime pannud.

Eeltoodust tulenevalt palub kaebaja tunnistada kehtetuks Tartu Vangla direktori 17.06.2008.a käskkiri nr 1-4/857 „distsiplinaarkaristuse määramine“.

Vastustaja seisukohad

4. Vastustaja Tartu Vangla leiab, et kaebus on põhjendamatu ning vaidleb sellele vastu.

Vastustaja märgib, et M. Olevit ei karistatud selle eest, et tema ei avanud koheselt suud vaid selle eest, et kui ta oli suu minimaalselt avanud nägi vanglaametnik tema suus kahtlast metalli läiget, millest võis oletada, et tegemist on SIM kaardiga ning andis korralduse suu avada, ehk siis päris lahti teha. Mõistlik inimene saab aru, et korraldus avada suu tuvastamiseks, et seal midagi ei ole, tähendab suu korralikult, mitte minimaalselt avamist. Selle asemel aga sulges kaebaja suu ja ametnike seletuste kohaselt hakkas tegema neelamisliigutusi. Samal ajal andis vanglaametnik korduvalt korraldusi suu avada, mida kaebaja ei teinud, jättes selliselt täitmata vanglaametniku seadusliku korralduse.

Riigikohtu Halduskolleegium on oma 01.03.2007.a otsuses nr 3-1-1-103-08 märkinud, et kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas ning korraldust mitte täites on kinnipeetav igal juhul pannud toime VangS § 67 p 1 rikkumise.

Kaebajale oli korraldus suu avamiseks arusaadav, korraldus oli suunatud temale ning selle oli andnud oma teenistusülesandeid täitev vanglateenistuja. Seega ei olnud kaebajal mingit õigust jätta oma suu nii avamata, et seda oleks saanud koheselt korralikult kontrollida.

Vanglaametnikel on eelnevalt teada info kinnipeetavate kohta keda etapeeritakse. Kaebajat on alates 2003 aastast viiel korral karistatud distsiplinaarkorras mobiiltelefoni ja SIM kaardi omamise eest vanglas.

Vastustaja märgib kaebaja poolt VangS § 64 lg-le 2 viitamise kohta, et vanglaametnike

A. Ool ning R. Auling poolt koostatud ettekannetest nähtub, et kaebajat teavitati ettekande koostamisest, samuti sai ta samal päeval, kui toimus läbiotsimine, anda toimunu kohta selgitusi.

Vastustaja selgitab, et ruum numbriga 1173A, kus toimus kaebaja läbiotsimine on spetsiaalne läbiotsimise ruum ning selles ei ole kardinat. Vanglaametnik R. Auling seisis kaebaja läbiotsimise ajal paokil oleva ukse avas ja jälgis läbiotsimist pealt.

Vastustaja on seisukohal, et Tartu Vangla direktori 17.06.2008.a käskkirja nr 1-4/857 tühistamiseks puudub alus. Käskkiri on välja antud pädeva isiku poolt, kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas, kaalutletud ning vastab vorminõuetele.

Tuginedes eeltoodule palub vastustaja Tartu Vangla jätta M. Olevi kaebus rahuldamata.

Kohtu põhjendused ja otsus

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 3 lõike 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Poolte vahel on vangistuse kandmisest tulenev õiguslik vaidlus. Vangistusõiguse puhul on tegemist aga avaliku õiguse valdkonda kuuluva õigusega, mille tõttu kuulub vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse. HKMS § 6 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist, mille tõttu on kaebuse esitaja nõue formaalselt lubatav. HKMS § 9 lõige 3 sätestab, et kohtueelse menetluse läbimisel võib halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta, mille tõttu on kaebus tähtaegne.

6. HKMS §-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 koosmõjust tuleneb, et halduskohtu pädevuses on ainult isiku subjektiivseid õigusi rikkuva õigusvastase haldusakti tühistamine. Halduskohus, tutvunud kaebuse ja vastusega ning uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, on tõendite kogumis ja vastastikuses seoses hindamisel seisukohal, et kaebus ei ole ilmselgelt põhjendatud ja ei saa kuuluda seetõttu rahuldamisele. Vastustaja on õigesti vanglaametnike Andrei Oole ja Risto Aulingu ettekannetele (tl 8, 9) tuginedes kaebaja poolt vanglaametniku seaduslikele korraldustele mitteallumise kvalifitseerinud kinnipeetava distsiplinaarsüüteona. Kohus suhtub kriitiliselt kaebuse väidetesse ja kaebaja seletusse kohtuistungil, kuna kaebaja väited ei ühti objektiivsete asjaoludega. Nimelt on vastustaja poolt kohtule esitatud fotodega (tl 26) tõendatud, et ruumis nr 1173a ei asu kardinaid, nagu kirjeldab kaebaja. Seega esitab kaebaja ebaõigeid faktiväiteid, mis annab alust kahelda ka tema ütlustes suu väidetava avamise suhtes. Kohus loeb vastustaja poolt kohtule esitatud tõenditega tõendatuks kaebaja poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemise. Vastustaja poolt on kaebaja distsipliinirikkumist menetletud õigusaktides sätestatud korras ja kaebajale määratud karistus on kohane ja proportsionaalne. HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda.

Roby Koik kohtunik